Viiendas elukümnes kodanik joonistas 28. august 2015, kl 12.12
-----------------------------------------------------
*Juust oli juust, mitte mingi krdi "juustulaadne toodne" st taimerasvamöks. Nüüd jääb kallimgi Eestis toodetud "juust" noa külge kinni ja ise ei anna seda kuidagi viilutada. Kostroma, Emmentali jne, kus te olete?

- ma tian mida te tunnete!

*Vorst. Doktorivorst, Lemmik, Kevadine siiani meeles. Puhas liha, mitte "kanamass" st suled, küünised, kõõlused jm stt läbi hakklihamasina aetud. Doktorisepik pooleks, EHEDAT võid vahele ja sinna pääle viiluke vorsti. Hea kartulipõllul nosida. Sardellidest ja viineritest parem ei räägigi.

- keeduvorsti sisse käis kõrgema sordi liha (parimatel sortidel nn "kõrgem sort" ja natuke odavamatel "1 sort" ja "2 sort". see millest praegu vorste tehakse ei oleks olnud toona isegi mitte 4 sordi alla kuuluv liha :)))))
[ma tian mida ma räägin, sest olen vorstivalmistamise juures ülilähedal olnud 1985 kuni 1997 ja näinud kogu selle tootmise allakäiku oma silmaga peensusteni]

*Piim. Hapukoor. Kohupiim. Ei kommenteeri, tuleb nutt peale. Võta nüüd mingi "Ricotta" vms stt, kus on lõssitükid vms jamps sees.

- piima ja hapukoorega pole veel nii ull kui kohupiima ja muude piimatoodetega.

*Kohukesed. Lätlaste Karums on midagi sinnapoole.

- NO TÄPSELT! nagu minu jutlustuste pealt maha kirjatud teadaanne on see!!!

*Kali. Sel olevat päris vinge alkoprotsent sees olnud, kas isegi 2,5%. Sellest hea maitsegi. Venemaal ja Ukrainas siiani saadaval, bulbaššidemaal pole käinud.

- see alkoprotsent oli jube kõikuv ja olenes.

*Jäätis.

- jah. jäätis! no mõned margidsordid hakkavad lähedale jõudma, aga see testimine on kole kulukas ja piinarikas :))))

*Sai ja sepik kannatasid noaga lõigata. Nüüd vajuvad laiali nagu pardipsk mööda Jenisseid, sest koosnevad veest ja õhust.

- mmmmmmmmmmmm. kui ma oktoobrilaps ja piunjeer olin, sis mul isa oli leivakombinaadis autupial ja vedas leiba-saia-jms laiali. kell 5:00 võttis koorma piale ja ~5:30 pani ringile. ma käisin siis ikka suviti kaasa sõitmas. kui leivakombinaadi tädid sellest mulgust, kust leiva-sia kaste välja lükati mööda rullikuid, nägid et ma olen kaasas, siis panid alati viimase kasti piale ühe tasuta rosinasaia ja hunniku neid moosipirukaid. ja kogu kraam oli tulikuum, ning värske - just ahjust tulnud. vot see viis keele alla tõsiselt (espetsialli tavaline ahjusoe sai ehtsa doktorivorstiga + see tartu päris "Limonaad" mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm....)

Krrt, peaks SORVVO peale saatma neile spekulantidele :D

jah. ja rahvamaleva kah!

************************************

Pee.Ees.
mulle imponeerib praegases töiduainetetööstusetrendis eriliselt üks siuke viimase aja moeasi praega, et nt selle asemel, et küpsetada suitsuahjus normaalne toode nigu vanasti, pannakse selle toote sisse hoopis paar kilo "SUITSUMAITSEAINET" ! momida ja KUHU veel!?
:DDDDDDDDDDDDDDDDDDDD

************************************

- õlu on jah parem kui vanasti.
kõvasti parem kohe. pole kahtlustki.


************************************

- šokolaaditeematajatele siin alumises otsas - lugege mida ma kusagil seal eespool juba kirjutasin kakaotöötluse iseärasustest tänapäeval. mismoodi nad sellest allesjäänud ollusest üldse veel šokolaadi kokku keedavad on müstika ja väike ime.

**************************************

lõpetuseks:
keemiatööstuse võidukäik, areng ja mendeleejevi tabeli ülimuslikkus on ära tapnud normaalse naturaalse toiduainetetööstuse. ja miskit pole teha enam. söö ja nuta :(

sina ei pea mitte s.tta sööma. nutma ka ei pia. sõida Indiasse, keera mõne puu all oma ihuliikmed sõlme ja mediteeri. igatahes, muutud samasuguseks krobeliseks nagu puukoor ja ihu läheb ajapikku vinnutatud liha moodi. ;)

nii heaste kirjeldad. Nutan koos sinuga.

Aga lepin paratamatusega kui vananemisegagi, nuputan ja leiutan toidulauale midagist ning naudin ikkagi Sovjetist vabanemist.

tänapäeva pluss juba seegi, et saab paki pealt mendelejevi tabeli välja lugeda ja valiku teha, mida oma ostukorvi poetada.

Sovjetist vabanemine?
See asendub varsti islamiseerimisega ja siis ma arvan, et nutame seda va sovjeti aega taga kui miskit kaunist.

Vsjo poznajotsja v sravnenii.

me räägime toiduainetest ja sravnivaja on täna elu vabam, õnnelikum. Kibe on kadetsejail, et on inimesi kellel on rikkust rohkem, pole kõik ühesuguselt vaesed.

kas me ei saaks kuidagimoodi niiviisi ära sättida seda asja, et meil oleks vabam ja õnnelikum ja vorstis oleks normaalne liha sees üheljasamalajal korraga?

praega jääb default siuke mulje, et sovjetismuse ja kommunismusega käivad käsikäes lahutamatult kaasas vabaduse piiramine, õnnetud inimesed ja head liha täis vorstid (mis on dehvitdsiid, kuna on liha täis ja süükase kohe ruttu ära)

ja

et kapitalismuse, ruotsipangandusega ja erinevuserikastumisega käivad käsikäes kaasas suur üüratu vabadus, piiramatu pidurdamatu õnnetunne ja lihast tühjaks pumbatud vorstilaadsed tooted.....
(mis ei ole tehvidtsiit, kuna keegi seda ei söö)

??

oleks kena kuulata siinsete prohhvide arvamust asjast.

teeme parem nii, et oleme ikka vabad ja õnnelikud ja solkvorsti lihtsalt ei osta. kui ikka kõik keelduvad saepurust ja kanarasvast vortsilaadse toote tarbimisest, kaob ta ka müügilt. kuni seda kilode kaupa poest koju taritakse, vaatab tootja, et oi kui tore, see pahn ongi rahva lemmiktoit ja toodab teist lõpmatuseni juurde.

vaata, tegu pole mitte sovjetiaja igatsemisega, vaid endiste toitude järele nutmisega.

1988 olin pikemalt Rootsis, ah, kui ilusad ja rikkalikud toiduletid, silmadega sõin kõike.
Sugulased muudkui pakkusid head-paremat ja ...

Viinerid olid tihedast massist soolakad junnid, justnagu meilgi praegu, ahvatlevad koogikesed maitsesid nagu lusikatäis tuhksuhkrut. Maasikad-mustikad olid sama kõvad ja maitsetud hapukad, nagu meilgi talviti karbis.

Mina ei osanud tookord veel siltidelt otsida, kui palju sojat või muid E- ja aseaineid toitudes oli, täna saan aru, et tookordne kapitalism toidumaailmas (silmale ahvatlev, kõhule koormav, maitsemeelele ebatäiuslik) on lihtsalt jõudnud Eestisse.

to she him at from mit zur: Armas von,

ee..ee..ee..ee.. Teie olete miskist asjast tagurpidi aru saanud tundub. see miski asi on minu grahvomaania, millest on tekkinud Teil arusaamatud tõlgendused. mina pole miteekusagil ühe tähekesegagi ära kirjutanud, et normaalse söödava vorsti ära soovimisel on tegemist "sovjetiaja igatsemisega".

ei ole.
tegemist on normaalilaadse vorsti taga igatsemisega (nuja + sis need teised hiad alla neelatavad ja ära seeditavad asjad).



wir für too uns with ich: aga

justnimelt!
niimateengi kõikseaeg.
varsti juba 20 aastat.
nuja vot nüüd pärast kahteküümend aastat mitte ostmist ja mtte söömist ongi see asjaolude ära seis praega, et tahaks saada vahepial jälle korraks normaalset vorsti juu nõu, et sis järgmised kaksküümend aastat seda solki mitte süüa.

kussjuures need igasugu ökotalunikud ja muu staff on selle moodsa vorsti tootmise asja ilusasti äraomandanud ja vähemasti meite kandis toodavad ja pakuvad umbestäpselt samasugust jama nigu prohvid kommbinaadist. ainult selle vahega VIST, et kommbinaadid tarivad oma rümbad kohale kusagilt poola avarustest ja oma kohalikest konveierfarmidest, a ökomehed kasvatavad oma rümbad ise kusagil looduskaunis päikesevarjus, kus loomade tshakrad on üliavatud olekus. a kui läheb koogelmoogeli kokkusegamiseks, sis koogelmoogeliretseptid on mõlemal umbestäpselt ühesugused.

ma võiksin muidu neile omaaegseid äid retsepte jagada, a nad pole eriliselt uvitatud, kuna sis ei akka enam sellest ökorümbast siukest üüberkasumit tulema, nigu sealt praegu kombineerides välja saab pressida.

Freeni kirjavahetus mammidega. Uues kuues ja jätkuvas innukuses.

ja mis sinu probleem on? pole kellegagi kirjavahetuses olla või ei oska sa peale naisteka midagi muud lugeda?

See pole pöördumine (eelmine ka polnud), jäin sama nime juurde, et mu postitus oleks identifitseeritav.

Sovjetiaeg ja tolleaegne toit on MINU jaoks kaks eri asja, nagu aru saan, siis ka von'i mõte on sama.

Mul on 1953 (Stalin veel elas) Moskvas välja antud "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust", kus on muu hulgas NSV Liidu toiduainetetööstuse ettevõtteis kasutatavad valmistoitude täpsed retseptid.

Põnev lugemine. On ka fotod.

Kindlasti on Freen selle raamatu üle ilmatuma õnnelik ja rahul, et saab lõpuks 50+ vanuses ligi nii hinnatud söömise õpetuse raamatule, lausa rariteet.Ole sa tänatud identifitseeritud kirjutaja..armsa voni, nime all. Mis aga oluline on nimelt fotiod ses raamatus, need hakkavad Freeni silme ees keerlema ja teevad tema siiani valesti söömisele ka lõpu.

Sulle, eheeeee 05. september 2015, kl 22.50,

Sa ei saa kahjuks jutu sisust mõhkagi aru, vist püüad olla humoorikas, ole pealegi.

Raamatust rääkisin v o r s t i, jm, retseptidega seoses, seal on need olemas.
Fotodest, et tööstusettevõtete fotodki olemas, ei ole üksnes propaganda.

Valesti söömisest - ei tea, et keegi oleks rääkinud, räägitakse pigem l i s a n d i t e g a vorstist, jm.

nuuh, perkele....

Vahepial pärast minu ädaldamist siin üheksa Astat tagasi tegi Tere sulatatud juustu "Merevaik tomatiga" ja ma juba rahunesin nigu maha või nii.... aga kuhu krt see nüüd jälle ärakadus maküsin ähh???????

kas keski teab v?

siuke oli
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10157620083261346

tõbras putja pistis pintslisse, tänamatu tropp selline. kõik hea, mis läänest tuleb, topib kõhtu ja kaukasse ja pärast süüdistab, et talle pole miskit antud. vanainime, aga niii silmakirjalik!

Merevaik

Leibur ka meeldib.

Küll on kurb lugeda, kui paljud pidid oma lapsepõlve söögiks saama ainult enamuses kauplustes saadaolevat ja seda nüüd taga igatsevad. Eks nii mõnelgi oli ema "nõukogude" naine, kes hommikust õhtuni vabrikus rügas ja koduse toidu tegemiseks aega nappis. Nii sõigi laps neid jubedaid õlipirukaid ja moosi-saia piimaga või vorstivõileibu ja tagantjärele tunduvad need väga head.
Kuna minul oli õnn kasvada mitte lasteaias käies ja koduse vanaemaga, kes ülihästi süüa tegi, siis selliseid asju ei igatse. Õppisin ka ise vanaema kõrvalt head kodust toitu tegema ja jätkasin seda ka oma perekonnas.

Peale söögi tegemise, oleksid võinud vanaema käest õppida lugupidamist ja respekti teiste vastu.

just

Üks, mis nõuka-ajast meenuda võiks - poest ostetud piima sai hapnema panna ja sellest tuli ka korralik kraam, mida suvisel ajal varajase keedukartuli ja hapukoorekastme kõrvale võtta oli, kui heinategu parajasti käimas oli.