et füüsiliselt jäävadki paljud naised meestele ...
kätte "saamatuks " - siis vaimselt võib saada
sadu ja tuhandeidki - laval olles ! (endale - plaksutama)

Täna turul minu ees üks proua kukkus müüjale oma miniat kiruma. Kutsus ka miniat "minias"-ks. Küll oli halb kuulata, saba ootas, müüja vaatas nõutult, aga ämm muudkui latras. Ma tulin tulema, ei jaksanud lõpuni kuulata.

Narrike, kuula ja vaata, kuidas miniad oma ämmasid vannuvad!

Näide, küll väimehest, aga mõte sama. Emal on väike maja, 3 tuba ja köök, abiruumid head, 10-kond a tagasi suri isa. Tütar, u 34 a, leidis 7 a tagasi elukaaslase, kelle tõi ema majja elama, ajutiselt, kuni nad omale ise maja ehitavad, aga ... mõnus oli elada, sest kõik maksud maksis ikka ema, sest noored ju ajutiselt. Söögiostuga kippus samamoodi enamasti olema, kuidas ema oma tütre siis külmkapi juurest eemale ajab?

Väimees kõpitses puukuuri üles ja samuti kasvuhoone, aga ei pennigi söögi- ega maksude osas.
Emal sai mõõt täis, nüüd on ta 55-ne, aias toimetab ainult tema, käib ju tööl ja elab ühes toas, sest nn televiisorituba ju ühine, nagu ka köök. Aias vähemalt omaette, surra kah nagu varavõitu.
Ema hakkas aasta tagasi väimehega rahast rääkima, et 6 aastat elatud ema kulul, äkki viiks asjad balanssi? Väimehele jutt ei meeldinud, väitis, et tema ei ela ema juures, vaid tütre juures.

Nüüd enam peres juttu ei räägitud, elati tummfilmis. Kuni paar nädalat tagasi pakkisid noored asjad kokku ja kolisid üürikorterisse, tigedalt ja vihastena. Ema ei usu oma õnne! Vahetas kõik lukud ja võtmed ning seadis elamise oma käe järele.

Korras, võiks öelda, kuid väimees kuulutab tuttavatele, et ämm on kohutav inimene, nüüd ei saa nad oma majale mõelda, sest raha kulub ju üüri-kommunaalide peale.

Mina küsiks, et mida ta 7 aastat tegi? Ootas ämma surma? Miks ta seal makse maksta ei mõelnudki?

On ämmasid igasuguseid, aga ka noored pole nunnakesed.

lp ohhjah,
kust sa võtad, et nalja pärast öeldud "hoiatusega" ämmaks saamisest halba soovisin?
kui su ellu tuleb uus inimene, siis alati on see võimalus. suur võimalus...
ninapidi koos elades võib sellest muidugi põrgu saada, aga teatud distantsi pealt hea suhe.
ja veel. meie siin vist räägime n.ö toimivatest suhetest noorte vahel, aga kui lahku minnakse ja (lapse)lapsed "kärgperestuvad", siis on ämmade elu ka seda keerulisem või kohe päris raske?

Ämmade-miniate teema on aegumatu ja enamasti on riiukiskujad siiski ämmad, sest nende pojad ju võeti käest ära. Pole mind vaja selle väljaütlemises süüdistada, sest see on nii ja jääb nii ja selle raskusaste sõltub ainult emast, kui klammerdunud ta oma poega on.
Teema on siiski laiem, inimesed topivad oma nina sinna, kust peab enne viisakalt luba küsima.
Toon elust näiteid...
Ämm kinkis noortele magamistoa mööbli, ühel hetkel oli uks valla ning ämm koos karja muttidega ukse peal, sest elati sama katuse all. Vaja oli ju sõbrannade ees kelkida kui lahke inimene ta on. Noored aga olid aga parasjagu keset päist päeva voodis nii ametis, et ei näinud ega kuulnud midagi. Ohh seda kisa ja nuttu, mis siis pärast oli...a'la kuidas te võisite teda (ämma) niimoodi häbistada. Kas noored oleksid pidanud sildi uksele panema, "Kepime", sest juba nähtud poos ei võimaldanud muttidel muud nime tegevusele anda või oleks pidanud naelaga nähtavale kohale seksigraafiku seina lööma? :)
Eks igaüks näeb ka selles loos süüdlast erinevalt, nagu ka ämm nägi.
Teine lugu....
Noor ema paar päeva alles lapsukesega kodus. Polnud kerge, raske komplikatsioonide ja tüsistustega sünnitus, aga üksi pidi hakkama saama ja elu tuli nii lihtsaks teha kui vähegi sai, perfektsuseks (triikimiseks) polnud jaksu. Ühel hetkel naabrimutt rõõmsalt ukse taga, tema olla õues nööril mu äsja suure vaevaga üles riputatud pesu katsunud ja arvas heaks need ära korjata, et hea kohe triikida. Uskumatu, naabrimutt otsustab, mida ja millal ma tegema pean? Enda meelest tegi ta ju head, aga mina pidin nutt kurgus pesu uuesti tagasi viima. Mutt oli elu lõpuni selle peale püha viha täis ja isegi ei teretanud enam, lisaks teadis terve naabruskond kui tänamatu inimene ma olen.
Selliseid näiteid võib tuua lõpmatuseni, aga ega see midagi ikka muuda. On inimesi, kes jäävadki teiste ellu sekkuma, olgu siis headuse või pahatahtlikkuse sildi all.

alati polegi nii palju süüd miniatel-väimeestel, kui just omadel lastel.Tean perekonda kus perepoeg ise otsustas oma ema, sundida noortekodus laste ja lojuste hoidjaks... kui siis , noor pensionäärist meheema vastu hakkas ja oma koju tahtis minna, katkestas poeg emaga suhtluse täielikult.... külmsõda on tänaseks kestnud üle aasta...et miks mutt ei taha noortega koos elada?

.... lisaks siis veel ka seda, et mutile sai häirivaks seegi et igast oma sammust-käimisest pidi noorematele alati aru andma, midagi teha või oma pead kuhugi minna ei saanud, alati nooremate poolt kontroll peal..., ei metsa seenele ei marjule, ehki eelmine õhtu oli kõik ette plaanitud.. nii siirduski mutt oma koju, õnneks oli veel kuhu minna...

08. juuli 2017, kl 17.36 einohh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sellist murdsõna pole olemas, vaid liigitub harima> tuse alla nagu kardulas, pliita, pluuse jms värdsõ> nad. Kurb, kui ligi 50 -ne naine on juba nii mutis> tunud, et kogu elu sihiks on minia.



See postitus jäi meelde oma ülbuse, tigeduse ja "kõva sõnaga". Hoidku taevas sellise ämma eest!
Sattusin sirvima teatmikku "Eesti keele seletav sõnaraamat", uurisin ka eelöeldu kohta, ja...:

mini2 ‹11› ‹s›
van v kõnek minia. Ori saab aastapalga, päevaline päevapalga, mini ei saa midagi. *Ta [= isa] ammu juba ütles mulle, too mini majja. E. Õun.

need ämmad on ju ka kellelegi miniad.

"...Kurb, kui ligi 50 -ne naine on juba nii mutis> tunud, et kogu elu sihiks on minia."


Mis puue see on, kui loetu pärale ei jõua?
Autor kurtis, et tahaks südamlikumat suhet miniaga, kas see on siis "mutistunud" soov?
Kus autor kirjutab, "et kogu elu sihiks on minia"?

Elage enda elu, siis ei ole vaja teiste elu elada ja pead murda miks keegi teiega suurt nunnutada ei taha.

teemapüstitusest lähtudes ja sinu soovitust arvesse võttes, noored kutsuvad külla ja mina vastan: "Tänan, ma ei tule, elan oma elu!"

Laps saab 18, siis saadame ta kodust ära, lõplikult. Mida ta edasi teeb pole oluline, sest nüüd elame oma elu.
Ja ongi mured ämmade-äiade-väimeeste-miniatega lahendatud. Lapselapsed on samuti võõras mure, sest meie PEAME oma elu elama!

ega see täiskavanud laste elusse segamine ja susimine kah õnne ei too.

ehk olekski vanadel õigem hoida noorematest kaugemale, siis ei tuleks hiljem kuulata süüdistusi, et "vanad segasid vahele ja susisid, ajasid abielu lõhki?"

Kas kurvast on saanud nüüd lõbus ämm, siis pole ju teema asjata:) Igaljuhul on siia mitme nime all esinev kõva demagoog tekkinud:) Minu tagasihoidlik arvamus on, et kui minia kutsub ämma külla, siis viisakusest võiks kuri ämm tõesti keelduda, kui ei suuda ilma vissis nägu tegemata tubli minia kaetud laua taga tikuvõileibu degusteerida, ise samal ajal ussitades unistada, et läheks nad ometi lahku. Külla minnakse ikka rõõmuga ja heade soovidega. Kurva minia on noor ja tubli ning üritab ilmselt oma mehe nimel kõvasti, aga ämmaga kaelakuti koos olemist ja pere siseasjade jagamist (poeg ei pidavat ju rääkima:)) on minialt palju nõuda. Ärge pahandage, ma kordan vaid kurva eelpool öeldut natuke teises sõnastuses:) Keegi ironiseeris, et täiskasvanud lapsega ei tohikski suhelda...jah, kui ikka vastastikust läbisaamist pole, siis pole tarviski üksteise elu mürgitada. Selle asemel võiks tõesti elada oma elu, otsida kasvõi endasarnane sõbranna, kellega koos kohvitades jätkuks miniate teemal juttu kauemaks. Laste, miniate, väimeeste, ämmade ja äiadega heade suhete puhul sellist küsimust ei tekigi, aga teatud distantsi tuleb osata hoida ka sel juhul.
Tuleb meelde, et mulle on ka elu jooksul mingid naabrimutid, ämma sõbrannad-sugulased jms üritanud väevõimuga tuppa pressida. Pole mul nendega midagi rääkida olnud, labased klatšimoorid lihtsalt. Samas on mul olnud väga toredaid tuttavaid vanaprouasid ja vanahärrasid, kellega saab maast ja ilmast rääkida ning mitte kuidagi ei väändu keel neid muttideks jms kutsuma, sest nad on viiskad ja väärikad. Kui ikka vastastikust klappi ei ole, siis seda väevõimuga ei tekita.

kurva ämmaga ei ole mul midagi pistmist, aga sinu kirjutised kisuvad suu muigele. kõva demagoog.

Olen ise olnud minia kahele ämmale ja ämm nii väimehele kui miniale, niipalju siis tutvustuseks.
Siin on naljakaid sõnavõtte, aga mõistan, et eriti kategoorilised arvamused on neil, kes reaalelus eeldatavasti nii must-valgelt küll ei mõtle.

Ei taha uskuda, et leidub inimesi, kes suhetest kohe mitte midagi ei tea, kes usuvadki, et inimesed on kahe-kolme šablooni järgi välja lõigatud ja üldiselt kõik ongi, kas sõnavõtja enda iseloomuga või tema vihavaenlase omaga. Rohkem variante ei ole. Väga naljakas.

Siin lugedes on vahel tunne, et see on hea koht tõesti 'auru välja laskmiseks', kui raevukad väljapursked domineerima hakkavad. :-))

okasroos on vanatüdruk, mitte ämm ega minia.

Selle teema algataja on väga sarnane ühe keskealise naisega, kes teeb teiste kommentaatorite sõnul juba aastaid analoogilisi teemasid. Koguaeg kurdab, et tal pole sõbrannasid ja ei oska suhteid luua. Kurb samasugune, isegi oma ämmale pressis end peale.

Kurb kirjutas:
"Mina küll tahtsin saada lähedaseks oma ämmaga ja avasin end temale mõistlikul määral. Otsustasin nii, kuigi näiteks ämmaga samas vanuses naabrinaine oli mulle oma ämmast tegelikult sümpaatsemgi. Põhimõtteliselt panustasin ikkagi ämmaga suhtlemisele."

lugeja kirjutas:
"Kurb samasugune, isegi oma ämmale pressis end peale."

Veidrad inimesed sees. :-)

Vingupill herbert, ei ma pole vanatüdruk, aga tänapäeval ei solvu selle tiitli peale enam vist keegi. Vanatüdruk on pigem naine, kes oskab endale elada. Mis puutub minu ämmasse, siis tema kõrval kahvatuvad enamus ämmasid, nii et olen saanud kõva ämmakoolituse ja seepärast oskan ka privaatsust kõrgelt hinnata. Tean omast käest kui raske on noortel miniatel, kes viisakusest vanema inimese ja oma mehe ees lasevad ämma oma elu juhtima. Kes alla ei anna, neile kasvavadki ajaga selga okkad, millest ei pääse enam läbi ka kõige ussim ämm ja samas on see karm õpetus, milliseks ei tohi ise tulevikus muutuda.

On sekkujad ämmad ja surnud ämmad.
Muud võimalust elu ei paku!

on suhelda oskavaid inimesi ja mitte suhelda oskavad inimesi. ja lisaks pakub elu veel palju-palju võimalusi.

Mõni elab veel teises poolsajaski roosas unelmas ja usub et kõike saab siin ilmas lahendada õigesti suheldes ja kõik sõltub endast. Ega ikka ei saa ja olene küll, vähemalt mitte mitte kõik!!! Juba sünnime siia ilma erineva pagasiga ja pigem on tegemist elus vedamisega, üks siugleb vabalt läbi elu, teisele saadetakse kivisid ja kände, mille vahel eksleb ja võitleb terve elu. Kellele on sattunud tore ämm, ega see ei saagi aru ja arvab, et ideaalne on hoopis tema ise :) Suhtlemisoskust ei tasu muidugi alahinnata, aga ainult sellest jääb elus väheks ja "hulludega" jms mürgise inimmaterjaliga suheldes sööb see ka enda närvid seest. Seepärast on vältimine efektiivsem, mis on ka üks suhtlemise vorm. Meie valikuvabadust ja elukvaliteeti piirab kõige rohkem sõna "peab", st pean sinna minema, kuhu ei taha, pean suhtlema kellegagi, keda ei taha nähagi, sest nii on kombeks, nii on viisakas. Puudub julgus öelda EI. Küpsel vanusel ongi see eelis, et elu on juba karastanud ja mitte midagi ei pea tegema, kui ise ei taha. Ei lähe mingi sugulase juubelile, kuhu laua äärde kogunevad aastast-aastasse üksteise kallal nokkivad kaarnad. Piisab ju kui sugulast või ämma tähtpäevadel meeles pead, kui lähem suhtlus tekitaks pingeid. Ma lähen sinna, kus on meeldiv olla.Just sel põhjusel pole vaja ka arendada mingit punnitavat suhtlust ämmaga, kui juba eos näha, et omavahel ei sobi. Naine lõi suhte ikkagi ämma pojaga, mitte ämmaga. Mida ütleb Piibel selle kohta?
Ämma tapmine pole küll hea mõte, las elab, sest need võivad ka teisest ilmast kummitama tulla :)

Okasroosil hästi öeldud:
"Kellele on sattunud tore ämm, ega see ei saagi aru ja arvab, et ideaalne on hoopis tema ise :)"

nojah, ja mina olen ka nii ideaalne, et ei ole oma sugulaste hulgas kaarnaid märganud. muidugi, napilt küll, aga õigel ajal tuleb osata vait olla. päris tark inimene muidugi valdab isegi seda kunsti, et vastupidi, teeb õigel ajal suu lahti. ja teab, mida räägib:)

Minu minija küsis ükskord et kuidas elu läheb,ütlesin ,mis elu ikka penskari oma ju ,vastati et penskaris peavad lapsi ja lapselapsi ka aitama ,siis sai mul mõõt täis ,sest olen neid palju aidanud ja hetkel nendega sidet polegi,,kaua ikka võib

kui ta juba minija on, küll ta siis minebki ükskord.

siin on selle sõna üle päris põhjalikult arutletud: et milline on ainuõige vorm ja õigekiri.
tegelikult "mini" oleks kõige mugavam, ei peaks kaklema. aga "minias" kõlab ka omamoodi armsalt-arhailiselt. Lõuna-Eestis (või kus?)on ka kenake sõnake "minitütar"!