Carmen, sa peaksid vastsündinutega vaid suhtlema. mina sellest aru ei saa - enne kohtumist on ju kummalgi poolel olnud oma elu, see on ju enesestmõistetav. Ja selles elus on olnud suhteid ja on tehtud pilte... Miks peaks selle kõik ühel hetkel hävitama? Miks sa ise oma pilte säilitanud pole? Tuletavad need sulle midagi häbiväärset meelde?
Igasugune kogemus tuleb elus kasuks, ka halb, aga ilusaid mälestusi olematuks muuta, veel enam teist inimest seda tegema sundida või ise tema eest ära teha - see on ikka väga alatu mu meelest. Üks inimene ei ole teise omand, igaühel on õigus minevikule.
Mina abiellusin 26aastaselt, mees oli siis 31. Ma oleb kõigi ta varasemate pruutidega piltidelt tuttav, mõnega nüüd elus ka, ja ega need pildid mind ükskõikseks ei jätnud, aga neid hävitama hakata või mehelt seda nõuda - see mulle ka pähe ei tulnud. Asju tuleb ikka mõistusega võtta, mida need pildid sulle halba teevad? Või tunned ennast suhtes nii ebakindlalt, et pelgad võrdlusmomenti?
Imelik ikkagi, täiskasvanud inimene peaks ikka suutma tolerantne olla ja teisest inimesest lugu pidada.