Ah, et lemmikloom...
Ahsoo...
Ma siin omaette mõtlesin, et ikka võiks mõni lemmikloom kaenla all märsiga ühes olla. Ainult, et hoolega peab läbi mõtlema, mis tervisliku/majandusliku/esteetilise külje pealt sobiks.
Näiteks kui ikka kondid juba krigisevad ja saja meetri jooks maratonina tundub, siis miks mitte kilpkonn. Esiteks ei jõua see elukas eest ära liduda ja lisaboonusena ei trumpa ta omanikku ka särava naeratuse poolest üle, hambutu nagu ta on.
Kui vanust on juba saja ligi, siis soovitan aksessuaariks hamstrit või valget hiirt, sel juhul ei tohiks ära unustada kaunilt disainitud pagemiskindlat puuri. Nende loomade puhul jääb lootus, et omanik elab nad üle (kilpkonna pakkudes ma paraku tolle metuusalaliku eluea peale ei mõelnud...)
Väga praktilise meelega kõbus pensionär või pensionieelik võiks valida kana. Asendatav loom, kingib omanikule aegajalt omletimaterjali ja eriti kitsastel aegadel on klimbisupimaterjal kohe nipsust võtta.
Nagu juba omaaegses "Siluetis" rõhutati: vana võib olla, aga ilus peab olema!
Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 24.04.2016 14.07.