Sa ära ole üksi kui on valus,
kui südamel on raske - hinges piin.
Tean, sa valu vapralt talud,
kuid mina tahaks olla abiks siin.
Sa luba las ma kuulan sinu juttu
ja olen sulle toeks kui tuju ära.
Tean, valu see ei möödu väga ruttu
ja kaua tuleb silmadesse sära,
on elul vahel keerulised rajad
ja mõnikord nii mõttetud on teod.
Sa tunda võid, et keegi sind ei vaja
ja et sul igaveseks tühjaks jäävad peod,
võid tunda pettumust ja hingepiina
ning kahetsust ja tühjust enda sees.
Ja tahta tundeid millest eal ei piisa
ning olla armastatud veel ja veel.
Sa tea sa pole üksi selles ilmas,
on palju neid kes kalliks peavad sind.
Mis siis et vahel pisarad on silmas
mis siis kui tundeil liiga suur on hind.
On sõpru kellele sa oled armas
on tundmatuid kes tahaks tunda sind,
ei ole elu nõnda karm kui arvad
ja õnn ei ole lendu tõusev lind.
Saab parandatud katki kukkund klaas,
võib loita leek kus poleks arvanud,
sa kindlalt naeratad siis taas
ning tunned jälle, oled armunud.
(.....)