Siga peeti metsas aedikus, metsa oli seale varjuaalune ja aedik tehtud. Meie kandi metsad olid kõik seasulgusid täis. 1 siga tohtis olla perel ja üks lehm ja loomaloendajad käisid, võis olla, et ka partorg oli kambas, ja kui tabati rohkem loomi, oli hirmus pahandus. Loom võeti ära ja loomapidaja võis kohtu alla minna, nalja ei olnud. Aga jutt ikka liikus millal loendamine hakkas ja siis tehti ettevalmistusi. Igatahes ükskord kui oli teada, et loendaja tuleb, viis emake osa kanu keldrisse, arvati, et sinna nad ikka vaatama ei lähe, õnneks ei läinud ka.
Meid oli neli last, isa-ema ja vanaema-vanaisa. Kui loendaja käis, siis alati küsis, et kas on üks või kaks leibkonda ja meil öeldi alati, et vanaema ja vanaisa on eraldi leibkond. Sest igal leibkonnal võis olla 1 siga ja 1 lehm. Meil sai siis olla kaks siga ja kaks lehma ja vist 20 kana oli kokku.
Piim läks piimaautoga kombinaati, sealt sai rahakopika. Kui midagi linnast vaja oli, siis võttis ema hommikul korviga munad ja sõitis linna turule, võid ka võeti kaasa, raha eest osteti lastele riideid ja soola-suhkrut. Meil jäi isa varakult invaliidiks, voodihaigeks, invaliidsuspension oli väga väike, me lapsed käisime siis alles koolis. Oli küll kehv aeg, ma olen katkiste saabastega koolis käinud. Saapaid ei olnud saada ja saabaste ostmiseks ei olnud raha.
Kolhoosi algusaastatel oli nii, et ema ja vanaisa käisid aasta otsa kolhoosis tööl ja aastapalgaks said kokku 16 kilo vilja, vanaisa tõi selle seljas koju. Mind siis veel polnud, ema on rääkinud.
Seale anti kartuleid ja hekseldati peedipealseid või heina, peoga pandi jahu ka. Jahu sai viljast, mida sellel 0,6 ha ka üks ribake kasvatati. Või siis anti leiba seale, leib ei olnud enam normi peal. Käisin vanaemaga metsas siga talitamas ja ükskord käisime salaja kolhoosi põllult tatart varastamas pangega. Ma ei käinud veel koolis, aga täiskasvanute jutust sain aru, et see on ohtlik asi ja tuli olla vait. Tatrast keedeti tatrapiimasuppi, ei olnud eriti muud süüa teha.
Vorsti saime me siis kui tädi Tallinnast suvel puhkuse ajal külla tuli, meil ise vorsti ei ostetud. Tädi tõi magusat saia ka, küll olid see sai ja vorst hea, igaüks sai paar viilu. Ja mõnikord enne jõulu saatis tädi paki, mille sees olid mõned apelsinid, need jagati laste vahel ära. Ükskord hoidsin oma apelsini nii kaua, et see kuivas kõvaks kribuks ja ei olnud enam üldse hea. Maal apelsine ei müüdud, see oli hea ja helge elu, millest raadio rääkis. Meie juurde see hea elu ei olnud millegipärast jõudnud.
Pidupäev oli enne jõulu ja pärast seatappu, siis sai pasteeti ja kotlette ja sülti.