50+ nurgake
Milline on sovjet
Somm 27. mai 2009, kl 17.40 |
TO aff:...... ja soomlasele jääb slaavi muusika ikka väga kaugeks, ka venelaste luule.......
Huvitav millises seltskonnas sa liigud soomes, ilmselt ei ole sa kunagi soome haritlastega kohtunud. Minul on teistmoodi kogemused-vene luulet austatakse Ahmatova, Tsvetajeva, Mandelshtam jt., oled kitsa silmaringiga inimene a la -meil Soomes.
Huvitav millises seltskonnas sa liigud soomes, ilmselt ei ole sa kunagi soome haritlastega kohtunud. Minul on teistmoodi kogemused-vene luulet austatakse Ahmatova, Tsvetajeva, Mandelshtam jt., oled kitsa silmaringiga inimene a la -meil Soomes.
valulla 27. mai 2009, kl 18.01 |
Tegelikult on taas kivid ja kapsaaed. Ei sõltu rahvusgrupi haritlastest see, keda tuntakse või mitte ja kelle kultuuri hinnatakse ja kelle oma mitte. Asi on kinni huvides ja selles, millised erisused on keskpunktis. Ei tunne ka enamik eesti haritlaskonnast Ahmatovat, Tsvetajevat jne, kui pole tegemist kirjandushuvilistega. Laialdase kultuurinägemusega inimesi on tänapäeva ühiskonnas liiga vähe ja vahel tekibki küsimus, kas ongi vaja :) Infoühiskond tapab traditsioonilist kultuuri ning teeb seda seni, kuni miski osa sest tasakaalustub ja stabiliseerub ning jõutakse tagasi ammu unustatud vana juurde. Seni võiks aga inimestel lasta olla need, kes nad on ning lasta neil hinnata ja väärtustada just seda, mida nad tahavad.
Somm 27. mai 2009, kl 18.19 |
Valullale: Tuntakse parimaid luuletajaid, muusikuid jne. Sina ilmselt eesti haritlaskonda ei kuulu kui nii kitsarinnaliselt arutled. Asi ole selles, kes ja kui palju tunneb asi on teose väärtuses. Mind huvitab, miks siin foorumis ei käi närvidele teiste maade muusika, luule aga vene oma on kogu aeg hammaste vahel, minu arust on see ehe sovjetlikkus_mulle ei meeldi, siis ei tohi teistele ka meeldid, ehk siis lihtlabane harimatus.
valulla 27. mai 2009, kl 18.54 |
Somm
ära ole nii tuline :) Kui pead end osaks eesti haritlaskonnast, siis tekib küsimus, miks oled Soomes, tean, et põhjusi võib olla seinast seina ja kindlasti oled teadlik, mis on just sinu peamine põhjus...Tegelikult ei arutle kitsarinnaliselt, vaid arutlen hetketasandil, sellel, kus meie riik ja inimesed asuvad. Muutused, eriti laiahaardelised, toovad kaasa erinevaid kriise: inimesed otsivad end ning üritavad leida ja seepärast on veidi kapseldunud ja suletud olekus. Ja keegi ei saa väita, et Ahmatova või Tsvetajeva on parimad ning neid seepärast tuntakse. Maitsed on erinevad. Mina tunnen neid luuletajaid ja loen ka praegu nii, nagu loen paljusid teisi, kuid ei arva, et pean seepärast neid samu luuletajaid sundima ka teiste inimeste lugemisvarasse. Ja see, kui keegi ei suuda kohaneda vene kultuuriga, pole samuti patt, sest need inimesed on tavaliselt kogenud midagi enamat, kui meie teame ja nad pole veel valmis oma vastusammu astuma ja keegi ei saa neid seepärast hukka mõista.
ära ole nii tuline :) Kui pead end osaks eesti haritlaskonnast, siis tekib küsimus, miks oled Soomes, tean, et põhjusi võib olla seinast seina ja kindlasti oled teadlik, mis on just sinu peamine põhjus...Tegelikult ei arutle kitsarinnaliselt, vaid arutlen hetketasandil, sellel, kus meie riik ja inimesed asuvad. Muutused, eriti laiahaardelised, toovad kaasa erinevaid kriise: inimesed otsivad end ning üritavad leida ja seepärast on veidi kapseldunud ja suletud olekus. Ja keegi ei saa väita, et Ahmatova või Tsvetajeva on parimad ning neid seepärast tuntakse. Maitsed on erinevad. Mina tunnen neid luuletajaid ja loen ka praegu nii, nagu loen paljusid teisi, kuid ei arva, et pean seepärast neid samu luuletajaid sundima ka teiste inimeste lugemisvarasse. Ja see, kui keegi ei suuda kohaneda vene kultuuriga, pole samuti patt, sest need inimesed on tavaliselt kogenud midagi enamat, kui meie teame ja nad pole veel valmis oma vastusammu astuma ja keegi ei saa neid seepärast hukka mõista.
valulla 27. mai 2009, kl 19.04 |
no 27. mai 2009, kl 19.07 |
Rozza 27. mai 2009, kl 19.08 |
kraaks 27. mai 2009, kl 19.10 |
mulle tundub, et need, kes vene kultuuri põlastavad, on tugevasti sovetluses kinni. mulle meenub, kunagi nõukaajal, põlastas Mikk Mikiver, miks peavad nad oma repertuaaris kasutama vene autorite näidendeid. praegu, kus lavastajatel on vabad käed autorivalikul, lavastatakse teatrites väga palju vene autoreid. mulle tundub, see tuleneb vabadusest teha ise valikud, ilma kellegi sunduseta. kui inimene tunneb end vabana, teha valikuid, siis ta väärtustab ja hindab sedagi, mis enne tundus vastumeelsena.
valulla 27. mai 2009, kl 19.12 |
justkui 27. mai 2009, kl 19.13 |
valulla 27. mai 2009, kl 19.24 |
kraaks
just, inimene peab saama valida. Mina ei ole enam koolis õpetaja, olen juhendaja ja suunaja. Tean Tallinna koole, kus lapsevanemad astuvad uksest sisse ja esitavad ultimaatumeid, miks nende laps peab seda või teist teost lugema :) Mul õnneks sellist olukorda pole veel ette tulnud, kuid annan ise õppekava piirides õpilastele valikuid ja need on vahel ootamatud :) Vene kirjndusest armastatakse "Jevgeni Oneginit", see läheb hinge, luuletused on hetkel igal tasandil out, kuid värssromaan sobib, veidi elavamaks minnakse Baudelaire`i "Raipe" puhul, kuid sedagi hetkeks. Miks Anna Karenina end relsssidele heitis- see jääb arusaamatuks jne Kui mina lugesin nuttes ja tundeid trotsides Hamingway "Ja päike tõuseb", siis mu oma tütar, minu õpilane väidab, et see on nii igav :) Samas läheb peale Wilde`i Dorian ja Salingeri "Kuristik rukkis"...näiteid võiks tuua lõputult, aga point ongi selles, et inimesi tuleb õpetama valikuid tegema, kellelegi ei saa mõõtu ja puud anda, et kui seda tead, oled intelligentne ja kui ei tea, ei kõlba sa kuhugi.
just, inimene peab saama valida. Mina ei ole enam koolis õpetaja, olen juhendaja ja suunaja. Tean Tallinna koole, kus lapsevanemad astuvad uksest sisse ja esitavad ultimaatumeid, miks nende laps peab seda või teist teost lugema :) Mul õnneks sellist olukorda pole veel ette tulnud, kuid annan ise õppekava piirides õpilastele valikuid ja need on vahel ootamatud :) Vene kirjndusest armastatakse "Jevgeni Oneginit", see läheb hinge, luuletused on hetkel igal tasandil out, kuid värssromaan sobib, veidi elavamaks minnakse Baudelaire`i "Raipe" puhul, kuid sedagi hetkeks. Miks Anna Karenina end relsssidele heitis- see jääb arusaamatuks jne Kui mina lugesin nuttes ja tundeid trotsides Hamingway "Ja päike tõuseb", siis mu oma tütar, minu õpilane väidab, et see on nii igav :) Samas läheb peale Wilde`i Dorian ja Salingeri "Kuristik rukkis"...näiteid võiks tuua lõputult, aga point ongi selles, et inimesi tuleb õpetama valikuid tegema, kellelegi ei saa mõõtu ja puud anda, et kui seda tead, oled intelligentne ja kui ei tea, ei kõlba sa kuhugi.
kraaks 27. mai 2009, kl 19.35 |
valulla
sovetist veel. ma ei mõista meieealisi inimesi, kes kõigesse, mis puudutab venepärast ja nõukaaegset, valuliselt reageerivad. me oleme sellest ajastust, see oli meie noorus ja kõik ilus, mis meiega toimus, toimus nõukaajal. mina isiklikult ei saa ega suuda oma siis elatud aastaid põlastada ja tunda end õnnetuna. teist aega mulle enam ei anta ja ma meenutan seda aega heade tunnetega. see ei tähenda, et ma seda aega taga nutan, või igatsen, EI.
sovetist veel. ma ei mõista meieealisi inimesi, kes kõigesse, mis puudutab venepärast ja nõukaaegset, valuliselt reageerivad. me oleme sellest ajastust, see oli meie noorus ja kõik ilus, mis meiega toimus, toimus nõukaajal. mina isiklikult ei saa ega suuda oma siis elatud aastaid põlastada ja tunda end õnnetuna. teist aega mulle enam ei anta ja ma meenutan seda aega heade tunnetega. see ei tähenda, et ma seda aega taga nutan, või igatsen, EI.
valulla 27. mai 2009, kl 19.39 |
kraaks
mina mõistan sind ja mõistan ka teisi, kes sinust erinevalt arvavad. Igal oma mälestused ja kogemused, sõltub sellest, kui valusalt või paitavalt või mida iganes see aeg olemas oli ja reaalsust tekitas. Ning ei saa väita ju, et noorus oli ilus kõigile ja tekitas head tunnet, ka tänapäevas elavatele noortele ei saa nii väita.
mina mõistan sind ja mõistan ka teisi, kes sinust erinevalt arvavad. Igal oma mälestused ja kogemused, sõltub sellest, kui valusalt või paitavalt või mida iganes see aeg olemas oli ja reaalsust tekitas. Ning ei saa väita ju, et noorus oli ilus kõigile ja tekitas head tunnet, ka tänapäevas elavatele noortele ei saa nii väita.
kraaks 27. mai 2009, kl 19.43 |
valulla 27. mai 2009, kl 19.44 |
õigus oma arvamusele 27. mai 2009, kl 20.09 |
lugege, mida arvas näiteks Jessenin teistest rahvastest:
Isidora Duncan viis oma noore mehe nõukogude Vabariigist välja ja näitas talle suurt maailma – Euroopat ja Ameerikat, mis, nagu talle näis, toidavad tema fantaasiat. Kuid harvad vene poeedid on vaimustatud millestki peale Venemaa. Jesseninile Euroopas ei meeldinud. Ta kirjutas kirjas koju: “Mida on mul öelda selle kohutava väikekodanluse pesa kohta, mis piirneb idiotismiga? Peale fokst-roti pole siin peaaegu midagi, siin õgitakse ja juuakse ning jälle fokstrott. Inimest pole ma siiani kohanud ja ma ei tea, kus tema järele lõhnab. Kohutavas moes on Isand dollar, kunsti peale aga sülitatakse – kõige kõrgemal on music-hall… Las oleme me viletsad, olgu meil nälg, külm… seevastu on meil hing, mis siin on mittevajalikuna antud rendile!“
Erilist vastumeelsust tekitas temas Ameerika: “Ameerika on see hais, kus hukkub mitte ainult kunst, vaid üldse kõik inimkonna parimad püüded. Kui täna hoitakse kurssi Ameerikale, siis kipun mina eelistama meie halli taevast ja meie maastikku… Meie hall taevas pole mingid pilvelõhkujad, mis on siiani andnud vaid Rockefelleri ja McCormicki, vaid just see, mis on kasvatanud meil Tolstoi, Dostojevski, Puškini, Lermontovi…”
Isidora Duncan viis oma noore mehe nõukogude Vabariigist välja ja näitas talle suurt maailma – Euroopat ja Ameerikat, mis, nagu talle näis, toidavad tema fantaasiat. Kuid harvad vene poeedid on vaimustatud millestki peale Venemaa. Jesseninile Euroopas ei meeldinud. Ta kirjutas kirjas koju: “Mida on mul öelda selle kohutava väikekodanluse pesa kohta, mis piirneb idiotismiga? Peale fokst-roti pole siin peaaegu midagi, siin õgitakse ja juuakse ning jälle fokstrott. Inimest pole ma siiani kohanud ja ma ei tea, kus tema järele lõhnab. Kohutavas moes on Isand dollar, kunsti peale aga sülitatakse – kõige kõrgemal on music-hall… Las oleme me viletsad, olgu meil nälg, külm… seevastu on meil hing, mis siin on mittevajalikuna antud rendile!“
Erilist vastumeelsust tekitas temas Ameerika: “Ameerika on see hais, kus hukkub mitte ainult kunst, vaid üldse kõik inimkonna parimad püüded. Kui täna hoitakse kurssi Ameerikale, siis kipun mina eelistama meie halli taevast ja meie maastikku… Meie hall taevas pole mingid pilvelõhkujad, mis on siiani andnud vaid Rockefelleri ja McCormicki, vaid just see, mis on kasvatanud meil Tolstoi, Dostojevski, Puškini, Lermontovi…”
valulla 27. mai 2009, kl 20.20 |
Aga miks ta valis siis Duncani, mitte mõnd halli taeva all kasvanud tõelist sugulashinge :) Kontekstist väljarebitu ja see, kuidas keegi end millalgi tunneb, pole tõestus, aga loomulikult on sul õigus oma arvamusele. Mulle Jessenini luule meeldib, on alati meeldinud, kuid luulet loen luule pärast, mitte selle pärast, mis rahvusest on luuletaja ja mida ta on mõelnud teistest rahvustest.
to valulla 27. mai 2009, kl 20.30 |
valulla 27. mai 2009, kl 20.36 |
Tean seda, et ta oli ka sügavalt alkohoolik...aga mulle on mõned ta luuletused südamelähedased, tean neid isegi peast ja originaalkeeles, kuid ei ole ta miski iidol ega kumiir. Maailmaluulest valiksin kahtlemata Byroni ja Shakespeare ( ka tema sonettide kirjutamise üle vaieldakse, seepärast meeldibki mulle pigem tekstikeskne lähenemine autorikeskse arutelu vastandina :) )Ajalugu vaikib, vaid laulud ja mõtted kõlavad ja jäävad kõlama, olgu tegemist siis kellega tahes.
to valulla 27. mai 2009, kl 20.46 |
Lorenz 27. mai 2009, kl 21.10 |
Valullale:
...Mina tunnen neid luuletajaid ja loen ka praegu nii, nagu loen paljusid teisi, kuid ei arva, et pean seepärast neid samu luuletajaid sundima ka teiste inimeste lugemisvarasse. Ja see, kui keegi ei suuda kohaneda vene kultuuriga, pole samuti patt, sest need inimesed on tavaliselt kogenud midagi enamat, kui meie teame ja nad pole veel valmis oma vastusammu astuma ja keegi ei saa neid seepärast hukka mõista...........................
Kes sundis ja mis on teie arust enam? Keegi ei sundinud minu arust, mina arvan, et need inimesed, kes ei ole kohanenud vene kultuuriga, ei ole kompetentsed ka arutlema teiste kultuuride üle, oleneb harituse tasemest. Nimetame siis sovjetideks maailma tuntumad orkestrid ja balleti teatrid kes etendavad Luikede Järve, Pähklipurejat, nimetame sovjetideks need, kes esitavad Rahmaninovi, Tshaikovski, Tanejevi, Shostakovitshi, Prokofjevi teoseid, nimetame sovjetiks ka ERSO, Eri Klasi, Neeme Järvi.
Hõiskame hauda järele, sovjet, Kõhlerile (vabandust, arvutist puudub õige kahe täpiga täht), Oskar Lutsule, Eugen ja Artur Kappidele, sest neil oli otsene kokkupuude Peterburi Kultuuriga.
Mis puutub Jesseninisse, siis madal on mainida tema alkoholismi, oluline on looming, mitte isiksus. Homo ta ei olnud. Oscar Wilde oli homo, Edgar Allan Poe oli alkohoolik, samuti Hemingway ja Scott Fitzerald-mis, kas nende teosed on sellepoolest halvemad?
...Mina tunnen neid luuletajaid ja loen ka praegu nii, nagu loen paljusid teisi, kuid ei arva, et pean seepärast neid samu luuletajaid sundima ka teiste inimeste lugemisvarasse. Ja see, kui keegi ei suuda kohaneda vene kultuuriga, pole samuti patt, sest need inimesed on tavaliselt kogenud midagi enamat, kui meie teame ja nad pole veel valmis oma vastusammu astuma ja keegi ei saa neid seepärast hukka mõista...........................
Kes sundis ja mis on teie arust enam? Keegi ei sundinud minu arust, mina arvan, et need inimesed, kes ei ole kohanenud vene kultuuriga, ei ole kompetentsed ka arutlema teiste kultuuride üle, oleneb harituse tasemest. Nimetame siis sovjetideks maailma tuntumad orkestrid ja balleti teatrid kes etendavad Luikede Järve, Pähklipurejat, nimetame sovjetideks need, kes esitavad Rahmaninovi, Tshaikovski, Tanejevi, Shostakovitshi, Prokofjevi teoseid, nimetame sovjetiks ka ERSO, Eri Klasi, Neeme Järvi.
Hõiskame hauda järele, sovjet, Kõhlerile (vabandust, arvutist puudub õige kahe täpiga täht), Oskar Lutsule, Eugen ja Artur Kappidele, sest neil oli otsene kokkupuude Peterburi Kultuuriga.
Mis puutub Jesseninisse, siis madal on mainida tema alkoholismi, oluline on looming, mitte isiksus. Homo ta ei olnud. Oscar Wilde oli homo, Edgar Allan Poe oli alkohoolik, samuti Hemingway ja Scott Fitzerald-mis, kas nende teosed on sellepoolest halvemad?
nostalg 27. mai 2009, kl 21.15 |
ei teagi, miks, aga mina tahan kirjaniku tausta teada. Olen ehk ratsionaalsemat laadi lugeja? Kui mõni kirjutis v näidend väga meeldib, püüan alati leida autori kohta infot. Viimane selline otsimine oli "Küünlad põlevad lõpuni" kohta, lihtsalt huvitas, miks kirjanik sellise teose kirjutas.
Hemingway, Poe, Wilde, Alliksaar, Visnapuu, Majakovski, Ahmatova jne- hoopis huvitavam on lugeda nende loomingut, kui tead, millise isiksuse ja elulooga see seotud on.
Mis Jessenisnisse puutub, siis tema kohta vist ei saagi ühest hinnangut anda- niivõrd erinev oli see tema erinevatel eluetappidel. Tegelikult käib see ju kõigi kohta.
Hemingway, Poe, Wilde, Alliksaar, Visnapuu, Majakovski, Ahmatova jne- hoopis huvitavam on lugeda nende loomingut, kui tead, millise isiksuse ja elulooga see seotud on.
Mis Jessenisnisse puutub, siis tema kohta vist ei saagi ühest hinnangut anda- niivõrd erinev oli see tema erinevatel eluetappidel. Tegelikult käib see ju kõigi kohta.
loe internetist 27. mai 2009, kl 21.16 |
Sergei Jessenin (1895-1925)
Sergei Jessenin oli gay poeet, sündinud Konstantinovos (ümbernimetatud Jesseninoks kuulsa poeedi auks). Jessenin asus elama Petrogradi aastal 1915, osales revolutioonis, oma loomingusse põimis vene traditsioone ja folkloori. Rajas ja juhatatas tuntud vabameelset kirjanduslikku gruppi 1919 aastal.
Jessenini luule on ülikujundlik, -tundeline, ühend oma ülimas lihtsuses, siiruses, selguses. Tema kiindumus meeste vastu on enamalt ametlikult biograafide poolt püütud maha salata, kuigi see pole iial õnnestunud.
Bolshevistliku Revolutiooni ajal aastal 1917 olid paljud vene gayintellektuaalidest esireas barrikaadidel. Paljud gaykirjanikud, kunstnikud, heliloojad väljandasid oma loomingus avalikult ja vabalt homoerootlisisi suundi, gay-positiivsed tuuled olid Sovieti rezhiimi algul täiesti salongikõlblikud, mis lõppes järsku ja täielikult 1933, kui Stalini võimuletulles kriminaliseeriti homoseksuaalsus, mitte ainsatki gayteemalist tööd pole Nõukogude Liidus avaldatud. Nõukogude rezhiim jälgis ja kontrollis igat aspekti ja nüanssi eelnevalt hoolega Glavliti ja muude organite poolt. Homoerootline toon Venemaa loominguinimeste töödes, mis senini oli küllaltki vaba, vaikis täiesti pea terveks sajandiks.
Sergei Jessenin oli gay poeet, sündinud Konstantinovos (ümbernimetatud Jesseninoks kuulsa poeedi auks). Jessenin asus elama Petrogradi aastal 1915, osales revolutioonis, oma loomingusse põimis vene traditsioone ja folkloori. Rajas ja juhatatas tuntud vabameelset kirjanduslikku gruppi 1919 aastal.
Jessenini luule on ülikujundlik, -tundeline, ühend oma ülimas lihtsuses, siiruses, selguses. Tema kiindumus meeste vastu on enamalt ametlikult biograafide poolt püütud maha salata, kuigi see pole iial õnnestunud.
Bolshevistliku Revolutiooni ajal aastal 1917 olid paljud vene gayintellektuaalidest esireas barrikaadidel. Paljud gaykirjanikud, kunstnikud, heliloojad väljandasid oma loomingus avalikult ja vabalt homoerootlisisi suundi, gay-positiivsed tuuled olid Sovieti rezhiimi algul täiesti salongikõlblikud, mis lõppes järsku ja täielikult 1933, kui Stalini võimuletulles kriminaliseeriti homoseksuaalsus, mitte ainsatki gayteemalist tööd pole Nõukogude Liidus avaldatud. Nõukogude rezhiim jälgis ja kontrollis igat aspekti ja nüanssi eelnevalt hoolega Glavliti ja muude organite poolt. Homoerootline toon Venemaa loominguinimeste töödes, mis senini oli küllaltki vaba, vaikis täiesti pea terveks sajandiks.
Lorenz 27. mai 2009, kl 21.21 |
aff 27. mai 2009, kl 21.26 |
valulla 27. mai 2009, kl 21.29 |
Et mina puutun igapäevaselt kokku paljude kirjanike ja nende loominguga, näen seda, kuidas muutub maailm ja põlvkonnad, tajun seda, milline on suhtumine ja vastuvõtt, jään enda juurde, et tekstipõhine lähenemine on olulisem kui autorikekne. See ei tähenda seda, et autori elu ja ajaloolist tausta üldse ei puudutata. Lihtsalt inimesena võin jah käsitlust laiendada ja seda teevad ka kõik need, keda asi puudutab, hinge läheb ja huvitab.
Lorenz
vaata maailma veidi laiemalt ja ära näri tähte :)
(Hõiskame hauda järele, sovjet, Kõhlerile (vabandust, arvutist puudub õige kahe täpiga täht), Oskar Lutsule, Eugen ja Artur Kappidele, sest neil oli otsene kokkupuude Peterburi Kultuuriga.)
Väitsin ja väidan edasi, et mind ei huvita, kas Koidula oli kleptomaan või Fitzgerald alkohoolik- mind huvitabki nende looming ja naudin seda, kuid sina tahad mu väidet ignoreerida ja oma joru edasi ajada :)
Lorenz
vaata maailma veidi laiemalt ja ära näri tähte :)
(Hõiskame hauda järele, sovjet, Kõhlerile (vabandust, arvutist puudub õige kahe täpiga täht), Oskar Lutsule, Eugen ja Artur Kappidele, sest neil oli otsene kokkupuude Peterburi Kultuuriga.)
Väitsin ja väidan edasi, et mind ei huvita, kas Koidula oli kleptomaan või Fitzgerald alkohoolik- mind huvitabki nende looming ja naudin seda, kuid sina tahad mu väidet ignoreerida ja oma joru edasi ajada :)
kena proua 52 27. mai 2009, kl 21.49 |
Nojaa 27. mai 2009, kl 21.56 |
Lisa postitus