Millega täidavad oma päevi nii 65-75 naised?
Selles vanuses vist enam internetis ei käida.
Lihtsalt ma muretsen ette, mida ma selles vanuses küll peale hakkan.
Praegu on intenet põhiline kaaslane ja igavuse peletaja.

Kui internet välja langeb, siis tõesti ei oska enam kodus midagi peale hakata.
Sõbrannasid mul ei ole ja neid ei teki ka.
Külas keegi käima ei hakka.
Üksindus ja igavus hirmutab.

Mul oli üks kõrges eas naabrinaine, kes käis igal üritusel, mis vähegi võimaldas minemist. Kõik näitused ja rahvaüritused käis läbi ja ta oli väga aktiivne ja rõõmus. Ja nii muidugi tekkisid juhututtavad, kellega sai nii muuseas vestelda. Alati võib ka uusi hobisid katsetada, tänapäeval müüakse igasuguseid toredaid meisterdamiskomplekte. Ka looduses võib käia, raamatud lugeda, teatris käia, uusi retsepte katsetada, telekat vaadata... mida iganes võib teha. Ega siis vanemaks jäädes mingid asjad keelatuks muutu.

Noh, mõni nt üritab end püsti ajada, siis käib asjal, teeb süüa, siis tegeleb jälle sellega, et üritab end pikali visata. Vahepeal saab mingi mehhiko vms seebi ka vaadatud. Siis veel linnas käiakse nt apteegis ja sõidetakse ühistranspordiga. No ja poes ja turul peab ju ka käima, et leida midagi, mida selle pensi eest (kuigi see jääb tuleviku vaesemal pensionäril ilmselt ära, sest riik ei arva, et nii väikse palgaga töölistele peaks üldse täit pensionit maksma) ka osta kannataks. Ja üldse, vanana võtab palju tegevusi kauem aega juba trepist allaminekuks võid pool tundi planeerida. Ja muidugi- traditsiooniline näputöö.

SIRJE ELAB,, EHK SAAME KOKKU ,,ET POLEKS KUNAGI ENAM IGAV: MEIL OLEKS TEGEVUST,,

Tartu kandis olen.
Aga Sina?

Miinuseks on külm kliima.
Meil seda sooja aega nii vähe, et väljas jalutada.
Ma olen eriline külmavares.
Väljas peab ikka vähemalt +25 olema, kui ma väljas olekut naudin.
29-30 veel parem, ei hakka kuum, mõnus on.

Sirje, mis sa muretsed. 65+ peab varsti nagunii veel tööl käima, seega tuleks muretseda hoopis selle eest, kas jõuad tööl käia.

Laste ja lastelaste pärast muretsemine, nende tegemistega kursis püsimine , neile elutarkuse jagamine ja rõõmu valmistamine!

teema pole küll mulle...aga , kui töökõrvalt veel siis aega üle jääb...siis, ei tule mul enam lastelastega tegelda...vaid juba lastelaste lastega:PPPP...oli vist nii:PPP

MINA ELAN ELVA KANDIS...

kae, kus öökullid koos.
kui 65 kukub, miks siis internetis ei või käia...kui silm seletab ja näpp liigub, siis laske käia...:D

Kuidas keegi - minu 66 aastane ema naerab ikka, et nii kui pensionile jäi (mõned aastad tagasi juba) pole enam üldse aega. nii palju tegemist on :)

Muidugi üks asi on see, et vanema inimese liigutused ei ole enam nii kiired kui noorena, s.t. igapäevased toimetused võtavad pisut kauem aega.
Mu emal on kindel päevaplaan, käib keppidega kõndimas 1-2 tundi iga päev. Kui olid krõbekülmad ilmad, siis keppidega ei läinud, jalutas niisama pool tunnikest.
Söögi valmistamine võtab omajagu aega, planeerimine, kust mida soodsamalt saaks ja kuidas odavamalt hakkama saada.
Raamatuid loeb, raamatukogust saab õnneks laenutada.
Käsitööd teeb.
Sõbrannadega saab kokku, korra nädalas kindlasti.
Mõnikord toimetab lapselastega ka. Aga nagu ta ise ütleb, et see väsitab väga ära. Aeg-ajalt viib poja pere koera jalutama.
Ja internetis käib ka! Lehti lugemas.

Kes on aktiivse eluviisiga, ei neil igav ei hakka. Virisejad, pessimistid ja mugavat elustiili harrastavad vanainimesed jäävad sageli tüütuks koormaks oma lastele - helistavad iga jumala päev, räägivad sama juttu, virisevad samade asjade üle ja heidavad ette, et keegi neist ei hooli. Ega nad ise aru ei saa, et külvavad mõttetult negatiivsust ja on tõepoolest koormaks.
See on iga inimese enese teha, et temast sihuke vinguviiu ei saaks.
Iseasi, kui tervis alt veab ja keha nii nõrdaks jääb, et ise hakkama ei saa ning on vaja laste abi. Aga kui selline vanainimene on ikkagi rõõmsameelne, on kõik hästi :)

See ütlus,et kui pensionile jääd siis alles kiire hakkab.Elu tempo kiire ja pole üldse aega.Teen tööd veel kodus.Võimlemine ja pikalt väljas jalutamine olenemata ilmast.Kultuuri üritused,lapselapsed.Ja seda kõike üritaks teha ikka niikaua kuni jalad kannavad.Nii et igav küll pole.

Ei ole külma ilma, on vale riietus :) Tõsi, see õige riietus külmadeks ilmadeks maksab terve varanduse. Aga kui lapsed ka aitavad rahaliselt (ja see peakski normaalne olema, mitte et vanainimene koonerdab enda arvelt, et pappi koguda laste jaoks - minu meelest eriliselt nõme nii!), siis saab endale seda luksust lubada. Õnneks sellised riided peavad ikka aastaid vastu.

Mul ema ütleb, et laiskus ja roidumud (ja igavuse tunne) võib peale tulla, kui liiga vähe liikuda ja jääda kuskile lösakile. Liikumine on tervise pant.

Just, kultuuriüritustel käimine annab ka palju juurde. Ei ole vaja karta üksi minemist! Üritusel võib kokku saada mõne vana tuttavaga, aga võib leida ka uusi tuttavaid. See on vale jutt, et vanas eas uusi tutvusi ei teki. No tekib ikka küll, kui ise avatud oled selleks.

miks mõni arvab, et 65+ enam internetis ei peaks käima? et enne käisid ja siis teatud vanusest arvad, et enam ei käi? see, et tänapäeva vanemad inimesed alati ei oska internetti kasutada, (inglise) keelt ka vbolla mitte nii hästi, et interneti kõiki võimalusi kasutada, ei tähenda, et tulevad põlved kõrge vanuseni arvutit kasutama ei hakkaks. oma kaheksakümnesele äiale viisime peale ämma surma seltsiliseks arvuti, taat loeb sealt uudiseid (eesti ja vene keeles), lahendab ristsõnu, mängib malet ja mälumängu, suhtleb lastelastega. arvutivälisel ajal hoiab majpidamise korras, tegeleb aiandusega, hoolitseb oma lemmiku koera eest.

teine asi, et 65+ on veel nii aktiivne inimene, et muid tegevusigi peale interneti leiab palju.

istun küll internetis, suhtlen, vaatan filme
lisaks muidugikodune majapidamine, aed, üritused

Masturbeerin

Mina arvan, et 65+ vanus ei erine mingist muust vanusest. Kes tahab, leiab ikka tegevuse. Mis eriti positiivne, siis pensionäridele on erinevaid päevakeskusi, erinevaid üritusi ja koosviibimisi, isegi päevased trennid on odava hinnaga.
Minu ema jäi pensile ja tõsi jutt lihtsalt lösutas päeva õhtusse. Kui me koera võtsime, siis hakkas ta päeval koeraga pikki jalutuskäike tegema, nüüdseks on tal palju tuttavaid kellega lobiseda. Samuti on tal väikesed tööotsad, mis aitavad ennast täisväärtuslikuna tunda.
Kõike saab kui tahetakse. Elada mehhiko seebi uue osa ootuses on kurb, tuleb leida mingi hobi.

mis sõna üks selgeks saanud.

Räägin kahest umbes selle-ealisest tuttavast ja valik on sinu. Esimene istub kodus, väljas ei käi, mõtleb välja omale igasugu haigusi ja kellegiga eriti suhelda ei taha ja ei soovi ka mingeid väliseid kohustusi võtta, mis siis üldjuhul rikuks privaatsust, aga samas annaks elule mõtte.
Teine teeb usinasti käsitööd, on internetihuviline, võtab osa vanematele inimestele mõeldud üritustest ja koosviibimistest, külastab sugulasi jne., tervise üle ei kurda, suvel lisanduvad muidugi ka lilled ka aedviljad.
Ma arvan, et see käib üks-kõik mis ealiste kohta - leidke endale rahuldustpakkuv hobi ja siis ei ole aega ennast haletseda ja haigeks mõelda.

No internet ei kao kuhugile, üha enam küpsemaid inimesi avastab selle enda jaoks ja otsib sel viisil suhtlusringkonda. Samas tuleks ikka otsida elu väljaspool internetti ise aktiivsemalt, sest otsene kontakt inimesega on vajalikum. Miks ei ole sõbrannasid? Miks on välistaud nende tekkimine? 65 aastane on veel liiga noor selleks, et hakata lihtsalt oma lõppu passiivselt teleka taga ootama, selleks võib minna paarkümmend aastat:), minu kallis vanaema on praegu 85!:). Ühesõnaga, kõik elureeglid kehtivad, mis teismelisena. Keegi end ise pakkuma ei tule. Tuleb olla aktiivselt avatud ja ise otsida sobivat tutvusringkonda. Jah, lapselapsed on toredad aga nedega saab suhelda vaid teatud teemadel. Mul on väga tore vanaema, kes vaatamata oma kõrgele eale püüab ringi liikuda( muidugi koos minuga) ja uut avastada. Mul on ka 60 aastane ema, kelle päevad mööduvad põhiliselt teleka ja söögilaua taga. Ta võiks suhelda, sest tuttavaid tal on palju aga ta pigem otsib põhjusi, miks eemale hoida. Samas on ta muutunud urgitsevaks, kontrollifriigiks, isegi tüütuks ja mõnevõrra õelaks, et isegi tema lapselapsed püüavad eemaldudes end kaitsta. Igaljuhul,oma isiklik elu peab igatahes olema!

Ootan viis aastakest, siis saan pensionisambast raha kätte ja sõidan Soomesse.

Selleks ajaks on Soome täis, ei mahu enam. Kui loorberilehe ja paar pipratera tasku paned, ehk litsud vahele.

Kui vaid oleks aega rohkem. Ei saa nii palju ja ruttu tehtud kui varem, kõik käib aeglasemalt.
Minul tegevusest puudust pole.
Netis minu lemmikkohad on isetegija.ee , kokanurgad, aiateemad. Vaatan saateid, mis jäänud vaatamata, kuulan muusikat.

Arvutit osata pole ju mingi kunst, keegi selleks pole liiga vana. Olen omavanustelegi arvutit õpetanud, saavad minust paremini aru kui kiiretest-kiiretest lapselastest. Just kõikidel üksi elavatele vanuritel oleks arvuti vajalik suhtlemisteks.
Palju asju saan nüüd kodust aetud ja suheldud sõpradega üle maailma.
Teen iga päev sooja toitu, käin väljas ja õhtu ongi käes. Varsti tuleb hakata taimede peale mõtlema ja seemned mulda. Ja suvel tehtu purkidesse ajada ja lastele jagada.
Vaat sellega tegelemegi, armas teemapüstitaja.

Minu tuttav proua läks veel mehele selles eas, ja oli oma mehel isegi mitte kolmas naine, ja elavad praegu superhästi. Kõik on ikka kinni mõtlemises ja tegudes. Jõudu kõigile, kel ees on tulelvik!

90-ni, siis jääb ju 65-sel 25 aastat elada, ei saa ju neid mölutades mööda saata, ikka käed, jalad ja pea ka tööle, siis vast veab 100-ni välja.

Kas Sul email on?
Kirjutaks Sulle.

Lapsepõlvest mäletan, meil käis külas üle 70a naine.
Teistega ta ei suhelnud, miskipärast inimesed pidasid teda veidrikuks.
Ta tundis end väga üksikuna, oli nii kibestunud ja elus pettunud, tundis tohutut igavust.
Vene ajal oli võimalusi vähem, polnud telekast ka midagi eriti vaadata.
Nägin kõrvalt, kui hirmus piin ja igavlemine oli selle naise elu.

On inimesi, kes väga tahavad suhelda, aga keda tõrjutakse kõrvale.
Elu on imelik..........

Sirje, ega sa valesti ei vaadanud?sellist kellaaega ei ole!