50+ nurgake
Kadedus, 6elus!
valulla 01. detsember 2010, kl 00.56 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
Loen ja mõtlen...mõtlen ja loen ning ei taipa, mis lugejatel ja kirjutajatel viga on!? Me kõik oleme olevused, kes on kuhugi teel; me kõik oleme need, kes hindavad oma kulgemist. Juttu on olnud peredest ja lastest ja kasvatusest...Paljulapseline pere, kus vähemasti 3 last, ei saa iialgi arvata ega loota, et kõik pesakonnast üht nägu või üht tegu :) Kui laps on esimene või viimane, võib juhtuda, et just neile suuremat tähelepanu osutatud või vastupidi- neile pole soojust ja hellust jagunud. Need, kes siin pahandasid kraaksu peale, et ta oli kõrk ja väitis, et lapsevanematest saab kõik alguse, olid minu arusaamiste teel valel arvamusel...Kodu annab väärtushinangud ja kodu paneb paika muugi tähtsa ning see on ühe pere lastele identne...kui ei ole, on viga siiski kasvatuses ja väärtushinnangute muutumises.
Haidi 01. detsember 2010, kl 13.16 |
Kellegi, kelle siinset nime pole võimalik määratleda, arvates olen esikõrk. Mõistan kõrkust kui üleolekut, teiste muredesse ükskõikselt suhtumist, väiksema haridusega jõukusega, arenguga inimeste peale kui alamate peale vaatamist.
Kas see, kui mõistad, et inimesed on erinevad ja iseennast väetimate hulka ei loe, on kõrkus? Eneseväärikus, endast lugupidamine ja ka enda vigade tunnistamine, on see kõrkus? Kui kellegi pahatahtlikule kommentaarile samamoodi või ka neutraalselt ei vasta, sest sel pole mõtet, on see kõrkus? Kui võtad inimesi, kes oma hädades kõike ja kõiki, v.a. iseennast süüdistavad, sellistena nagu nad on ja leiad, et heatahtlikum suhtumine ning endast suurema panuse andmine oleks tulemuslikum, on see kõrkus?
Maailmas on heade asjade kõrval ka palju häda ja viletsust. Teiste valu ei saa ja ei tohigi enda peale võtta, saab vaid kaasa tunda. Mida lähedasem inimene, seda suurem kaastunne. Kuid seda enam püüad probleemidele lahendust leida. Kõrvalseisja võib näha seda, mida inimene ise ei näe. Juhul, kui inimene ise saaks midagi muuta, kas peaks oma tähelepanekud enda teada jätma? Ma ei mõtle nõuannete all enesekindlat teiste õpetamist, vaid arutelu, mõtete vahetust, kuhu omi võimalikke lahendusteid panna.
On palju teemasid, milles kaasarääkimiseks ma end kompetentsena ei tunne, kuid ma ei tunne end ka lambukesena, kes iga teema kohta ütleks:"Oh, mis nüüd mina.". Taunin halbu tegusid, kuid püüan ka mõista, mis pahategude tagijaid selleni viis. Eelkõige hindan aga headust, sallivust ja muud positiivset.
Kas see, kui mõistad, et inimesed on erinevad ja iseennast väetimate hulka ei loe, on kõrkus? Eneseväärikus, endast lugupidamine ja ka enda vigade tunnistamine, on see kõrkus? Kui kellegi pahatahtlikule kommentaarile samamoodi või ka neutraalselt ei vasta, sest sel pole mõtet, on see kõrkus? Kui võtad inimesi, kes oma hädades kõike ja kõiki, v.a. iseennast süüdistavad, sellistena nagu nad on ja leiad, et heatahtlikum suhtumine ning endast suurema panuse andmine oleks tulemuslikum, on see kõrkus?
Maailmas on heade asjade kõrval ka palju häda ja viletsust. Teiste valu ei saa ja ei tohigi enda peale võtta, saab vaid kaasa tunda. Mida lähedasem inimene, seda suurem kaastunne. Kuid seda enam püüad probleemidele lahendust leida. Kõrvalseisja võib näha seda, mida inimene ise ei näe. Juhul, kui inimene ise saaks midagi muuta, kas peaks oma tähelepanekud enda teada jätma? Ma ei mõtle nõuannete all enesekindlat teiste õpetamist, vaid arutelu, mõtete vahetust, kuhu omi võimalikke lahendusteid panna.
On palju teemasid, milles kaasarääkimiseks ma end kompetentsena ei tunne, kuid ma ei tunne end ka lambukesena, kes iga teema kohta ütleks:"Oh, mis nüüd mina.". Taunin halbu tegusid, kuid püüan ka mõista, mis pahategude tagijaid selleni viis. Eelkõige hindan aga headust, sallivust ja muud positiivset.
õunasüda 01. detsember 2010, kl 14.35 |
seda et 16. mai 2011, kl 00.04 |
ma lugesin kah ja väga imelik tundus see, et usklik rahulikult omavahel vestlevaid inimesi kohe seitsmes surmapatus süüdistama kukkus. siin igasugu allpool naba teemades ei tule keegi õiendama, aga nagu natuke targemat juttu keegi ajab, nii kohe õiendajad kohal. Huvitav, kas siis tõesti 50+ inimesed ei võiks oma arvamust avaldada, ilma,et keegi kohe õiendama kukuks?
Haidi 16. mai 2011, kl 14.08 |
:D 16. mai 2011, kl 16.42 |
nii ja naa 16. mai 2011, kl 18.29 |
mind paneb imestama jälle see torm veeklaasis, mis selle uskliku väljaütlemiste peale tekkis. tavaliselt mõne labase sõimu peale ei reageeri keegi siin nii valulikult. aga eks kõige rohkem närvi ajabki kriitika kus peitub tõtt. see usklik inimene on kindlasti aus, armastab õiglust, ei ole usklik ainult nime poolest. ehk ei ole sellist veel kohatudki varem, arvatakse et kõik on mingid ajupestud ullikesed, kes teevad vaid propagandat. mulle meeldib, et ta on julge oma arvamust välja ütlema. minu arvamus temast inimesena ei ole negatiivne.
nii ja naa, see "vanake" 16. mai 2011, kl 18.45 |
arvamus 16. mai 2011, kl 19.05 |
nii ja naa 16. mai 2011, kl 19.09 |
siin 16. mai 2011, kl 20.53 |
nii ja naa 16. mai 2011, kl 21.24 |
sa 16. mai 2011, kl 21.33 |
0h 17. mai 2011, kl 17.34 |
:D 17. mai 2011, kl 18.28 |
loomulikult 17. mai 2011, kl 18.51 |
olid ajad 11. mai 2016, kl 14.27 |
Sussanin 12. mai 2016, kl 05.43 |
Oh jah, olid ajad, olid majad. No on tõesti momendil ainult kilesaun, millest naised kaarega mööda käivad. Muidugi, nuka taga on spa. Ära on unustanud naised ehtsa looduse, mille vahele säästuka kilekottidest vigvam püstitatud, kus männikäbidest ja munakarpidest ehitatud kerisele leili visata. Kõik tahavad nüüd lavendliõlisid ja mullivanne.
Nii me naistest ilma jäimegi.
Nii me naistest ilma jäimegi.
vaaaal 12. mai 2016, kl 08.14 |
Lisa postitus