ole nüüd...ma katsusin teemataja Aateri romaanist aru saada...:D
ja usu...ma lugesi vähemalt kümme korda, et aru saada...mitte millestki...:DDD
tervitused ka ikka..:DDD

09.04.16. kell 22.22

kullake, loe ikka teema algust! ära karga hammastega tsiteerijale reide kinni.

ei olnud reis, kints oli, õigemini kinzmarauli:D

olge nüüd...parem säär oli...seal on mul pikad hambajäljed:D
aga kas tegu hammasvaala või kiusvaala omadega...vajab juurdlemist...:DDD

seekord siis mina süüdi ei olnud...eee....ma olen muidugi üks verine vend muidugist, a rästiku koib jäi vähemasti seekord minust puutumata /klge, mis koivad on üleüldse rästikul, tegelt ka?/....a no mida iganes.....mul on täna jälle hea tuju ning tahaks väheke lupsu lüüa....heee, vaalaemandaga võiks ju, a tema on nüüdseks ilmsesti juba iluunne sukeldunud
......
seega jäägi muud üle kui "tervi(tui)si ikka ka" ja eelkõige teile, mu lokilised lemmikud ;)

mõrtsukvaal on hirmuäratav nimi, kuid imeilus graatsiline ja tark loom.

nuuh, nüid panid mu päikesetõusus suisa hõõguma.... a mis tõsi, see tõsi, ei tõde saa kinni katta, püüa kuis iganes jaksad

muig

sit-kust-ja-jõudu sellele seltskonnale, mina end täna rohkem ei 'seebita'

Oot, milline see "eakohane eakas" olema peaks siis?
Rääkima ainult ja üksi sellest, et ta on kole ja haige ning sureb varsti ära?
Oh kui ainult selliseid "eakohaseid eakaid" vähem oleks, see on väga tüütu. Paljukest siis neid tohmaneid on, kes päriselt südamepõhjas ennast endiselt 20-30-seks peavad, see bravuuritsemine on rohkem jutt ja mäng ja olgugi nii, midagi igavamat kui enda juba enne surma maha matmine (koju teleka ette matmise vormis) on raske ette kujutada. Elu on elamiseks siin ja praegu, mitte "eakohaselt eakaks" olemiseks.

elu on elamiseks, see on õige, aga vahel juhtub, et seda ei suudeta teha. selleks on erinevaid põhjuseid, tavalisemad on hirm, süütunne, solvumine, armastus.
ma olen miljoneid kordi kuulnud väljendit eluga-edasi-minna. seda öeldakse soovituse ja lohutuse korras ja tavaliselt nii inimesed teevadki, sest elu - see on ju elamiseks.
aga vahel ei õnnestu, mitte kuidagi ei õnnestu. sest sa ei suuda ja kõik. võid proovida mida iganes - alkoholi, uusi suhteid, elukohavahetust, psühhotroopseid aineid, psühhiaatriat - nii kui endaga üksi jääd, saad aru, et oled omadega täpselt seal kust algasid. ja teate, mis on kõige hullem sellise asja juures - sa oled mõtlev inimene ja saad täpselt aru kui arulage ja ennast raiskav on selline elu, aga midagi teha ei saa. enese vastu, õigemini oma sisemise olemuse vastu, ei saa. tunne on see, mis loeb ja ainult.

mu postitus ei olnud mitte eriti teemasse, sry, reageerisin väljendile elu-on-elamiseks ja tahtsin midagi endast välja saada.

aater, kullake, ära nüüd niiväga muretse enda pärast, saad pool sajandit täis ning saadki teada, kas nakkas või mitte, senikaua võta aga mani vastu ja kiida takka, midagi muuta pole su võimuses nagunii (kui nad seda teaks, jääksid teenistusest ilma;)

eakohatu, miks mulle tundub, et su postitus polnudki niiväga teemast mööda? vot ei tea jah, aga tundub ja kõik, ja tunne loeb (nagu sa eriti hästi tead;)

täiega keerulisse teemasse !

imetledes Aateri sõnaosavust väljenduda
keerukalt keerukat veelgi keerulisemalt keerukamaks tehes keerukuse keerukuses ( vohh ) - pole ime kui väike Rästu/rästik end keerdu tõmbab kui uss kerra ......
aru saamata keeruka asja keerukuse keerukusest keerulisest keerulisusest :


rästu 09. aprill 2016, kl 22.35

ole nüüd...ma katsusin teemataja Aateri romaanist aru saada...:D
ja usu...ma lugesi vähemalt kümme korda, et aru saada...mitte millestki...:DDD
tervitused ka ikka..:DDD