kunst ja looming
Luua saab mitmesugust ja erinevat kunsti .
Mis eristab loomisel kunsti loovast tööst ja töö tulemustest ? See et kunsti loomisel ka meeled - kunstimeeled - saavad oma osagi . Näiteks arhitekt on samal ajal nii väärtuse kui ka kunsti looja . Kunsti puhul aga eristame ainult vaimset loomingut ja materialiseerunut loomet (skulptuurid ,taiesed,maalid ,kaunistused ja ehtedki - viimased koosnevad nii praktilisest kui kunstilisest osast..kui arhitektuurgi ).
Kui oleme juba eristanud kunsti (muusika,luule, skulptuurid, maalid jne.) praktilisest loomingust (ehitused, mehanismide tootmine jne. ) siis vaadakem korraks kunstinäituselegi .
Kui olete naasenud kunstinäituselt suurte emotsioonidega , mis ületavad kordades televisioonis nähtud igapäevaste nähtustega kui näiteks "seebikad" - ongi tegemist kunstiga .
Kui aga sellist külastust saaab võrrelda maailma kuulsa satiiriku /humoristi Bidstrupi joonistus seeriaga : "Isa külaskäik kunstinäitusele koos rüblikust pojaga " - kus mõlemad kui eripõlvkonna esindajad otsivad kunsti seda leidmata - näevad skulptuure mis nii mõtte - kui ajuvabadki on - siis tekib mõte : kuidas julgetakse raha küsida külastajatelt .. kellele peaks võimaluse andma raha tagasi saada (ja küsida) ? Kui kirss tordile lõppes nende külastus näituse ukse taga uue verivärske kunstiteosega : hulkuv koer oli pingutades saanud hakkama - kunstiteosega ! (millist leidus näitusel küllaga) . Rüblik, tirides isa kaasa, näitas kaugelt juba sõrmega kunstile - mille äratundmise oli omandanud näituselt - junnile - mis kui šhit auras alles "...kui ahjusoojana.
Nii tasapisi lähenedes luulele , mis oli tegelikult peamine mõte tänasele mõtisklusele kunsti teemadel , tahaks võrrelda erinevat luuletki kui näiteks üldnimega kunstisuunale -Tants .
Tants jaguneb ajaliselt
klassikaliseks (mazurkad, menuetid kuni ballett ja valsini väljagi ).
rahvalikult aga
rahvatantsudeks , polka ,kaerajaan jne (täielik ülevaade rahvatantsupeolt ).
seltskondlikeks
nö . Ballitantsud , seltskonnatantsud (valss, rumba ,tango,samba, tšadsa, fox(trott) jne ).
lõpetades abstraktsusega kui moodsaima tantsuga .
Luulegi maailm tuleks lahti harutada jämedalt
riimi ja riimitu luule vahel .
Riimluule - kui klassika , kui Ballett, mis allub kindlatele reeglitele ( ei näe ju balletis muid tantse kui polka + kõik seltskonnatantsudki ).
Miks peab üldse riimitust luulest rääkima kui luulest? Miks ei võiks kauneid mõtteid väljendada ja edasi anda jutustavas vormis? Miks peab nö. luulet vägisi vägistades suruma salmidesse , kus kui mõtetud mõtted ja sõnadki on puistatud kui liiv postamendile - nimetades seda luuleks (kui skulptuuriks näitusel )?
Parimaks näiteks on teine laureaat aastal 2017 luulevõistlusel , kus mõtetud sõnad ja mõttedki on kui labidaga laiali paisatud "väetis" või otse öelduna "Shit" - paisatud luulepõllule (pigem kui "luulepõlule") . Täielik riimi ja ajugi vabadus - pigem mõlema puudumine kui puudulikkus .
Et kap. maailmas nõudlus tekitab pakkumise - on see valesti mõistetav kui pakkumiseks on "Shit" .
Kap maailm aga paneb kõikjal asjad paika - kel raha sel vägi ; rahakad puistavad raha saamise eesmärgil luulemaailma täis soperdisi täis luulekogusid ... "lastes täis " kogu luulemaailma .
Andekaid on aga varjus määratu arv - kel ei jätku raha oma pärleid avalikustada .
Kui lauluvõistlustel on eelnevaks sõelaks 3 liikmeline komisjon , mis eoses välistab väga halva kvaliteedi , siis luulemaailmas on selleks ainuisikuliselt " Luulekevad "ja "Luulesügis" eestvedaja , kellest sõltubki ajuvaba teise laureaadi sattumine nii kõrgele kohale kui "Ämmale kingitusena". Lisaks veel mõned kui näiteks : "Kalju Lepiku luulevõistlus".
kokkuvõtteks - kui kokku korjata kogu eelnev info - vajab Eesti luule kaitsetki rumaluse eest .
lühidalt veelkord :
miks nimetada luuleks riimitut riimitust ?
miks mitte jutustust (riimivaba) ei võikski nimetada jutustavaks jutustuseks ?
on olemas ka sonetid , regivärss, haikud , valmidki . kas ei peaks need nimetamagi
"Luule alavormidekski "?
Eesti keel on arvatavasti üks kaunimaid keeli
üldse maailmas (ülemaailmsel võistlusel saigi kas teise või kolmanda koha ilu poolest ) lisaks on see keel ka riimidegi poolest üks maailma rikkamaid keeli .
Kui kullakoormastki ei oska mõni "luuletaja" leida kulda kui riimi , siis miks tungida ja pürgida lauljakski kui selleks pole ei muusikalist kuulmist , ega lauluhäältki ?
Et mitte targutada siin kui "jalutu jooksutreener " õpetamaks jooksma - lisan omalt pooltki näitee miline võiks olla üks
"ideaalne luule "
kui
"Kaunim luule "
mida meenutades lähed õhtul voodi võttes enesega kaasa kui kallima Luule - kui mitte seksikaaslaseks et luua uus inimene - vaid - luua kaunim maailm igapäevasuses ja selles kaunima leidmisel selle leidmises .
Kui luulet lugedes tekib tunne et kuuled muusikat - mida kaunistavad lisaks sõnadki - kui laulusõnad - mis laulavad veel kaua sinu hinges ja südameski sedasi edasi ... kuni uni sind külastab viies kaasa unelmate maailma - kaugele kaugele kus on sinu kodu ..... .
Ideaalne luuletus
Kaunim luuletus
Kui muusika-või linnulaul,mis metsas kuuled
Mis nõiduslikult hinge sulle poeb
Kui su mõtteid paitab nõnda mõni luule
Et su sisemuses tärkab miski ja on soe
Siis luules hakkab kajama kui taustaks viis
Ja sellele just lisaks loed sa sõnu
On luuletus vast õnnestund siis
Kui veelkord tahad lugeda,sest tunned mõnu
On laulul tihti ilusam meloodia
Ja sõnad lausa mõtetuna näivad
Kuid soovib meeldivaima luuletuse looja
Et paljud erinevad tunded koos siin käivad
Kui luuletus sul tundub lausa muusikana
Ja meenutama hakkab kaunist laulu viit
Siis alles täiuslikkus peitub selle taga
Sest hinges täitnud tühja koha oled siit
Saab muusikastki meeliülendava tunde
Võib leida justkui peidus olnud sõnu
Kuid veelgi enam raputab su hinge
Kui meelde tungib miski justkui kõmu
Kahjuks sageli on levinenud luule
mis riimist kokku pandud justkui mosaiik
pole mõtet sees ja sõnumit ei kuule
sellist kokku klopsida võib iga friik
Kuid kui mõte peitub ridadel ja nende vahel
Loetut mõtestada saab ka omamoodi
Ideedest sillerdavaist sünnib mõtteahel
Tahad luuletuse kaasa võtta kasvõi – voodi