Lugesin kogu jutu läbi ja mõtlesin kaasa.
Võib ju nii olla, et palju suhtlemist tuleb ette just tööalaselt ja seal on inimesel teatav roll, mis on tööalaselt kasulik. Ja kui inimene on juba kaua ja hästi töötanud on tuntus ka tulnud. Osa tuttavaid on kliendid/patsiendid/koolitatavad mis iganes - teine osa töökaaslased/partnerid/konkurendid....
ja kogu see väärikas ja tore seltskond on ju omavahel seotud meie Ugri-Mugri tingimustes ja tunnnevad kõik üksteist ja inimesed räägivad jne.
Vägagi võimalik, et antud olukorras on suhteliselt keeruline uut suhet alustada, sest nn omavahel kollabreeruvad sotsiaalsed võrgustikud:) on igaüks oma väärtusega ja mõttetuid riske ei tasu ju võtta..
minu soovitused:
tegutse julgelt 100% südame järgi -vali objekti, passi momenti ja anna tuld.
või leia isik, kes mahub soovitud piiridesse, kuid on riskiseltskonnast/infoväljast väljas ja arenda suhet teiste teadmata. Too ta välja alles siis, kui arvad, et on õige aeg
või tutvu välismaalasega, arenda suhet neti teel ja territooriumilt väljas ja ekspordi uus kodanik Eesti Vabariiki
või proovi anda endast parim puhkuse ajal teises linnas, teises kohas ja ole valmis ise sinna kolima/ametit vahetama juhul kui...
teoreetiliselt võimalik oleks veel ka arendada nn salasuhet, et keegi ei tea, kellega suhtled ja kus käid - neid kandidaate leidub vist ohtralt- seotud mehed, kes ei soovi/viitsi/julge/taha olemasolevaid suhteid muuta/lõhkuda, kuid hoolimist/kuulamist/mõistmist/uskumist/vaheldust/uudsust jne vajavad.