50+ nurgake
50+ kokkutulek Haukuvpeni pool
Klähviv Nässu 16. oktoober 2015, kl 08.37 |
HaukuvPeni 16. oktoober 2015, kl 09.55 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 1,706 |
Nagu oodata oli mõjub printsesidele lausa maagiliselt sõna "sex" Peni kasukas on ka ilusti koidest puhtaks rapsitud ja palju kasulikke teadmisi jällegi omandatud.
Panen siis siia üles nende teadmiste põhjal koostatud:
"Printsesside välimääraja."
A-kategooria printsess. Räägib või kirjutab igal võimalikul juhul heast, hoolivast ja soliidsest mehest. Viimane erootiline kogemus oli vibraatoriga mille patareid juba eelmisel aastatuhandel sinna sisse kinni roostetasid. Sellest hoolimata hoiab ta oma lemmikut sukahoidja ja korseti vahel, riidekapi keskmisel riiulil ning puhastab iga nädal villase riidetükiga.
B-kategooria printsess. Sellised tühiasjad nagu mehed, pole jututeemaks. Kiidab taevani oma vibraatorit. Ostab alati kõige uuema vibraatori mudeli mis erootikapoed välja reklaamivad. Väidab kõigile, et mehed on selle kõrvalt saast. Loeb Barbara Cartlandi ja löristab nutta. Ise samal ajal vibraga mängides.
C-kategooria printsess. Peab mehi erilisteks idiootideks. Tema juba teab täpselt! Meest ega vibraatorit ei ole. Selle eest on aga ämblik sinna suure ja võimsa võrgu ette kudunud ning omal ajal ka ise keset võrku saaki varitsenud. Nüüd muidugi on ämblik juba ammu nälga surnud ja ainult skelett on järgi.
© Kõik õigused kaitstud... hammastega!
Panen siis siia üles nende teadmiste põhjal koostatud:
"Printsesside välimääraja."
A-kategooria printsess. Räägib või kirjutab igal võimalikul juhul heast, hoolivast ja soliidsest mehest. Viimane erootiline kogemus oli vibraatoriga mille patareid juba eelmisel aastatuhandel sinna sisse kinni roostetasid. Sellest hoolimata hoiab ta oma lemmikut sukahoidja ja korseti vahel, riidekapi keskmisel riiulil ning puhastab iga nädal villase riidetükiga.
B-kategooria printsess. Sellised tühiasjad nagu mehed, pole jututeemaks. Kiidab taevani oma vibraatorit. Ostab alati kõige uuema vibraatori mudeli mis erootikapoed välja reklaamivad. Väidab kõigile, et mehed on selle kõrvalt saast. Loeb Barbara Cartlandi ja löristab nutta. Ise samal ajal vibraga mängides.
C-kategooria printsess. Peab mehi erilisteks idiootideks. Tema juba teab täpselt! Meest ega vibraatorit ei ole. Selle eest on aga ämblik sinna suure ja võimsa võrgu ette kudunud ning omal ajal ka ise keset võrku saaki varitsenud. Nüüd muidugi on ämblik juba ammu nälga surnud ja ainult skelett on järgi.
© Kõik õigused kaitstud... hammastega!
Siilike Ne 16. oktoober 2015, kl 10.14 | Registreerus: 8 aastat tagasi Postitusi: 60 |
ossassa 16. oktoober 2015, kl 12.57 |
HaukuvPeni 16. oktoober 2015, kl 13.23 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 1,706 |
kulla 16. oktoober 2015, kl 13.55 |
meelis 16. oktoober 2015, kl 14.21 |
meelisele 16. oktoober 2015, kl 14.41 |
juugendkährik 16. oktoober 2015, kl 15.39 |
okasroosike 16. oktoober 2015, kl 17.23 |
Nägin und..kutsal olin külas. olime söönud maitsva õhtusöögi küünlavalgel ja kehad, mis olid algul kramplikult jalad risti istunud lauataha, olid sulanud. Märkamatult olime siirdunud diivanile. Iha, põrgulik iha viskuda kõiges ja kiskuda riided seljast kutsal. Aga just siis, kui olin seda tegemas, lendles kapiuksest välja pisike liblikas.. koiliblikas ja võttis uhkelt koha sisse minu tisside peal. Haarasin käega ja vehkisin natuke. Kutsake küsis mis nüüd. mina siis ohkega ja prahvatasin, et.. et,liblikas, ise kätega kõhust kinni hoides. Kuidagi koheselt leidsin ennast seejärel külmas õues värisemas läbisegi külmast, seksimatusest ja vihast liblikate vastu.
okasroosikesele 16. oktoober 2015, kl 18.51 |
Jajahh... ;)Sa oled mulle silma hakanud "okasroosike". Täna öösel tulen ma su unedesse. Maskeerin end algul malbenatuuriliseks nooreks tüdrukuks, et sa ära ei ehmataks, vana tolvan. Ja kui sa mul peos oled, haaran ma piitsa ja kukun sind nüpeldama. Siis saabuvad mu sõbrannad. Me tallame su otsas, sa lakud meil saapaid. Mu kaaslannad on sarnaselt minule metsikud, kirglikud ja dominantsed natuurid. Enam sa meie käest ei pääse. Enne asja kallale asumist nüpeldame ja alandame sind, et sa tunneksid end nagu vana mõttetu suss, sest sa oled selle auga välja teeninud, ori! Nüpeldamine muutub järjest ohjeldamatumaks - metsikud naised elavad end sinu peal välja, sa jäle limusk selline!
... Ja sa ärkad valu ja alanduse peale ning saad aru, et see oli vaid uni.
... Ja sa ärkad valu ja alanduse peale ning saad aru, et see oli vaid uni.
nunnumeeter 16. oktoober 2015, kl 20.30 |
okasroosike 16. oktoober 2015, kl 20.34 |
Rapuntsel 16. oktoober 2015, kl 21.02 |
kuldkihar 16. oktoober 2015, kl 21.25 |
naf-naf 16. oktoober 2015, kl 21.30 |
HaukuvPeni 16. oktoober 2015, kl 21.36 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 1,706 |
Siin teile muinasjutu järg, "ja siis nad abiellusid..."
http://meeldib.ee/2013/12/andeka-fotograafi-nage...
© Kõik õigused kaitstud... hammastega!
http://meeldib.ee/2013/12/andeka-fotograafi-nage...
© Kõik õigused kaitstud... hammastega!
oioi 16. oktoober 2015, kl 22.06 |
kitseke kellakapist 16. oktoober 2015, kl 23.26 |
breemeni moosekant 17. oktoober 2015, kl 00.53 |
Punamüdzike 17. oktoober 2015, kl 01.18 |
avastus 17. oktoober 2015, kl 06.52 |
ei ei 17. oktoober 2015, kl 08.14 |
HaukuvPeni 17. oktoober 2015, kl 09.56 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 1,706 |
Muinasjutuvestja 17. oktoober 2015, kl 19.44 |
Tegelikult oli lugu hoopis nii.
Hiiglasekasvu Punajütsike ragistas raskel sammul mööda paksu laant, kartulikott üle õla visatud. Kott ilmutas kohati elumärke, sest aeg-ajalt oli näha, et keegi püüdis sealt pääseda või ilmselt paremat asendit sisse võtta. Kui keegi oleks Punajütsikesele lähemal olnud, oleks ta kuulnud kotist kostuvat urinat ja lõrisemist. Punajütsike, aus noormees, tõttas oma vanaema juurde, et teda rõõmustada.
Külakostiks oli ta kotti toppinud tee peal kohatud hundi ja Haukuva peni. Algselt oli tal kaasas olnud küll karbike pardimaksapasteeti ja pudel Martini Astit, aga oma pikal ja seiklusrikkal teekonnal kohtus ta esmalt himura Okasroosikesega, kes läks koledast nõidusest vabastama oma kaksikvenda Roosiokkakest. Okasroosikesel oli kere päris heledaks läinud pikal teekonnal ja ta pakkus Punajütsikesele diili. Nimelt lubas ta tüki pasteedi ja paari lonksu kihiseva eest talle pajatada oma parimatest erootilistest unenägudest. Punajütsike jäigi nõusse ja nii tema vanaemale viidav toidutagavara kahanes pisut.
Kui Okasroosike end teele hakkas sättima, kalpsas Punajütsikese juurde Rapuntsel, kes oli äsja saanud vabaduse maigu suhu ja tahtis hirmsasti teada, mis on erootilised unenäod ja soovis Punajütsikeselt täpsemat seletust ilusate ulmade kohta. Punajütsike oli võlutud Rapuntsli pikkadest juustest ning ei märganudki, kuidas viimane ta toidutagavarast oma jao lonksas ja ampsas. Kott tühjenes taas pisut.
Punajütsike asus teele, aga eriti kaugele ei jõudnudki, sest mõne viivu pärast pidi Kuldkiharake ta peaaegu jalust maha jooksma. Ta põgenes kolme karu eest ja klammerdus Punajütsikese külge, ise värisedes pärides, kas muinasjutud lõpevad ikka alati hästi, s.t et pahad saavad oma palga ja head elavad kuni surmani õnnelikku elu. Paraku ei jõudnud vapper Punajütsike veel vastamiseks suudki avada kui põõsast kostis lustielu nautiva Naf-Nafi üdini realistlik ruie: „Mis pulmitamist seal enam, kui keset erootilist hetke lendavad koiliblikad ringi. Selliste lugude lõpp tüürib rohkem ikka surnuaia suunas.“.
Kuldkiharake kiunatas valuliselt ja pistis kiirelt jooksu, kadudes silmapilkselt lähedalasuvate põõsaste taha.
Enne kui Punajütsike jõudis reageerida, astus jämeda tamme tagant välja Haukuv peni, kelle silm kilas kahtlaselt peas ning kel ila suunurgast seljas olevale jope rinnaesisele tilkus. Ta limpsas keelega üle oma valesti haistnud nina ja ütles korisevate soolikate tinina saatel, et tundis kotlettide lõhna. Andku Punajütsike aga kohe kogu kraam ja Naf-Naf pealekauba talle. Oma Martini Asti hoidku omale, kaine ja karskete eluviisidega peni seda jälkust ei tarbi. Naf-Naf kiunatas veelgi läbilõikavamalt kui ennist Kuldkiharake ja pistis Nuf-Nufi maja poole jooksu.
Punajütsike vaatas oma pasteedikarbita kotti ja tühja Asti pudelit ning teda valdas kurbus. Täitmatu Kuldkihar oli haaranud kaasa karbi järelejäänud pasteediga ning kummutanud viimase kihiseva joogi pudelist.
Punajütsike mõtles, et ei saa vanaema juurde niisama minna ning äsas pikemalt mõtlemata peni pudeliga uimaseks ning toppis ta kotti. Sedasama teed läks ka hunt, kes üritas teda teel nahka pista. Rõõmsalt lauluviisi veeretades jõudis Punajütsike oma kõbusa vanaema juurde ja viskas külakostiks toodud koti nurka, öeldes, et võib-olla saab vanaema nüüd endale hundinaha või topise ja eelmisel aastal liigsöömise tagajärjel surnud peni asemele uue ketti panna, kes ta silma ja südant rõõmustaks.
Ja kui nad surnud pole, elavad veel tänapäevalgi rõõmsaltja õnnelikult edasi.
Tegelikult oli lugu hoopis nii.
Hiigalsekasvu Punajütsike ragistas raskel sammul mööda paksu laant, kartulikott üle õla visatud. Kott ilmutas kohati elumärke, sest aeg-ajalt oli näha, et keegi püüdis sealt pääseda või ilmselt paremat asendit sisse võtta. Kui keegi oleks punajütsikesele lähemal olnud, oleks ta kuulnud kotist kostuvat urinat ja lõrisemist. Punajütsike, aus noormees, tõttas oma vanaema juurde, et teda rõõmustada. Külakostiks oli ta kotti toppinud tee peal kohatud hundi ja Haukuva peni. Algselt oli tal kaasas olnud küll karbike pardimaksapasteeti ja pudel Martini Astit, aga oma pikal ja seiklusrikal teekonnal kohtus ta esmalt himura Okasroosikesega, kes läks koledast nõidusest vabastama oma kaksikvenda Roosiokkakest. Okasroosikesel oli kere päris heledaks läinud pikal teekonnal ja ta pakkus Punajütsikesele diili. Nimelt lubas ta tüki pasteedi ja paari lonksu kihiseva eest talle pajatada oma parimatest erootilistest unenägudest. Punajütsike jäigi nõusse ja nii tema vanaemale viidav toidutagavara kahanes pisut. Kui Okasroosike end teele hakkas sättima, kalpsas Punajütsikese juurde Rapuntsel, kes oli äsja saanud vabaduse maigu suhu ja tahtis hirmsasti teada, mis on erootilised unenäod ja soovis Punajütsikeselt täpsemat seletust ilusate ulmade kohta. Punajütsike oli võlutud Rapuntseli pikkadest juustest ning ei märganudki, kuidas viimane ta toidutagavarast oma jao lonksas ja ampsas. Kott tühjenes taas pisut.
Punajütsike asus teele, aga eriti kaugele ei jõudnudki, sest mõne viivu pärast pidi Kuldkiharake ta peaaegu jalust maha jooksma. Ta põgenes kolme karu eest ja klammerdus Punajütsikese külge, ise värisedes pärides, kas muinasjutud lõpevad ikka alati hästi, s.t et pahad saavad oma palga ja head elavad kuni surmani õnnelikku elu. Paraku ei jõudnud vapper Punajütsike veel vastamiseks suudki avada kui põõsast kostis lustielu nautiva Naf-Nafi üdini realistlik ruie: „Mis pulmitamist seal enam, kui keset erootilist hetke lendavad koiliblikad ringi. Selliste lugude lõpp tüürib rohkem ikka surnuaia suunas.“. Kuldkiharake kiunatas valuliselt ja pistis kiirelt jooksu, kadudes silmapilkselt lähedalasuvate põõsaste taha.
Enne kui Punajütsike jõudis reageerida, astus jämeda tamme tagant välja Haukuv peni, kelle silm kilas kahtlaselt peas ning kel ila suunurgast seljas olevale jope rinnaesisele tilkus. Ta limpsas keelega üle oma valesti haistnud nina ja ütles korisevate soolikate tinina saatel, et tundis kotlettide lõhna. Andku Punajütsike aga kohe kogu kraam ja Naf-Naf pealekauba talle. Oma Martini Asti hoidku omale, kaine ja karskete eluviisidega peni seda jälkust ei tarbi. Naf-Naf kiunatas veelgi läbilõikavamalt kui ennist Kuldkiharake ja pistis Nuf-Nufi maja poole jooksu.
Punajütsike vaatas oma pasteedikarbita kotti ja tühja Asti pudelit ning teda valdas kurbus. Täitmatu Kuldkihar oli haaranud kaasa karbi järelejäänud pasteediga ning kummutanud viimase kihiseva joogi pudelist.
Punajütsike mõtles, et ei saa vanaema juurde niisama minna ning äsas pikemalt mõtlemata peni pudeliga uimaseks ning toppis ta kotti. Sedasama teed läks ka hunt, kes üritas teda teel nahka pista. Rõõmsalt lauluviisi veeretades jõudis Punajütsike oma kõbusa vanaema juurde ja viskas külakostiks toodud koti nurka, öeldes, et võib-olla saab vanaema nüüd endale hundinaha või topise ja eelmisel aastal liigsöömise tagajärjel surnud peni asemele uue ketti panna, kes ta silma ja südant rõõmustaks...
Hiiglasekasvu Punajütsike ragistas raskel sammul mööda paksu laant, kartulikott üle õla visatud. Kott ilmutas kohati elumärke, sest aeg-ajalt oli näha, et keegi püüdis sealt pääseda või ilmselt paremat asendit sisse võtta. Kui keegi oleks Punajütsikesele lähemal olnud, oleks ta kuulnud kotist kostuvat urinat ja lõrisemist. Punajütsike, aus noormees, tõttas oma vanaema juurde, et teda rõõmustada.
Külakostiks oli ta kotti toppinud tee peal kohatud hundi ja Haukuva peni. Algselt oli tal kaasas olnud küll karbike pardimaksapasteeti ja pudel Martini Astit, aga oma pikal ja seiklusrikkal teekonnal kohtus ta esmalt himura Okasroosikesega, kes läks koledast nõidusest vabastama oma kaksikvenda Roosiokkakest. Okasroosikesel oli kere päris heledaks läinud pikal teekonnal ja ta pakkus Punajütsikesele diili. Nimelt lubas ta tüki pasteedi ja paari lonksu kihiseva eest talle pajatada oma parimatest erootilistest unenägudest. Punajütsike jäigi nõusse ja nii tema vanaemale viidav toidutagavara kahanes pisut.
Kui Okasroosike end teele hakkas sättima, kalpsas Punajütsikese juurde Rapuntsel, kes oli äsja saanud vabaduse maigu suhu ja tahtis hirmsasti teada, mis on erootilised unenäod ja soovis Punajütsikeselt täpsemat seletust ilusate ulmade kohta. Punajütsike oli võlutud Rapuntsli pikkadest juustest ning ei märganudki, kuidas viimane ta toidutagavarast oma jao lonksas ja ampsas. Kott tühjenes taas pisut.
Punajütsike asus teele, aga eriti kaugele ei jõudnudki, sest mõne viivu pärast pidi Kuldkiharake ta peaaegu jalust maha jooksma. Ta põgenes kolme karu eest ja klammerdus Punajütsikese külge, ise värisedes pärides, kas muinasjutud lõpevad ikka alati hästi, s.t et pahad saavad oma palga ja head elavad kuni surmani õnnelikku elu. Paraku ei jõudnud vapper Punajütsike veel vastamiseks suudki avada kui põõsast kostis lustielu nautiva Naf-Nafi üdini realistlik ruie: „Mis pulmitamist seal enam, kui keset erootilist hetke lendavad koiliblikad ringi. Selliste lugude lõpp tüürib rohkem ikka surnuaia suunas.“.
Kuldkiharake kiunatas valuliselt ja pistis kiirelt jooksu, kadudes silmapilkselt lähedalasuvate põõsaste taha.
Enne kui Punajütsike jõudis reageerida, astus jämeda tamme tagant välja Haukuv peni, kelle silm kilas kahtlaselt peas ning kel ila suunurgast seljas olevale jope rinnaesisele tilkus. Ta limpsas keelega üle oma valesti haistnud nina ja ütles korisevate soolikate tinina saatel, et tundis kotlettide lõhna. Andku Punajütsike aga kohe kogu kraam ja Naf-Naf pealekauba talle. Oma Martini Asti hoidku omale, kaine ja karskete eluviisidega peni seda jälkust ei tarbi. Naf-Naf kiunatas veelgi läbilõikavamalt kui ennist Kuldkiharake ja pistis Nuf-Nufi maja poole jooksu.
Punajütsike vaatas oma pasteedikarbita kotti ja tühja Asti pudelit ning teda valdas kurbus. Täitmatu Kuldkihar oli haaranud kaasa karbi järelejäänud pasteediga ning kummutanud viimase kihiseva joogi pudelist.
Punajütsike mõtles, et ei saa vanaema juurde niisama minna ning äsas pikemalt mõtlemata peni pudeliga uimaseks ning toppis ta kotti. Sedasama teed läks ka hunt, kes üritas teda teel nahka pista. Rõõmsalt lauluviisi veeretades jõudis Punajütsike oma kõbusa vanaema juurde ja viskas külakostiks toodud koti nurka, öeldes, et võib-olla saab vanaema nüüd endale hundinaha või topise ja eelmisel aastal liigsöömise tagajärjel surnud peni asemele uue ketti panna, kes ta silma ja südant rõõmustaks.
Ja kui nad surnud pole, elavad veel tänapäevalgi rõõmsaltja õnnelikult edasi.
Tegelikult oli lugu hoopis nii.
Hiigalsekasvu Punajütsike ragistas raskel sammul mööda paksu laant, kartulikott üle õla visatud. Kott ilmutas kohati elumärke, sest aeg-ajalt oli näha, et keegi püüdis sealt pääseda või ilmselt paremat asendit sisse võtta. Kui keegi oleks punajütsikesele lähemal olnud, oleks ta kuulnud kotist kostuvat urinat ja lõrisemist. Punajütsike, aus noormees, tõttas oma vanaema juurde, et teda rõõmustada. Külakostiks oli ta kotti toppinud tee peal kohatud hundi ja Haukuva peni. Algselt oli tal kaasas olnud küll karbike pardimaksapasteeti ja pudel Martini Astit, aga oma pikal ja seiklusrikal teekonnal kohtus ta esmalt himura Okasroosikesega, kes läks koledast nõidusest vabastama oma kaksikvenda Roosiokkakest. Okasroosikesel oli kere päris heledaks läinud pikal teekonnal ja ta pakkus Punajütsikesele diili. Nimelt lubas ta tüki pasteedi ja paari lonksu kihiseva eest talle pajatada oma parimatest erootilistest unenägudest. Punajütsike jäigi nõusse ja nii tema vanaemale viidav toidutagavara kahanes pisut. Kui Okasroosike end teele hakkas sättima, kalpsas Punajütsikese juurde Rapuntsel, kes oli äsja saanud vabaduse maigu suhu ja tahtis hirmsasti teada, mis on erootilised unenäod ja soovis Punajütsikeselt täpsemat seletust ilusate ulmade kohta. Punajütsike oli võlutud Rapuntseli pikkadest juustest ning ei märganudki, kuidas viimane ta toidutagavarast oma jao lonksas ja ampsas. Kott tühjenes taas pisut.
Punajütsike asus teele, aga eriti kaugele ei jõudnudki, sest mõne viivu pärast pidi Kuldkiharake ta peaaegu jalust maha jooksma. Ta põgenes kolme karu eest ja klammerdus Punajütsikese külge, ise värisedes pärides, kas muinasjutud lõpevad ikka alati hästi, s.t et pahad saavad oma palga ja head elavad kuni surmani õnnelikku elu. Paraku ei jõudnud vapper Punajütsike veel vastamiseks suudki avada kui põõsast kostis lustielu nautiva Naf-Nafi üdini realistlik ruie: „Mis pulmitamist seal enam, kui keset erootilist hetke lendavad koiliblikad ringi. Selliste lugude lõpp tüürib rohkem ikka surnuaia suunas.“. Kuldkiharake kiunatas valuliselt ja pistis kiirelt jooksu, kadudes silmapilkselt lähedalasuvate põõsaste taha.
Enne kui Punajütsike jõudis reageerida, astus jämeda tamme tagant välja Haukuv peni, kelle silm kilas kahtlaselt peas ning kel ila suunurgast seljas olevale jope rinnaesisele tilkus. Ta limpsas keelega üle oma valesti haistnud nina ja ütles korisevate soolikate tinina saatel, et tundis kotlettide lõhna. Andku Punajütsike aga kohe kogu kraam ja Naf-Naf pealekauba talle. Oma Martini Asti hoidku omale, kaine ja karskete eluviisidega peni seda jälkust ei tarbi. Naf-Naf kiunatas veelgi läbilõikavamalt kui ennist Kuldkiharake ja pistis Nuf-Nufi maja poole jooksu.
Punajütsike vaatas oma pasteedikarbita kotti ja tühja Asti pudelit ning teda valdas kurbus. Täitmatu Kuldkihar oli haaranud kaasa karbi järelejäänud pasteediga ning kummutanud viimase kihiseva joogi pudelist.
Punajütsike mõtles, et ei saa vanaema juurde niisama minna ning äsas pikemalt mõtlemata peni pudeliga uimaseks ning toppis ta kotti. Sedasama teed läks ka hunt, kes üritas teda teel nahka pista. Rõõmsalt lauluviisi veeretades jõudis Punajütsike oma kõbusa vanaema juurde ja viskas külakostiks toodud koti nurka, öeldes, et võib-olla saab vanaema nüüd endale hundinaha või topise ja eelmisel aastal liigsöömise tagajärjel surnud peni asemele uue ketti panna, kes ta silma ja südant rõõmustaks...
Lisa postitus