Enamvähem iga 50+ on koolis käinud, lastevanemate koosolekul:):):)

Abikool
Algkool
Muusikakool
Spordikool
Koerte kool
Merekool
Ülikool
Erikool
Keskkool
Kutsekool
Kutsekeskkool
Mittetäielik keskkool
Elukool... variante on, eks igaüks käis ja õppis seal kus võimalus oli ja võimed lubasid õppida.

Mõned mehed kutsuvad veel teenimist Nõukogude Armees elu ülikooliks.Kuidas kellelgi vedas too aeg, kes jebis 2a. või mõni mees jebis 3a. laevastikus.

Mäletan ütlust, et sõjavägi teeb poisist mehe:)))))) Aga kõigist poistest ei saanud õigeid mehi:((((((((

... ja kõik Nõuk. armees teeninutest ei tulnud elusalt tagasi, mõnel jäi ka psüühiline häire sellest dedovšina-tüüpi elukoolist.

Afgaan pani ikka paljudele poistele kabeli matsu. Nemad tulis tagasi kirstudes.

Mis tegelikult hariduses sulle südamevaeva teeb?
Selle tase EV-s võrreldes nõukaajaga?

Minu haridus on hea. Olen käinud ainult kutsekas ja täiendanud ennast külameeste seltsis. Tänapäevaga ei oska võrrelda, lapsed ikka käisid koolis aga nüüd osa neist juba Põtrade maal, kes ehitab, kes korjab suvel maasikaid.

Kas teemat algatades ootasid arutelu haridusest üleüldse?

Miks sa kogu aeg küsid? Kas sa pole ise üldse koolis käinud? Lüpsid lehmi kolhoosi aeg ja tõmbasid ringi partorgiga?

Ja-jah, just nii.

Partorgid olid ikka liiderjad. Meie kolhoosi partorg oli veel naine ja kolhoosi esimees pumpas teda nii tihti kui võimalik ja pärast kolhooside lagunemist ja partorgide töö kaotamist, mees suri infarkti.

Kui mõni väidab, et haridussüsteem oli hea, miks siis kõik asjad nii viletsad olid. Üks kuradi remont käis, autod, traktorid, televiisorid jne. olid nii viletsad, et kohe juba uuest peast tuli remontima hakata. Praegus on mul uus lääne masin ja kümme aastat on mureta olnud, kapoti tõstan ainult siis kui on aknapesuvedelkku juurde valada või õli juurde lisada.

Ma arvan, et asi oli pigem mentaliteedis, istun oma tööpäeva ära, palk nagunii jookseb. Sama käis ka õppimise kohta. Paljud vedasid koolipingis seanahka ja seetõttu ei osanudki pärast enam tööd teha, isegi kui oleks tahtnud.

Vanasti oli see kogutehnika värk tõesti viletsam:((((((( Aga hea, et ta oli ikka olemas:)))))) Ja hea kui said midagi läbi tutvuse:(((((((

Mina sain omale esimese sõiduauto ka ostuloaga. Majandi juhtkond otsustas mulle anda M-412 auto ostuloa. Aga keegi sealt ei küsinud, et kas mul raha on. Auto hind oli 4192 rubla aga kodus nii palju ei olnud. Laenasin, ostsin auto välja ja siis valvasin pooled ööd, et keegi ära ei varasta.

Meil oli Ziguli:)))) Oli Lux-Super veel lisanimi:))))) Kogu aeg virutati klaasipuhastajaid ära:(((((((

nõuka ajal oli vaid kaks rikkust -
üks oli maja ja teiseks oli auto .

auto hind oli mõnele kuni 10 aasta palk .
Vaz 2101 maksis 5500 rubla
vaz 2106 (super lux ) 8000 rubla
palgad olid keskmiselt 100 - 300 rubla kuus .

ise ma pool "teadlikku elu" unistasin Volgast .
Suur ka võimas olemuselt jaaa ..hinnalt .
Viimaks saades selle - peale suuremat euofooriat - avastasin kui aeglane see oli ...kui tank .

tank oli veel kaa zaz ! (zapakas) . seal kus teised kinni jäid - läks "sass " läbi lumest ja porist . Sasski oli enamustele kättesaamatu nagu kõik autod . et sass oli kõige odavam -oli seegi mu esimene tõeliselt võetav unistus . veel nõuka aja sees oli neidki lausa neli ...kaunistamas suvila nelja nurka - 3 "muhku " ja üks "seebikarp" . sattusin "Kraani juurde" kui automaalriks sain . Haltuura tõi sisse mõne päevaga mõne (kuu) palga . sel ajal töötades Vaz teeniduses olid kõik vaz mudelid "läbi sõidetud" -kas klientide autodena või tuttavate omadena .

"olid ajad -olid majad "

Mäletan ka seda autoteeninduse aega, eriti seda Neanurme autoteenendust Põltsamaa lähedal. See juhataja oli nii paksuks söönud, et ei jõudnud enam liikuda. Ainult tuttavad ja tuttavate tuttavad said juppe. Teistel vahetati ainult mootori õli aga muide pidid kummardama neid ülemusi. Olid ajad-olid majad.

Eks neid haltuura tegijaid on ka tänapäeval ja kui ikka raha vähe, siis maksan kodus tegijale. Firma teenendus on kallis aga seal on ka jupid ehk tagavara osad alati olemas.

teenindus on see sõna. i-ga. katsu meelde jätta.

Ma olen nii vana ja loll, et ei saa aru, mis on siis teenenduse ja teeninduse vahe.

Heino 30. märts 2016, kl 11.27
Ma olen nii vana ja loll, et ei saa aru, mis on siis teenenduse ja teeninduse vahe.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,
läbi roosade - must prillide vaadates on

üks sõnast "teene "
teine sõnast "teeni"

Üks on Heeno ja teine Heino, ongi kogu vahe, vali kumb meeldib.

Ikka ei saanud aru aga eks aeg teeb selle asja selgeks. Teises ilmas pidi olema parem teenendus.

teenendus on olematu sõna, teenekus on sõna.

teenindus on teenindamine ehk teenuse osutamine.

Sa võid ju kiirustamise asemel keerustamine kirjutada, aga sellist sõna pole olemas. :)

Uudissõnastu:

Infrastruktuur ehk taristu
Tallinna Linnavalitsus ehk laristu
Vangla ehk karistu
Magala ehk naristu
Kool ehk haristu
Haigla ehk ravistu
Oksjon ehk paristu
Türi vald ehk türistu
Kõue vald ehk müristu
Sõjavägi ehk täristu
Eesti Post ehk kiristu
Delfi kommentaarium ehk viristu
Piratebay ehk tiristu
WC ehk soristu
Ike ehk oristu
Söökla ehk luristu
Doonorla ehk veristu
Leilisaun ehk keristu
Katlamaja ehk nõgistu

Heino tänab filosoofe või olid need keele teadlased filoloogid. Aga ikkagi tänan. Nüüd on aega mõelda nende sõnade üle. Käin poes ära ja siis loen uuesti.

Ma arvasin, et see, kes keelt uurib, on otorinolarüngoloog. Filosoof oli see vend, kes võis tundida kaupa rääkida ja seejuures mitte midagi öelda.

Ja filoloog on see, kes nõuab II ja III välte vahettegemist.