50+ nurgake
mida TEIE kardate?
| glimpse 04. detsember 2016, kl 12.38 |
inimene on teadagi hirmude ori, ja himude oma samuti, see on samuti siililegi selge ja himustatkse ikkagi seda, mida endal ei ole, aga hirmu-orjuses võiks inimene olümpiakulla võita kui oleks muidugi kellega võistelda, olen sellest nii naljaga pooleks mõelnud.
kuid nali naljaks, nii valus kui see ka ei ole, mida rohkem ma inimesi tundma õpin, seda rohkem tutvun ma nende hirmudega, eks enda omadega samuti, sellest ei ole pääsu, aga see, et hirmude konsentratsioon inimestes nii suur, kõikehõlmav on, see on alles hiljutine avastus, hämmeldun ikka veel sellise eureka peale.
aga olgu, kui suur on suur, oleneb ikkagi isiklikust vaatenurgast. võibolla on minu oma üllatusest tulenevalt ikka veel balansist väljas ja tegelik diapasoon polegi selliste mõõtmetega kui praegu näen. valgustage mind, avaldage oma hirmude mõõtmed, vaataks siis, kes saaks olümposele ja kes mitte.
/võibolla ongi nii, et hirmudeta inimene pole enam elus või pole ta siis enam inimene.. kes nii ütleski või miks ta seda just niimoodi tegi..?;/
.. et siis, kas teie hirmud on teie elu igapäevaseks liikumapanevaks jõuks, ilma milleta kaotaksite oskuse edasi elada?
.. kas see, et me peame hirmu nn terve mõistuse abistavaks saadikuks, tugiisikuks, ilma milleta inimeseks olemine ei toimiks?
... aga miks me siis kahetseme hirmu sunnil või ärgitusel tehtud või tegemata jäänud tegusid, mis rikuvad meie hingerahu ja tasakaalu ja seda aastateks, koguni kümneteks või vahel isegi alatiseks, viimase hingetõmbeni välja .... selles on küsimus
kuid nali naljaks, nii valus kui see ka ei ole, mida rohkem ma inimesi tundma õpin, seda rohkem tutvun ma nende hirmudega, eks enda omadega samuti, sellest ei ole pääsu, aga see, et hirmude konsentratsioon inimestes nii suur, kõikehõlmav on, see on alles hiljutine avastus, hämmeldun ikka veel sellise eureka peale.
aga olgu, kui suur on suur, oleneb ikkagi isiklikust vaatenurgast. võibolla on minu oma üllatusest tulenevalt ikka veel balansist väljas ja tegelik diapasoon polegi selliste mõõtmetega kui praegu näen. valgustage mind, avaldage oma hirmude mõõtmed, vaataks siis, kes saaks olümposele ja kes mitte.
/võibolla ongi nii, et hirmudeta inimene pole enam elus või pole ta siis enam inimene.. kes nii ütleski või miks ta seda just niimoodi tegi..?;/
.. et siis, kas teie hirmud on teie elu igapäevaseks liikumapanevaks jõuks, ilma milleta kaotaksite oskuse edasi elada?
.. kas see, et me peame hirmu nn terve mõistuse abistavaks saadikuks, tugiisikuks, ilma milleta inimeseks olemine ei toimiks?
... aga miks me siis kahetseme hirmu sunnil või ärgitusel tehtud või tegemata jäänud tegusid, mis rikuvad meie hingerahu ja tasakaalu ja seda aastateks, koguni kümneteks või vahel isegi alatiseks, viimase hingetõmbeni välja .... selles on küsimus
| von Freen 04. detsember 2016, kl 13.15 |
nu mina näituseks kardan seda SIILI alati, kellele kõik on alati jummalast selge.
a muus osas on nii nigu kõikide asjadega alati on, et vaata, on erinevaid ihnimesi eksole, keda saab laias laastus lahterdada ära kahte lahterisse:
AAA) ihnimesed, keda panebki liikuma ainult irm
BEE) ihnimesed, kes liigutavad ennast ilma irmudeta
nu esimese lahtri tegelased, kui nad sealjuures omaolemusejuures irmu kaa ei tunne, sis ongi finito nendega. nadsis kas ei liiguta ennast üldse, või teevad asju, mis löppevad kalmistul or parimaljuhul rangerežiimiga kinnipidamisasutuses. samas kui selle lahtri tegelane tunneb irmu kõigest, sis võib tema vägagi tegus olla ja ennast vägagi agaralt liigutada.
teise lahtri tegelased ei vaja millegi tegemiseks javõi enda liikumapanemiseks mingeid irme. nad teevad seda ka ilma irmudeta muudel põhjustel ja igasugu katseid neid sealjuures igaksjuhuks täiendavalt irmutada, lõppevad irmutatava trotsi ja tegevuse javõi liigutamise lõpetamisega.
sessuhtes piab alati enne vaatama, mõtlema ja ärauurima, kumma lahtriga tegemist on, sest irmutamine võib viia erinevates lahtrites täiesti vastupidiste tulemiteni.
Pee Ees!
kuimatahaks nüüd sitasti äraütelda, sis ma ütleks niimodi, et esimesse lahtrisse kuuluvad üldjuhul laisad, teiste kulul võimalikult palju ja kaua elunautlevad suht madala kõlbelisusega tegelased a teise lahtrisse üldjuhul agarad teotahtelised energilised kõrge eetika ja kõlbelisusega tegelased.
kusjuures eimaksa äraunustada, et alati erandid kinnitavad reegleid....
a muus osas on nii nigu kõikide asjadega alati on, et vaata, on erinevaid ihnimesi eksole, keda saab laias laastus lahterdada ära kahte lahterisse:
AAA) ihnimesed, keda panebki liikuma ainult irm
BEE) ihnimesed, kes liigutavad ennast ilma irmudeta
nu esimese lahtri tegelased, kui nad sealjuures omaolemusejuures irmu kaa ei tunne, sis ongi finito nendega. nadsis kas ei liiguta ennast üldse, või teevad asju, mis löppevad kalmistul or parimaljuhul rangerežiimiga kinnipidamisasutuses. samas kui selle lahtri tegelane tunneb irmu kõigest, sis võib tema vägagi tegus olla ja ennast vägagi agaralt liigutada.
teise lahtri tegelased ei vaja millegi tegemiseks javõi enda liikumapanemiseks mingeid irme. nad teevad seda ka ilma irmudeta muudel põhjustel ja igasugu katseid neid sealjuures igaksjuhuks täiendavalt irmutada, lõppevad irmutatava trotsi ja tegevuse javõi liigutamise lõpetamisega.
sessuhtes piab alati enne vaatama, mõtlema ja ärauurima, kumma lahtriga tegemist on, sest irmutamine võib viia erinevates lahtrites täiesti vastupidiste tulemiteni.
Pee Ees!
kuimatahaks nüüd sitasti äraütelda, sis ma ütleks niimodi, et esimesse lahtrisse kuuluvad üldjuhul laisad, teiste kulul võimalikult palju ja kaua elunautlevad suht madala kõlbelisusega tegelased a teise lahtrisse üldjuhul agarad teotahtelised energilised kõrge eetika ja kõlbelisusega tegelased.
kusjuures eimaksa äraunustada, et alati erandid kinnitavad reegleid....
| kortsud silmanurkades 04. detsember 2016, kl 13.33 |
glimpsele
jah, see on õige! kuigi sa ei lõpetanud küsimust ära, vastan, et see on õige, jah, hirm just seda ongi;) teistele küsimustele nii kohe ja hoobilt vastata ei oska, aga ma mõtisklen vähe, teema on omapärane, näis, kas mõtlen midagi välja.
von freenile
ma ei teadnudki, et sa oled selline must-valge tegelane, see, et sa lahterdada armastad, seda olen näinud:) kas sa täitsa tõsiselt arvadki, et mõnes inimeses pole hirme? mina selliseid ei tunne, minus istuvad nad küll, kuigi vaevalt, et ma sinu aaa inimese alla kuulun, nii pealtvaadates vähemasti.
jah, see on õige! kuigi sa ei lõpetanud küsimust ära, vastan, et see on õige, jah, hirm just seda ongi;) teistele küsimustele nii kohe ja hoobilt vastata ei oska, aga ma mõtisklen vähe, teema on omapärane, näis, kas mõtlen midagi välja.
von freenile
ma ei teadnudki, et sa oled selline must-valge tegelane, see, et sa lahterdada armastad, seda olen näinud:) kas sa täitsa tõsiselt arvadki, et mõnes inimeses pole hirme? mina selliseid ei tunne, minus istuvad nad küll, kuigi vaevalt, et ma sinu aaa inimese alla kuulun, nii pealtvaadates vähemasti.
| maniila 04. detsember 2016, kl 13.33 | Registreerus: 8 aastat tagasi Postitusi: 814 |
| kortsud silmanurkades 04. detsember 2016, kl 13.44 |
maniilale
sa oled siis suht uustulnuk siin kui vonni kirjaoskamatuks pead.
von freenile
tegelt, ma mõtlesin järele, olen kõike, mida su lahtrid rääkisid, vähemalt on juhtunud elus nii mõndagi, mitte, et ma selle üle uhke oleks, aga on ette tulnud.
kuid ikkagi, see sinu must-valgelisus on naljakas, arvasin tegelt, et oled selline paindlikumat tüüpi tegelane. noh, vahel eksib isegi siil, minust siis rääkimata.
sa oled siis suht uustulnuk siin kui vonni kirjaoskamatuks pead.
von freenile
tegelt, ma mõtlesin järele, olen kõike, mida su lahtrid rääkisid, vähemalt on juhtunud elus nii mõndagi, mitte, et ma selle üle uhke oleks, aga on ette tulnud.
kuid ikkagi, see sinu must-valgelisus on naljakas, arvasin tegelt, et oled selline paindlikumat tüüpi tegelane. noh, vahel eksib isegi siil, minust siis rääkimata.
| mina kardan 04. detsember 2016, kl 15.18 |
tarku ja mu hirm pole üldsegi õigutatud, ma tean loomulikult seda! targad on ju alati head, soojad ja lahked, aga mida ma teha saan kui mul selline hirm peal käib! eriti kardan ma tarkadele jalgu jääda ning sellise klopperi saada, et enam jalgele ei jää, ei saa isegi aru miks! ja mul ei ole selleks mitte kui mingit õigustust, tõepoolest mitte!
| von Freen 04. detsember 2016, kl 15.25 |
ärge norige siin meie kirjaoskamiste üle muidu kutsun kohe kasutaja tangid siia ja see paneb Teid kõiki paika kohe kiiresti ära.
Irmutamine ja Indamine on meie lemmiksõnad ja seepärast käed eemale ! see on OBURJE dialektikum ja murre, kus sõnade alguses ei kasutata kunagi Haššš tähte kui absoluutainuisikuliselt mittevajalikku aegunud rudimenti.
***
mustvalget pole siin miskitki.
mustvalged on need kaks PÕHILIST lahtrit võibjuolla.
a ned on PÕHILISED ja ÜLEMUSLIKUD lahtrid ainult (infograafika ülevalt teine rida alles) kusseesallapoole on varjundeid ja ristsugutilisi arenguid ohvkoos alati. nendest kahest lahtrist on kõrgemal ainult veel üks üksik lahter (infograafika ülevalt esimene rida) ja see on IHNIMESED. kõik kokku. a nendest kahes allapoole akkab ohvkoos alles argnema.
lisaks oleneb irmudest.
neid on miipalju erinevusitega, et maiteagi kõiki praega ära ütelda kohe ja ei jaksa mõelda kah praega.
võtame näituseks KÕRGUSEkartuse kui irmu.
nu see irm iseenesest võib olla ka normaalne aga samal ajal ei oma alati pädevaks käitumiseks vajadust olla default eeltingimuseks, et sa kuskilt alla ei üppa. kõrgust kartev persoon on lihtsalt ettevaatlikum kui kõrgemale satub kui kartus lõpeb või väldib üleüldtse kõrgele sattumist, sest niiväga kardab, ja kõrguseid mitte kartev persoon jällegi eitee nummereid sellest kuikõrgele tema sattuda võib ja kas peab sealt ka alla vaatama, kuid sellele vaatamata tema ei astu sealt niisama lihtsalt alla kuna eikarda. siin tulevad mängu igasugused muud nüansid nigu mõistus ja mõistlikkus.
samal ajal paneb kõrgusekartjat ennast teatud suunas ja tingimustel liikuma justnimelt see irm ja kui seda poleks, sis ta liiguks ja toimetaks vahel teistmoodi. kõrguseid mittekartval persoonil seda piirangut ei ole ja teda ei pane liikuma teatud suundades ja tingimustel mitte irm või selle puudumine kõrguse ees, vaid muud asjaolud.
võisiis võtame näituseks irmu karistuse eest.
kui persoonil on irm kinnikukkuda pärast pangaröövi, sis see paneb tema käituma ja tegutsema vastavalt lähtuvalt irmust. samas persoon kes ei karda kinni kukkuda ei lähe üksnes sellepärast panka röövima. ja veel samas (samas vol.2) ei muuda kartus kinni kukkuda persooni tegelikult sisemiselt korralikumaks kodanikuks kui tema ei röövi panka ainuüksi seepärast, et kardab kinni kukkuda. vat sis tema röövib miskitmuud kohas, kus ei karda kinni kukkuda, sest see soov röövida on tema olemuses. samal ajal (vol.3 - niipalju asju on samalajal saate aru küll eksole) ei ole persoon, kesse ei karda kinni kukkuda, kuid ei lähe sellele vaatamata röövima, kuidagi halvem kui persoon kes kardab kinni kukkuda vaatamata sellele, et nad kumbki ei lähe panka röövima. ta on pigem parem kuigi tal puudub vastav irm.
nuja võisiis võtame irmu "mida TEISED minust arvavad".
persoon kes pidevalt kardab, et temast arvatakse siukseid asju, mis temale ei meeldi, paneb ennast suurest irmust liigutama selles suunas, et ta paistaks parem, saledam, ilusam, targem, siledama nahaga ja pikemate linadega välja. samal ajal (jälle!) see kellel on savi mis temast mõeldakse või öeldakse ei pea olema default isik, kes näebki välja halvem, paksem, koledam, lollim, kortsus naha ja lühikeste linadega, sest ta seda ka tegelikult mitte ei ole. ta on saledam ja ilusam ja targem mitte sellepärast, et kardab teiste arvamusi, vaid ta on seda seepärast, et ta ongi selline ilma irmudeta.
viimasel juhul nüüd võib saavutada väljapoole samasugusenähtavusega tulemuse teiste silmades täiesti erineval moel, kas kartes midagi ja see paneb sind liigutama, et oleks teistmoodi, või saikarda midagi ja liigutad ennast samas suunas oopis muudest põhimõtetest lähtuvalt. esimene vajab sama tulemuse saavutamiseks irme, teine ei vaja.
Enn Bee.
siukseid ihnimesi, kes mittemuffigi ei karda on olemasküll a nad on enamuses sis kas ullaris, kinnimajas, või kangelased kelledest raamatuid kokku kirjatakse.
Irmutamine ja Indamine on meie lemmiksõnad ja seepärast käed eemale ! see on OBURJE dialektikum ja murre, kus sõnade alguses ei kasutata kunagi Haššš tähte kui absoluutainuisikuliselt mittevajalikku aegunud rudimenti.
***
mustvalget pole siin miskitki.
mustvalged on need kaks PÕHILIST lahtrit võibjuolla.
a ned on PÕHILISED ja ÜLEMUSLIKUD lahtrid ainult (infograafika ülevalt teine rida alles) kusseesallapoole on varjundeid ja ristsugutilisi arenguid ohvkoos alati. nendest kahest lahtrist on kõrgemal ainult veel üks üksik lahter (infograafika ülevalt esimene rida) ja see on IHNIMESED. kõik kokku. a nendest kahes allapoole akkab ohvkoos alles argnema.
lisaks oleneb irmudest.
neid on miipalju erinevusitega, et maiteagi kõiki praega ära ütelda kohe ja ei jaksa mõelda kah praega.
võtame näituseks KÕRGUSEkartuse kui irmu.
nu see irm iseenesest võib olla ka normaalne aga samal ajal ei oma alati pädevaks käitumiseks vajadust olla default eeltingimuseks, et sa kuskilt alla ei üppa. kõrgust kartev persoon on lihtsalt ettevaatlikum kui kõrgemale satub kui kartus lõpeb või väldib üleüldtse kõrgele sattumist, sest niiväga kardab, ja kõrguseid mitte kartev persoon jällegi eitee nummereid sellest kuikõrgele tema sattuda võib ja kas peab sealt ka alla vaatama, kuid sellele vaatamata tema ei astu sealt niisama lihtsalt alla kuna eikarda. siin tulevad mängu igasugused muud nüansid nigu mõistus ja mõistlikkus.
samal ajal paneb kõrgusekartjat ennast teatud suunas ja tingimustel liikuma justnimelt see irm ja kui seda poleks, sis ta liiguks ja toimetaks vahel teistmoodi. kõrguseid mittekartval persoonil seda piirangut ei ole ja teda ei pane liikuma teatud suundades ja tingimustel mitte irm või selle puudumine kõrguse ees, vaid muud asjaolud.
võisiis võtame näituseks irmu karistuse eest.
kui persoonil on irm kinnikukkuda pärast pangaröövi, sis see paneb tema käituma ja tegutsema vastavalt lähtuvalt irmust. samas persoon kes ei karda kinni kukkuda ei lähe üksnes sellepärast panka röövima. ja veel samas (samas vol.2) ei muuda kartus kinni kukkuda persooni tegelikult sisemiselt korralikumaks kodanikuks kui tema ei röövi panka ainuüksi seepärast, et kardab kinni kukkuda. vat sis tema röövib miskitmuud kohas, kus ei karda kinni kukkuda, sest see soov röövida on tema olemuses. samal ajal (vol.3 - niipalju asju on samalajal saate aru küll eksole) ei ole persoon, kesse ei karda kinni kukkuda, kuid ei lähe sellele vaatamata röövima, kuidagi halvem kui persoon kes kardab kinni kukkuda vaatamata sellele, et nad kumbki ei lähe panka röövima. ta on pigem parem kuigi tal puudub vastav irm.
nuja võisiis võtame irmu "mida TEISED minust arvavad".
persoon kes pidevalt kardab, et temast arvatakse siukseid asju, mis temale ei meeldi, paneb ennast suurest irmust liigutama selles suunas, et ta paistaks parem, saledam, ilusam, targem, siledama nahaga ja pikemate linadega välja. samal ajal (jälle!) see kellel on savi mis temast mõeldakse või öeldakse ei pea olema default isik, kes näebki välja halvem, paksem, koledam, lollim, kortsus naha ja lühikeste linadega, sest ta seda ka tegelikult mitte ei ole. ta on saledam ja ilusam ja targem mitte sellepärast, et kardab teiste arvamusi, vaid ta on seda seepärast, et ta ongi selline ilma irmudeta.
viimasel juhul nüüd võib saavutada väljapoole samasugusenähtavusega tulemuse teiste silmades täiesti erineval moel, kas kartes midagi ja see paneb sind liigutama, et oleks teistmoodi, või saikarda midagi ja liigutad ennast samas suunas oopis muudest põhimõtetest lähtuvalt. esimene vajab sama tulemuse saavutamiseks irme, teine ei vaja.
Enn Bee.
siukseid ihnimesi, kes mittemuffigi ei karda on olemasküll a nad on enamuses sis kas ullaris, kinnimajas, või kangelased kelledest raamatuid kokku kirjatakse.
| Tangid 04. detsember 2016, kl 15.40 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
Sellel lehel siin on kuni 15:18 kakskümmend kolm suur- ja väiketähe viga, seitse kirjavahe märkide kasutamise eksimust ja üks ebamäärase mõttega koostatud lause (ehk lauseehituse räige viga). Seda kõike ilma von Freeni Oburje dialektita.
Kodanik maniila on sealjuures eksinud siinsamas lehel ühe kirjavahemärgi kasutamisega (õigemini kasutamata jätmisega). Seesama kodanik maniila ei pea paljuks rüvetada kaunist eesti keelt otse KEELENURGAS, kus ta lolli järjekindlusega jätab kasutamata suurtähed lausete alguses ja eksib lisaks lugematu arv kordi kirjavahemärkide kasutamisel.
HÄBI !
Võtke endaga ometi midagi ette !
___________________
võidlen õigekirja eest !
Kodanik maniila on sealjuures eksinud siinsamas lehel ühe kirjavahemärgi kasutamisega (õigemini kasutamata jätmisega). Seesama kodanik maniila ei pea paljuks rüvetada kaunist eesti keelt otse KEELENURGAS, kus ta lolli järjekindlusega jätab kasutamata suurtähed lausete alguses ja eksib lisaks lugematu arv kordi kirjavahemärkide kasutamisel.
HÄBI !
Võtke endaga ometi midagi ette !
___________________
võidlen õigekirja eest !
| Tangid 04. detsember 2016, kl 15.43 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 60 |
Kasutatud kirjandus:
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?80,141...
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,141...
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?24,141...
jne
___________________
võidlen õigekirja eest !
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?80,141...
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,141...
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?24,141...
jne
___________________
võidlen õigekirja eest !
| von Freen 04. detsember 2016, kl 15.56 |
...läks nii ärevaks kätte ära vahepeal, et käekesed akkasid värisema klaveriatuuril ja seepärast jäilisamata, et on suur vahe, kas ihnimene on mõistlik seepärast, et on irm ebamõistlike tegevuste ees, või on ta mõistlik sellest olenemata, kas tal on mingeid irme või ei ole.
nuja mõned teevad lolluseid vaatamata irmule ka.
seal siis vist oleneb, kui suur irm on. samas on palju kodanikke, kes nimelt oma irme üritavad ületada (sest need ei ole mõistlikud) ja saavad sellega edukalt ka hakkama. seega enne irmudest rääkimist tuleks ära defineerida, mis on mõistlik, taunitav ja aksepteeritav (nii isiksusepõhiselt, kui ühiskonnapõhiselt) ja mis seda ei ole ja sealt sis edasi juba võtta vaatlemiste alla eraldi vastavad irmud nendel samadel teemadel....
nuja mõned teevad lolluseid vaatamata irmule ka.
seal siis vist oleneb, kui suur irm on. samas on palju kodanikke, kes nimelt oma irme üritavad ületada (sest need ei ole mõistlikud) ja saavad sellega edukalt ka hakkama. seega enne irmudest rääkimist tuleks ära defineerida, mis on mõistlik, taunitav ja aksepteeritav (nii isiksusepõhiselt, kui ühiskonnapõhiselt) ja mis seda ei ole ja sealt sis edasi juba võtta vaatlemiste alla eraldi vastavad irmud nendel samadel teemadel....
| mammi 04. detsember 2016, kl 16.02 |
| simple 04. detsember 2016, kl 16.28 |
lapsena kartsin oma isa, ta peksis mind sageli, aga eriti joomase peaga, jubedaim hirm oli öösiti peksu peale ärgates. veel kartsin, et ema mind ei armasta ja püüdsin igati seda ära teenida, kuid ta ei armastanud mind sellegipoolest, ei siis kui peksule vahele ei astunud ega siis kui mu vanavanematele jalust ära andis. vähemalt peksa ma siis enam ei saanud.
noorukina kartsin neidude pilkeid, eriti mu kasvu kohta, mis oli alla keskmise. selle rohuks kasvatasin omale musklid, mis kõlvanuks ka olümpiale, samuti sai must osav kõnemees ning flirtija ning polnudki enam naist, kes suutnuks mulle vastu panna kui ma ta tõsiselt ette võtsin.
ühel hetkel kartsin, et olen suguhaiguse saanud, arstid uurisid ja puurisid ning tunnistasid selle hoopis allergiaks. see oli kergendus, eriti oma poja vaevusi vaadates.
siis tuli hirm, et naine mu maha jätab, kuid kui selgitasin talle arvude keeles, millest kõigest ta ilma jääb, jäi ta paigale. ma ei löönud teda muide kordagi elus. üldse olen tõstnud käe naise vastu ainult korra, ma ei tea siiani, kuidas see juhtus, aga nii suur hirm oli ja on mul tema ees. ta sundis mind tegema asju, mida ma olin kindlalt otsustanud mitte teha. õnneks oli ta küllalt loll, et oma tegelikke tundeid välja näidata, ma keerasin tal kaela kahekorra, muidugi mõista ülekantud tähenduses.
oma hirmudega tuleb võidelda, need tuleb seljatada ja mitte alla anda, olete ju kuulnud küll, et mis ei tapa, teeb tugevaks, ja kui kuidagi teisiti ei saa, siis tuleb need hirmud endas tappa, täieliku kalkuleeritud teadmisega, et kui ei sööda sind, võid ise kõhu täis saada.
ja minu kõht on nüüd täis, hirme mul ka enam ei ole. tehke järgi.
noorukina kartsin neidude pilkeid, eriti mu kasvu kohta, mis oli alla keskmise. selle rohuks kasvatasin omale musklid, mis kõlvanuks ka olümpiale, samuti sai must osav kõnemees ning flirtija ning polnudki enam naist, kes suutnuks mulle vastu panna kui ma ta tõsiselt ette võtsin.
ühel hetkel kartsin, et olen suguhaiguse saanud, arstid uurisid ja puurisid ning tunnistasid selle hoopis allergiaks. see oli kergendus, eriti oma poja vaevusi vaadates.
siis tuli hirm, et naine mu maha jätab, kuid kui selgitasin talle arvude keeles, millest kõigest ta ilma jääb, jäi ta paigale. ma ei löönud teda muide kordagi elus. üldse olen tõstnud käe naise vastu ainult korra, ma ei tea siiani, kuidas see juhtus, aga nii suur hirm oli ja on mul tema ees. ta sundis mind tegema asju, mida ma olin kindlalt otsustanud mitte teha. õnneks oli ta küllalt loll, et oma tegelikke tundeid välja näidata, ma keerasin tal kaela kahekorra, muidugi mõista ülekantud tähenduses.
oma hirmudega tuleb võidelda, need tuleb seljatada ja mitte alla anda, olete ju kuulnud küll, et mis ei tapa, teeb tugevaks, ja kui kuidagi teisiti ei saa, siis tuleb need hirmud endas tappa, täieliku kalkuleeritud teadmisega, et kui ei sööda sind, võid ise kõhu täis saada.
ja minu kõht on nüüd täis, hirme mul ka enam ei ole. tehke järgi.
| kaitsen-vä? 04. detsember 2016, kl 16.33 |
| von Freen 04. detsember 2016, kl 16.47 |
Oo!
meie näeme, et Teie äraaustatud kodanik mammi maniila, ei näe enam pärisästi mitte.
see ei pea olema tingitud just ülearusest vanadusest ja seda ei pea mitte äbenema, ning tuleks rahuliku südamega võtta kui tihti juhtuvat tervislikku puudujääki.
kõiksekiirem pikaltpüsiv lahendus võiks olla ankida omale näituseks prillid. IT alaselt võib soovitada ka ctrl klahvi pial oma värisevat sõrmekest oida (aga selle äranägemiseks võib jällegi prille vaja minna) ja samalajal sis kas pressida teise näpukesega + (PLUSS) klahvet, või kerida iirekese selgas olevat kerimiseratast ETTEPOOLE. sis lähevad need pisikest tähed ilusaste suureks ära ekraanil.
kui aga Tete olete innovaatiline vanainimene ja kasutate miskist targemat apastraati, kui Teie ise olete (tavaliselt kutsutakse neid riistapuusid "nutiseadmeteks" jaa nii edasi), sis see viimaneasi ei aita mitte ja peab ikke ankima omale pädevad prillid.
see osa puudutas sis meie pakutavat abi selles küsimuses, et kes kellega siin räägivad ja kuidas oleks lihtsam ilma vigadeta ja väärarusaamisteta seda kirbusitasuurust kirja Teiel äralugeda ilma suurte ekstsessideta Teie pisikeses piaajus.
järgmine osa puudutab seda, et misasi ja kuipalju kuskil keski tark küll võiks olla.
ses suhtes oleme meie siin Oburje kliinkumides eriti uvitatud justnimelt klientide piaga toimuvate anomaaliate küsimustes. kusjuures anomaaliad piasees ei pruugi alati olla tingitud just patsiendi vanuselistest iseärasustest lähtuvad (meil on päris palju ka nooremaid patoloogiaid kui 50+). sestap oleksite Teie, kuid ainult Teie lahkel loal ja nõusolekul, vägagi teretulnud meie kutseaiguste isolaatori uviorbiidis ja võibjuolla, et meie saavutaksime koostööd tehes ka isegi märkimisväärseid tulemusi, Teie tervisega tegeledes.
viimane, kolmas osa, puudutab sis aga seda lahket mõtet "tegeleda oma perekonnaga".
aegade jooksul on kuidagi välja kujunenud sedaviisi, et meie imearmsad patsiendid on muutunud meie personalile justkui teiseks perekonnaks. seesiis tähendab, et meie personalil on nigu kaks perekonda - üks mis on päris ja asub nigu kodus või nii ja teine, mis on ka päris, ainult et pole pärsis perekond EKI VÕS ENE ja EE järele, kuid vajab märksa suuremat prohvessionaalset oolt ja tähelepanu, kui see kodune perekond, sest nendel on piad kõvasti aigemad, kui mistahel teistel kodanikel aga iseäranis aigemad, kui kodusel perekonnal.
sestap meie tegeleme jõudumööda ka siin oma erijälgimise alla asuva telhviperega, kes kahju küll, vajab tegelikult märksa tähelepanelikumat öö päevast statsionaarset jälgimist, kui seda meie kliinikumi piaarsti ressursid välja kannatavad ja lubada saavad.
seepärast olgem tänulikud sellegi eest, mida saada praega on ja suhtuga palun oma tervisesse (iseäranis mentaalsesse) ka ise hoolikamalt. meie nimelt ei jõua alati iga abivajajani ja vahel jõuame küll, aga liiga ilja.
meie näeme, et Teie äraaustatud kodanik mammi maniila, ei näe enam pärisästi mitte.
see ei pea olema tingitud just ülearusest vanadusest ja seda ei pea mitte äbenema, ning tuleks rahuliku südamega võtta kui tihti juhtuvat tervislikku puudujääki.
kõiksekiirem pikaltpüsiv lahendus võiks olla ankida omale näituseks prillid. IT alaselt võib soovitada ka ctrl klahvi pial oma värisevat sõrmekest oida (aga selle äranägemiseks võib jällegi prille vaja minna) ja samalajal sis kas pressida teise näpukesega + (PLUSS) klahvet, või kerida iirekese selgas olevat kerimiseratast ETTEPOOLE. sis lähevad need pisikest tähed ilusaste suureks ära ekraanil.
kui aga Tete olete innovaatiline vanainimene ja kasutate miskist targemat apastraati, kui Teie ise olete (tavaliselt kutsutakse neid riistapuusid "nutiseadmeteks" jaa nii edasi), sis see viimaneasi ei aita mitte ja peab ikke ankima omale pädevad prillid.
see osa puudutas sis meie pakutavat abi selles küsimuses, et kes kellega siin räägivad ja kuidas oleks lihtsam ilma vigadeta ja väärarusaamisteta seda kirbusitasuurust kirja Teiel äralugeda ilma suurte ekstsessideta Teie pisikeses piaajus.
järgmine osa puudutab seda, et misasi ja kuipalju kuskil keski tark küll võiks olla.
ses suhtes oleme meie siin Oburje kliinkumides eriti uvitatud justnimelt klientide piaga toimuvate anomaaliate küsimustes. kusjuures anomaaliad piasees ei pruugi alati olla tingitud just patsiendi vanuselistest iseärasustest lähtuvad (meil on päris palju ka nooremaid patoloogiaid kui 50+). sestap oleksite Teie, kuid ainult Teie lahkel loal ja nõusolekul, vägagi teretulnud meie kutseaiguste isolaatori uviorbiidis ja võibjuolla, et meie saavutaksime koostööd tehes ka isegi märkimisväärseid tulemusi, Teie tervisega tegeledes.
viimane, kolmas osa, puudutab sis aga seda lahket mõtet "tegeleda oma perekonnaga".
aegade jooksul on kuidagi välja kujunenud sedaviisi, et meie imearmsad patsiendid on muutunud meie personalile justkui teiseks perekonnaks. seesiis tähendab, et meie personalil on nigu kaks perekonda - üks mis on päris ja asub nigu kodus või nii ja teine, mis on ka päris, ainult et pole pärsis perekond EKI VÕS ENE ja EE järele, kuid vajab märksa suuremat prohvessionaalset oolt ja tähelepanu, kui see kodune perekond, sest nendel on piad kõvasti aigemad, kui mistahel teistel kodanikel aga iseäranis aigemad, kui kodusel perekonnal.
sestap meie tegeleme jõudumööda ka siin oma erijälgimise alla asuva telhviperega, kes kahju küll, vajab tegelikult märksa tähelepanelikumat öö päevast statsionaarset jälgimist, kui seda meie kliinikumi piaarsti ressursid välja kannatavad ja lubada saavad.
seepärast olgem tänulikud sellegi eest, mida saada praega on ja suhtuga palun oma tervisesse (iseäranis mentaalsesse) ka ise hoolikamalt. meie nimelt ei jõua alati iga abivajajani ja vahel jõuame küll, aga liiga ilja.
| von Freen 04. detsember 2016, kl 16.57 |
meie ei jõua enam Teie kõikide silmavaeguste peale reageerida siin.
maniila 04. detsember 2016, kl 13.33
Registreerus: 3 kuud tagasi
Postitusi: 561 joonistas mulle:
------------------------------------------------------
Mina kardan kirjaoskamatut inimest. IRMUTAMINE? Anna abi:(
------------------------------------------------------
kaitsen-vä? 04. detsember 2016, kl 16.33
Registreerus: Ei registreerunud
Postitusi: Kuratsedateab? konstrueeris:
------------------------------------------------------
maniila ehk ei kirjutanud vonnist, vaid ehk kirjutas kirjaoskamatusest kui niisugusest üldiselt...
noh, niimoodi lugesin mina tema sõnumit.
------------------------------------------------------
arvutilingvistika
ma foorumeile laulan oodi
mis ilmselt nende tarbeks loodi
kel sobib virtuaalne laat
"ego optimum!" hüüdes.
protsess on lihtne, üksnes räägid
ja parandab kõik puudujäägid
protsessoriga emaplaat
sind esindada püüdes.
saab parandada tuhme jooni
kui muudad vaid resolutsiooni
ning hoolsalt surfab sündikaat
ekraani peamenüüdes.
/von Freen/
maniila 04. detsember 2016, kl 13.33
Registreerus: 3 kuud tagasi
Postitusi: 561 joonistas mulle:
------------------------------------------------------
Mina kardan kirjaoskamatut inimest. IRMUTAMINE? Anna abi:(
------------------------------------------------------
kaitsen-vä? 04. detsember 2016, kl 16.33
Registreerus: Ei registreerunud
Postitusi: Kuratsedateab? konstrueeris:
------------------------------------------------------
maniila ehk ei kirjutanud vonnist, vaid ehk kirjutas kirjaoskamatusest kui niisugusest üldiselt...
noh, niimoodi lugesin mina tema sõnumit.
------------------------------------------------------
arvutilingvistika
ma foorumeile laulan oodi
mis ilmselt nende tarbeks loodi
kel sobib virtuaalne laat
"ego optimum!" hüüdes.
protsess on lihtne, üksnes räägid
ja parandab kõik puudujäägid
protsessoriga emaplaat
sind esindada püüdes.
saab parandada tuhme jooni
kui muudad vaid resolutsiooni
ning hoolsalt surfab sündikaat
ekraani peamenüüdes.
/von Freen/
| hard 04. detsember 2016, kl 18.27 |
| N¤ 04. detsember 2016, kl 19.00 |
| lävel 04. detsember 2016, kl 21.04 |
| Soft 04. detsember 2016, kl 22.49 |
| Soft 04. detsember 2016, kl 22.51 |
| Raske on. 04. detsember 2016, kl 23.03 |
Hirmud ja nende tugevus. Noorena oli neid igasuguseid, aga mitte foobiatena. Ei istunud pimedas nurgas päranisilmi küüsi närides.
Tänasel päeval pole enam neid tüüphirme, kellegi arvamuse osas või bossi ees lömitamise mõttes. Praegu on ärev teadmatus, mille taustaks on hirm stabiilse tuleviku osas.
Vägivald – seda nii juuatäis bussijuhi rooli sattumisest, juhusliku psihhi püssikuuli ette juhtumisest, lennuki alla- või pähekukkumisest. Riigipoolsed seadusmuudatused maksude-, väikeettevõtluse takistamise-, puudega inimeste mõnitamise-, põllumajanduse likvideerimise-, noorte perede tõrjumise-, heteroinimese põlastamise kohta, hirmutavad küll.
Tänasel päeval pole enam neid tüüphirme, kellegi arvamuse osas või bossi ees lömitamise mõttes. Praegu on ärev teadmatus, mille taustaks on hirm stabiilse tuleviku osas.
Vägivald – seda nii juuatäis bussijuhi rooli sattumisest, juhusliku psihhi püssikuuli ette juhtumisest, lennuki alla- või pähekukkumisest. Riigipoolsed seadusmuudatused maksude-, väikeettevõtluse takistamise-, puudega inimeste mõnitamise-, põllumajanduse likvideerimise-, noorte perede tõrjumise-, heteroinimese põlastamise kohta, hirmutavad küll.
| ei karda reptiile 05. detsember 2016, kl 00.16 |
| ei karda reptiile 05. detsember 2016, kl 00.25 |
teemasse ka. päris foobikutega pole kokkupuudet elu jooksul olnud, neid rohkem teleekreenil nähtud. vahel tekib küll mõte, et need foobiad on pigem teeseldud. kuigi mine tea, elu on alati veidram kui ise ette kujutame. eluterved hirmud jäävad inimkonda arenemise algusest kuni lõpuni saatma ja seda võiks pigem ellujäämisinstinktiks nimetada.
| hirnhahaa 05. detsember 2016, kl 07.15 |
ma hirnup-hirnup, sul head killud, sa sisalikukartmatu, a teemasse ei rääkind sa teps mitte kui küünemustagi ja ära tule mitte rääkimagi, et kui ma su pihku hiirepoega tahan panna, sa toolile ei kargagi;) no ei karga-ei karga, ma usup-usup. a rott krae vahele? selline mõnusalt priske, teravate küünte ja pika kiila sabaga:D
| Raivo Kohalik 05. detsember 2016, kl 14.33 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 5,767 |
hirmudeks võime nimetada loomulikke ja ebaloomulikke hirme.
Foobiad on pigem ebaloomulikud ja alateadlikud.
loomulikud hirmud on teadlikud kartused ohu eest.
kui aga hirme käsitada edasiviivate jõududena ,siis üks nendest on kartus tuleviku stabiilsuse ees.
täna ei saa me mõelda et töökohtki on igavene.
see võib kaduda kui suvi sügisel. kui suvel on kõike küllaga on talv küllusest prii. kui looduses loomadki peame mõtlema "külmadele perioodidele" kui kõige kaotusele külluse järel. töökaotus kindlustus kui ka pensiongi on meile kui talvituvale karule rasv naha vahel - kui kauaks aga seda jätkuda võib?
pikimaks kindlustuseks võivad olla lapsed. see kindlus sõltub aga sellest kui kindlalt oleme neid kasvatanud - kas saame neilegi kindlad olla ?
kui foobiatest saama eemale hoida - siis ohtudest elus mitte . kui ükskõik kes meist on kukkunud elu rataste alla , näitabki see kas peame hirme kogema või mitte. kas leidub aitajaid sellest välja tulla.
Foobiad on pigem ebaloomulikud ja alateadlikud.
loomulikud hirmud on teadlikud kartused ohu eest.
kui aga hirme käsitada edasiviivate jõududena ,siis üks nendest on kartus tuleviku stabiilsuse ees.
täna ei saa me mõelda et töökohtki on igavene.
see võib kaduda kui suvi sügisel. kui suvel on kõike küllaga on talv küllusest prii. kui looduses loomadki peame mõtlema "külmadele perioodidele" kui kõige kaotusele külluse järel. töökaotus kindlustus kui ka pensiongi on meile kui talvituvale karule rasv naha vahel - kui kauaks aga seda jätkuda võib?
pikimaks kindlustuseks võivad olla lapsed. see kindlus sõltub aga sellest kui kindlalt oleme neid kasvatanud - kas saame neilegi kindlad olla ?
kui foobiatest saama eemale hoida - siis ohtudest elus mitte . kui ükskõik kes meist on kukkunud elu rataste alla , näitabki see kas peame hirme kogema või mitte. kas leidub aitajaid sellest välja tulla.
| maniila 05. detsember 2016, kl 17.29 | Registreerus: 8 aastat tagasi Postitusi: 814 |
| ne-ne 05. detsember 2016, kl 18.13 |
Lisa postitus