Küsiksin heatahtlikelt veidi arvamusi. Muidu ilkujad ei peaks siin oma aega kommenteerimisele raiskama.
Mul on probleem, mille lahendamisele ei ole ise õiget teed leidnud. Olen jäänud 39-aastaselt leseks ja kohe astun siinsete vanuseklassi. Seni olen oma eluga toime tulema pidanud ja ilmselt tulingi, aga nüüd on järjest suuremaks kasvanud igatsus lähedase suhte järele. Lapsed on kodust välja lennanud ja ema-isa kabeliaeda kantud. Suurt majapidamist ning koduvälist koormat tulnud juba kümmekond aastat üksi vedada. Seiklusi ei otsi ja ringilitutaja pole. Vajaksin enda kõrvale (mitte virtuaalsesse ruumi) hoolivat ja hoolitsevat meest, kelle lahtiste kätega ja tundliku hingega saaksid korda kohendatud nii kääksuvad uksed kui ka söötis hing.
Millised on teie kogemused tutvuste ja usalduslike suhete loomise alal? Mulle ei maksa soovitada rahva seas liikumist ja aktiivsemat suhtlemist. Mõlemaid on mu elus liigagi palju. Seepärast ehk ei olegi tegelikult aru saada, kui üksik olen ma hinges ja kui väga tahaks ka oma elu ja tundeid kellegagi jagada. Minu konservatiivne eluhoiak ei luba otseseid signaale välja saata ja vanamoodsa põhimõtte järgi meeldiks olla pigem vallutatav kui võrgutaja. Kuidas seada asjad nii, et roodu jagu konni suudlemata jõuaks kohe selle kuningani, sest ka printsi jätaks vahele. Ja et kohe oleks selge - vajan elukaaslast kellele võiks alt üles vaadata ilma, et minule ülevalt alla vaadataks. Vanust juba sellevõrra, et igasuguste seiklejate-katsetajate peale ei ole aega raisata. Ja positsioon elus ei andestaks vist ka läbikukkumist.

Kirjuta!

vaat kui lihtne see tegelikult on, pead vaid suu lahti tegema ja kui oled endale probleemi teadvustanud, siis sellest rääkima, soovin sulle edu! ja veel-ära ikka latti nii kõrgele tõsta, et ükski mees selleni ei küüni ja peaasi, leia mees, kelle vastu sul tunded tekivad, niisama kellegagi koos elama hakata pole küll mõtet, see ei vii kuhugi, siis on juba lihtsalt üüriline mõistlikum võtta, kardan küll, et mõned konnad tuleks ikka läbi suudelda, iga kogemus on kogemus ja ära karda elu ega kukkumisi, tähtis on, et pärast uuesti jalule tõused, lesena soovitan, püüa vältida võrdlust, nagunii on meis mingi ideaal sissekodeeritud, millele vastavaid mehi näeme, veelkord-edu ja õnne!

Selles vanuses on paljud naised pidanud oma eluga ise hakkama saama. Ja on ka saanud - nagu teemaalgataja kirjutab ja nagu ma isegi olen pidanud hakkama saama.

Aga selles vanuses endale kedagi hoolivat,hoolitsevat,tundliku hingega ja lahtiste kätega leida - see on ime.
Imesid küll vahel juhtub, aga ikka väga väga harva.

50+ mehed on suuremas enamuses kõik poisikesteks tagasi muutunud ja üle 25 aastaseid naisolevusi nende jaoks ei eksisteeri.
Eks tule sellest ka see suur lahutusprotsent.

Olen terve elu pidanud ise hakkama saama ja ma ei usu imedesse, üks pikk suhe türanniga muutis kogu mu arvamuse meestest.
Pole mõtet otsida, nagunii ei ole õnne! Kas otsides leiaks?
Kõrvaltvaadates on jäänud mulje, et headel meestel on pahatihti neid mitte hindavad naised ja vastupidi.

" Minu konservatiivne eluhoiak ei luba otseseid signaale välja saata ja vanamoodsa põhimõtte järgi meeldiks olla pigem vallutatav kui võrgutaja. Kuidas seada asjad nii, et roodu jagu konni suudlemata jõuaks kohe selle kuningani, sest ka printsi jätaks vahele."

Kahjuks sinu poolt kirjeldatud meetodiga sihile ei jõua. kuna oled juba pikemat aega üksi ja kuningas pole sind vallutada tahtnud siis soovitaks esiteks siiski maa peale tulla.
Õnneks esitad ka küsimuse, sest ilmselt on vana taktika olnud edutu.
Soovitus on (teiseks): siiski flirtima õppida.

Mina olen umbes samasuguse mõttelaadiga ja muidugi sooviksin ka enda kõrvale hoolivat lahtiste kätega meest, aga sellist kohata on raske kui väljas ei käi, seltskondades ei liigu, siis polegi eriti võimalusi kedagi tundma õppida. Internetist otsida on üsna mõttetu, olen pisut üritanud, aga katsed on liiva jooksnud.Peamiselt tahetakse lihtsalt lobiseda, kergeid seiklusi vms. Nüüdseks olen leppinud mõttega, et käin oma elurada üksinda ja saan hakkama küll. Võib-olla kunagi kohtan kedagi, kellega koos edasi minna - olen jätnud oma elu saatuse hoolde...

Teadvusta mehele ka, et sul on suurem majapidamine veel enne kui jõuad temaga lähedaseks saada, muidu võib juhtuda, et ta jookseb minema seda kuuldes ja sina saad haiget.Vallutamise jaoks on 50a naine kõike muud kui põhjustandev,sest oodates vallutamist, võib sammal peale kasvada kui sa just ise iga päev endaga ei tegele, et välimus annaks ka 30 aastastele silmad ette. Mehed armastavad silmadega aga räägivad sageli, et sisemine ilu on tähtis, seda seepärast, et jätta endale taganemistee , ega nad isegi 30 aastased enam pole...Paljud abielumehed sebiksid ka kõrvalt,ükskõik,keda, peaasi et naine aga lahutatud mehed valivad väga ja...vaata ise. Kas siis 40 eluaastast kõik need aastad polegi sul kedagi õnnestunud endale suurde majapidamisse appi meelitada või ootasid nii kaua kuni 50 kukub!:)!!!Pane oma aadress siia ja ära heitu kui küsitakse pilti või numbreid-pikkus,kaal jne...See on loomulik,pildi järgi nad vaatavad, meeldib või mitte nagu ka meie naised,tahame, et mees näeks välja hoolitsetud ja sümpaatne.Ah, see positsioonijutt unusta ära,igasuguse positsiooniga võib ise jätta, haiget saada ja maha jäetud saada ning kokku jääda.Positsioonikad mehed on enamuses noorte naistega koos.:( Soovin edu!

teie asi on pakkuda ja meie asi valida või ära öelda....on ka teine arvamine:kui naine tahab mehega abielluda,päästab meest ainult äkkpõgenemine:) nii et valik on sinu--edu!

ja imestan tarka juttu.küll sa oled üks tark tädi, miks ikkagi üksi?

to 10:50
Ma ei saa aru, mis sulle ses teemas nalja teeb, mis need vene naised siia puutuvad,olgu omaette!

Keegi ei pea olema omaette, kena proua 52, ära praali.

Imesid juhtub ikka, kas need imed just head alati on, aga kes imet ei usu, sellega neid ei juhtugi.

Tutvuda võib mitmet moodi, aga et mingit kindlat retsepti anda, see ongi võimatu.
Aga eluline mure võib see olla, see on tõsi. Soovin edu ja loodan, et su soov täitub.

meeldib see või mitte, aga ainus tee õige meheni, on konni suudeldes. kõike valitakse. kogu elu koosneb valikutest. kuidas siis see kõige tähtsam, kallim tahetakse kohe ja pingutusteta leida?

ära nimeta oma elu koorma vedamiseks, jääd küüru.

kle mii, kui sa jälle millestki aru ei saanud, jäta oma teada, vene naised ei puutu asjasse, nii ka sai äeldud, hoidku eemale oma "eluliste tarkustega".Kui sulle mii, ikka mõni asi väga arusaamatu on, pikkade juhtmetega nagu sa siin meil oled, siis hoia ka oma arvamused endale ja hoia omaette.Või arvad et nimme sinu jaoks peab asja kaks korda üle rääkima:)))))Unista edasi!:DDD

kraaksule
sul on 100% õigus, tahetakse kuidagi seda õiget saada kui lotovõitu, vahest on vaja ikka ka endal vaeva näha

Millised on minu kogemused? Küsid. Väga head on minu kogemused ja väga meeldivad, sekka ka igasugu jama aga üldjoontes sõltub palju naisest, kui ikka tahad ise valida , siis tuleb olla tõesti tasemel, seda igas mõttes. Mul on lihtsam see, et linna inimesena on palju enam võimalusi ka internetist ja kohe ka inimest silmast silma näha ja kuulda, mida tal öelda on.Kui ikka lubatu ja tegelik kokku ei lähe, siis jätame hüvasti ja kõik...
Igal juhul on tekkinud palju tuttavaid ja meeldivaid kaaslasi, ei kurda.

Jaa, aga teemaalgataja, sa tule parem portal.ok.ee ja tee sinna omale konto, pane pilt juurde. Seal on sadu klubisid, kelle liikmed suhtlevad omavahel, ka reaalis muideks.leiad sõpru, tuttavaid, kaaslasi ja mõttekaaslasi.

Ilus jutt, aga ka minule torkas see positsiooni tagaajamine valusalt silma. Kas positsioon lubab sul enda majapidamisse lubada meest, kes võibolla on näiteks sundüürnik ja ei tule su juurde samasuguse kaasavaraga kui ise oled. Keda tegelikult tahad, kas meest kõrvale või sulast.

paremal arvamusel--või on liba....naised on naised nii siin kui siberis:)

to 11:38
Mind su arvamus ei koti, ausalt öelda, jumala võõra virtuaalnimi, ela oma elu aga igale poole vene naisi toppida, pole mõistlik, eesti naine elab oma nägemuse järgi.Kui sul on vene naine, siis ela temaga ja ära siin tõmble.vene ja vene, ammu tüüdanud, kas ei saa päevagi elada et seda sõna "vene" ei korrutaks.((((((((

kraaksule
nende konnadega jamaisele kulub ikka palju aega küll, sest ka iga konn on pealtnäha siledakene ja kuldne, räägib sulle nii ajud siledaks aga kui selgub tõde, et konn on ligane ja väkk, siis paneb see mõtlema...Just palju konni läbi suudelda:(Aga hästi öeldud küll.

kena proua 52
sul on kohati õigus, ma mõtlen reisimise osas:DD. hoidudes kodu ligidale, jääb ära võimalus kohata Lõuna-ja Kesk-Ameerika mürgist konna aagat. Uulu kandis on kohakene, kus elutseb armas roheline konn, laulab kenasti, lõug ja põsk puhevil punnis. soovitan seal katsetada:))

Eks ole:))))))) Aagaga ei suhtleks ei elus ega reisil ega muul moel...Mul on aagaallergia:)))Ju sa oled näinud ka tolle Uulu konna kudemiskohas mitmete meetritepikkust pärlitikandit,kui rohekonnade elulugu peas. Või kohe Uulu kandi rohekonn.:DDDD

ja Ungaris pustasse ei maksa ka minna, seal on naljakad villaga sead. Võid ehmatusest pikali kukkuda...Nad on ka talvel väljas ja karv on selline nagu lambavill. Mul on pildid ka sellistest.

Aitäh heade nõuannete ja asjalike arvamuste eest! Ja loodan, et viimased kemplemisele kiskuvad sõnavõtjad ka maha rahunevad.
Kõik soovitused on õiged, aga minu puhul raskesti rakendatavad. Ilmselt jäi minupoolse täpsustamata olukorra tõttu veidi väär ettekujutus positsiooni rõhutamisest. Ja tegelikult ma suhtlen isegi väga intensiivselt ja mind ümbritsevad paljud toredad ja vähem toredad inimesed, suures osas meessoost. Ma ei kurda suhtluse puudumise üle. Positsioon tuleb mängu olukorras, kus sümpaatia avaldamine või veel enam, flirtimine, on välistatud, sest minult eeldatakse õiglast, objektiivset ja võrdselt heatahtlikku suhtumist kõigisse.
Juba plikapõlves välja kujunenud (võib-olla väär) ettekujutus kujutab mulle tõelist meest niivõrd julgena, et ta söandaks äraütlemist pelgamata tulla ja öelda: sa oled mulle silma hakanud ja meeldid, kas ma võiksin loota vastastikustele tunnetele. Just nii lähenes mulle minu kadunud abikaasa ja sümpaatiast kujunes väga edukas paarisuhe, mille krooniks toredad lapsed ja idee järele ka ilus kodu. Surm ei küsi mahajääjate arvamust ja lahkunud mehe idealiseerimise asemel tuli keskenduda väikeste laste inimeseks kasvatamisele, kodu vee peal hoidmisele ja samas tunda hiilivaid-arvustavaid pilke, mis ootavad aega, millal lesknaine alla annab. Just isepäine soov tõestada toimetulemist ja uhkus, mis ei luba abi paluda, ongi sisustanud viimased kümme aastat minu elust. Väljaspool kodu tuleb aga langetada otsuseid ja tegutseda nii, et ka oponendid ei saaks eraelule vihjates ilkuda. Olen seni toime tulnud ning mees-seltskonnas pigem kesksoolisena püüdnud käituda. Ma ei ole hoolitsematu või lohakalt riides, pigem vastupidi. Olen lihtsalt nii nähtavas rollis, et kerge on sattuda märklauaks või vääriti mõistetud.

Ei kordu siin elus midagi. Viiekümnene naine ei ole enam kahekümnene ja see seda tuleks arvestada. Ei tule enam sinu mehe koopia eluteele.

vääriti mõistetud oled isegi siin pisikeses ringis, vaata üle oma "mis teised minust arvavad" positsioon, naiselik võid olla ka tööl ja partneritega, võid lähedale lubada inimesi vaid piirid paned paika, kindlasti on üritused, kus kohtad mehi ja võid lasta välja paista veidi kelmikamat poolt, sündsuse piirid tajub intelligentne inimene ära.
Nii, kuidas sa siin kirjeldasid tundud veidi kuivikuvõitu.
Olen töötanud suures meesteseltskonnas pisut kõrgemal positsioonil ja nii mõnegi lihtsalt sõbraliku vestluse käigus võis tajuda soovi enamale, kui vaid luba antakse.

Ah mis puutub siia mis riides sa oled, ma pean silmas välimust naisena...kesksoolises riietuses mõjudki kesksoolisena kui siiani pole suur seltskond mehi sinus naist leidnud.. Mõistad.Vist ei mõista, no mina ka ei suuda ühele 50a sele inimesele seletada, et...Välimus-keha,kehakaal, silmad, juuksed, käed, jalad , nahk, kuidas liigud, astud, seisad, oled.Sisemus tundub sul intelligentne ja sellega pole probleeme.MIne käi õige mõnes ilusalongis, teevad imet, ausõna. Tuled sealt ja lähed peale kahekuulist jumppamist tööle, saab su meeste kollektiiv kollektiivse shoki ilusa naise lähedusest ja ...edasi on juba aja küsimus...Kas pole ahvatlev?! tegudele!!!Proovi see läbi!

Aitäh heasoovlikkuse eest!
Kuivik ma ei ole ühegi mõõdupuu järel. 162-cm kasvu juures 54 kg kehamassi ja vanust ning laste sünnitamist-imetamist arvestades veel üsna atraktiivne ja kurvikas figuur (uskuge või mitte, starteegilised näitajad 96-69-97, käisin just üle kontrollimas) lubab kanda pihta rõhutavaid ja ülinaiselikke rõivaid. Mulle ei ole tundmatu sõnnikuhargi vars ega ka etikett sinivereliste vastuvõtul.
Probleem ei ole selles, et ma poleks piisavalt ahvatlev või atraktiivne või oleksin silmnähtavalt tõrjuv. Minu tutvusringkonna mehed peavad mind kõigest sellest tulenevalt lihtsalt kättesaamatuks ja kuigi nad meeleldi otsivad minu seltsi ning seltskonnas olles ei puudu tähelepanu, ei ole piisavalt selgeid lähenemiskatseid tehtud ja eelmistest postitustest näete, et minupoolne algatus on välistatud. Vähemalt olen selles ise veendunud. Probleem ei ole selles, et ma seni pole kedagi leidnud. Ma pole otsinudki. Nüüd siis teadvustasin endale oma tegelikku soovi ja valmisolekut suhte loomiseks ja hea oleks mitte end ja oma ootusi raisata juhuslike seiklejate peale.
Foorumist lootsin leida algajana ja veidi komplitseeritumana nõuandeid, millest lähtuda. Palun mind mitte arvustada, sest võimalike vigade tegemist pole ma ju veel alustanudki...