Vanemad inimesed ei taha noort inimest enda kõrvale tööle. Kui vähegi võimalik, hakatakse vigu otsima, et tööandja seda noort inimest tööle ei võtaks.

ilmselt on see tingitud hirmust, et noor teeb neile ära ja nad jäävad oma töökohast ilma.

a millisest tööst jutt? kas progemisest või kärulükkamisest?

tõsi ta on, annan aga luuarootruga üle küüru, mis puhastab siin minu territooriumi, naga selline.

Minul jälle kogemust täpselt vastupidine, noorte kollektiivi vanu ei võeta.

Kollektiivi ei sulandu inimene, kes on selle põhimassist ning väärtustelt liiga erinev, vanus ei ole oluline. Nt igihaljad lõbujanulised ööklubitajad vs vaikne raamatuhuviline; füürer-karjeristid vs vaba kunstnikutüüpi inimene. Kunstnikutüüpi inimesed vs irisev füürer-materialist, kanaemad vs boheem jne, jne, jne.

on ikka tõprad. tegelikult pole sa midagi kaotanud, kes ikka viitsiks päev otsa seda ripsmepikenduste ja zara allahindluste möla kuulata. vanem kollektiiv ikka vanem kollektiiv, kirstumõõdud ja pidevalt kõikuv vererõhk hoopis teine teema.

mammi, kus mustvalges maailmas sa küll elad? ei jagune inimtüübid sangviinikutesks ja koleerikuteks paraku. see su malbe raamatupidaja paneb ööklubis sellise lauatantsu maha, et minestad seda nähes. ja füürer-materialist-karjerist osutib parimaks suhteinimeseks. üldse imestan, et vanainimesel nii piiratud elunägemus. äkki tasuks arvuti tagant tänavale astuda. nii kummaline kui see ka ei tundu, seal on ka elu.

ma olen kogenud erinevaid kollektiive ja minu kogemus on selline. on häid, keskmiseid ja halbu kollektiive.

Hakkab poosetama ja kekutama ilma elkogemusi oammata, taremaks pidama ja kogemsued on selles asjas, segab seline ninatark.