No kohe ei saa ütlemata jätta, et...lehmad söövad karjamaal, mina kaa, mina kaa! okei, see oli nali. Aga tegelikult: sõbranna on mind eluaeg noominud: "Sa räägid trepi peal inimesega pool tundi ja pärast ei tea, mis tal seljas oli!!! Ebanaiselik!".
Ju siis olemegi ebanaiselikud?? Või - märkame tähtsamaid asju? Mina näen esimesest pilgust, kas antud inimesega on mul juttu või pole...isegi ei tea, kas näen seda silmadest või olemisest või millest ometi? Aga rõivad või juuksevärv nende esmatähtsate nähtuste hulka küll ei kuulu!
valulla, sina tead kindlasti idamaist lugu hobustevalijast? (See toodud veel Salingeril motoks tema "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad!" ees). Võib-olla on meiesugused lihtsalt need...hääd hobusevalijad???