1137 ühines Kataloonia (Barcelona krahvkond) Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta.
1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi vahelisele dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise.
Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714.
14. aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('Tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmnurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.
21. aprilliks tühistati 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala, Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all.
6. oktoobril 1934 kuulutas Barcelonas Ühinenud Marksistlik Töölispartei Kataloonia iseseisvaks ja teatasid sidemete katkestamisest Madridiga.
7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus, Hispaania kodusõjas NSV Liidu poolt toetatava Hispaania reaktsioonilise Lerroux-Robles’i valitsuse poolt ja “tühistati” Kataloonia iseseisvus.
21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys’t.
3. aprillil 1938 jõudsid Francisco Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini.
10. veebruaril 1939 viidi lõpule Kataloonia vallutamine. Jean de Boe, Karl Einstein, Adrien Perrissaguet, Agustin Remiro Manero jt. Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud anarhistid taganesid Prantsusmaale.