ka vanainimesel võib stress olla või deprekas kõik ei ole ainult kordus.mine vanainimese arsti juurde vist geriaater uuri kuidas käituda, aga aita ka ennast.

Selle nimi on dementsus.

ohh kallis teemaalgataja! tunnenkogu südamest sulle tõesti kaasa. Olin minagi kevadel siin oma muret kurtmas ja pea sama solukorras. kas ma just abi sain, aga lohutust kindlasti. Nii hea onlugeda, kes positiivselt kirjutavad ja samas olukorras on olnud. tol korral oli minulgi selline olukord, et mine või hulluks ja hullumajja,sest mitte keegi ametlikest ametnikest sulle appi ei tule. Või kui ehk tulekski, siis ainult üks suur bürokraatia, mida on niigi raskes olukorras väga raske enadal teostada. Lõpuks olin sellises seisuses, et mine või kallale oma emale ja kägista ta surnuks, sest närvid enam ei pidanud vastu. kõigest oli ükstaspuha, kas olen vanglas ja mu alaelaine laps, kes teab kus, sest närvid olid niivõrd krussis. Õnneks tuli mu õde appi ja asi lahenes minu jaoks väga hästi, aga nüüd õe pere jaoks, niivõrd kuivõrd, aga hakkama saavad. Meie ema on 87, aga ka väga kiuslik ja kibestunud oma olemuselt, väga raske on temaga toime tulla. Niiet teemaalgatajalegi, raudset närvi ja lahendust pakkuda ei oska... ei tunne ja tea teie olukorda, igal inimesel on erinev. Soovin jaksu hakkama saamisel!

Tore, et leidsid väljapääsu.
Tänane päev jälle algas kehvasti. Sain jälle sõimata. Hüpati kallale nagu lõukoer.

Teis endis on vist tigedust liiga palju, no ei kujuta ette, et 90 aastast tudi peab nagu lõukoera kartma.

Oma ema sa muuta ei saa. Ta on haige ja tema haigus, olgu see dementsus, seniilsus või depressioon, teeb ta selliseks. Sa saad oma suhtumist temasse muuta ja seda mitte hinge võtta. See on võibolla alguses keeruline ja tundub võimatu, aga kui sa tema juttu tõe pähe ei võta, tema halvasti ütlemisi südamesse ei võta, siis saad hakkama. Sina teed, mida õigeks ped ja temale arvad parima olevat, ülejäänud pole oluline.
Usu, kui su ema oleks mõistuse juures, ta ei teeks nii. Haige inimese peale solvuda, no mõtle ise, kas see on tark tegu.

Kui sul endal pole sellist olukorda olnud, siis ei tasu sõna võtta. Lõugu lõksutada on kerge kui ei pea olema sama olukorraga silmitsi nagu teemaalgataja.

arvan, et sellise olukorraga on silmitsi olnud päris paljud, aga enamus neist ei tule siia oma vanemaid või siis ämmasid, äiasid kiruma. niipalju siis lõugade lõksutamisest.

oi, kuidas on ära tüüdanud see sinusugune kõlbluspolitsei, kes tuleb ütlema, millest tohib ananüümses foorumis juttu teha, millest mitte.

Kas tõesti on sinusugusest abi, kl 22.23.
Mis tarka nõu sa siin andsid.
Jah, tegelikult on väga paljud sellises olukorras olnud, kuid ometi sellega toime tulnud. Mina üritasin aidata, kl 19.41, mitte lõugu lõksutada.
Igast olukorrast on väljapääs, on olemas hooldekodud, hooldushaiglad ja koduhooldus. Ma tean küll, mida nüüd paljud ütlevad, sest need valikud ei tule kõne allagi. Leidke siis omale see, mis sobib. Ka mina leidsin väljapääsu oma haigele lähedasele. Hooldekodu. Ja leian et makstes selle teenuse eest, olen mina kaitstud vana haige inimese eest, mitte ei lähe iga päev hulluks ja kõnni hullumaja poole. Tegin endale selgeks, et kuna tema ei ole enam normaalne, siis pole minul mitte kõige vähemal määral põhjust kannatada.
Sain lõugu lõksutada.

Kas inimest saab vastu tema tahtmist hooldekodusse panna?

muidugi, reaalelus ei saa, siis anonüümselt siin täiega.

no Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> muidugi, reaalelus ei saa, siis anonüümselt siin t
> äiega.
kas sul on koolivaheaeg?

Nii tuttav teema, olen seda pidanud mitu korda üle elama ja mõtlen õudusega, kas võiks ka mina selliseks muutuda... olukord on jah raske ja on küll üliinimene, kes suudab jääda selles olukorras rahulikuks ja lahkeks, oleks vist vaja hooldajale endale teraapiat, aga lõõgastust/puhkust kindlasti!
Hooldekodu kohta veel nii palju, et minu lähedane rääkis kogu aeg, et tema läheb nüüd hooldekodusse, et temal olemas raha ja puha. Nüüd, kus murdis raslelt reieluu ja ma otsisin isegi hooldekodu koha ja kõik dokumendid, ei lähe ta kusagile. Süüdistab vaid, et mina tahan teda hooldekodusse ajada..

Reaalselt saab inimest tervise pärast panna hooldushaiglasse ja sealt ka hooldekodusse, kui tervise ekspertiis tuvastab, et tervislik seisund ei ole normaalne, õigemini psüühiline seisund. See on pikk protsess, läbi kohtu taotleda eestkostet ja saab panna küll. No kui on pea selge ja just vastu hakkab, siis on raske, aga see ongi oluline, kes, kas ja kui palju seda hooldamist enda tööks võtab. Kui on kauge sugulane, siis ma küll ei näe mingit põhjust temaga kodus mängida ja isegi oma vanemetega mitte. Kui inimene vajab 24 tundi ööpäevas järelvalvet, siis seda üks või kaks inimest kodus tagada ei suuda. Hooldekodus aga küll, luuakse sellised tingimused.
Kindlasti ei taha nad minna, aga kui juba on hooldekodus siis ei taha ära tulla, mul on selline kogemus. Ja ega sinna ei pea viima eluks ajaks, võib ka ajutiselt, paranemiseni või kuniks elu antud.

Totaalselt läbi sõimata, siis oskab ka käituda. Nagu normaalne inimene.

Töötan dementsete vanuritega Soomes ja ka ise ei ole enam noor.
Hirm on, et olen ka ise selline kunagi, kes pidevalt paneb endalale saapad jalga ja jope peale, et minna koju, mille lapsed on maha myynud. Olen öppinud armastama neid inimesi ja on väga kahju, et inimene ei saa olla kodus, kuni viimase hetkeni.
Ise olin ka väga halb inimene, pärast 4 aastat hooldamist viisin ema hooldekodusse, kuna ei olnud vöimalik tööl käia ema pärast, läksin Soome ja maksin hooldekodu arvet, aga hing on väga haige, et pidin nii tegema.

hoolimata inimese vanusest, kui ta ei ole paris meelemoistuseta - ja seda ta vist siiski pole?- on oige kehtestada suhtlemisreeglid vastastikku.
Kullap oskate ikka natuke hinnata, milles probleem.

Kui tegemist vaid kiusliku, igavleva inimesega, oelge talle, et te ei kavatse taluda tema soimu ja pidevat kiuslikkust. Ning kui ta end ei muuda, teie talle appi enam tule. Suhelge temaga nagu omasugusega, mitte kui vanakesega - ega eakad inimesed ise ennast nii vanana ei tunneta, kui me ette kujutame.

Kindlasti aga jalgige, kas tal ei ole mingeid erilisi voi uusi korvalekaldeid, kas need ei suvene voi ei teki mingeid uusi isearasusi, ja pidage nou arstiga.
Kiuslik kaitumine ja arrituvus voivad olla hoopis signaal arenevast haigusest, mis veel valja pole loonud. See voib olla nii mentaalne kui fuusiline haigestumine. Ka kasvajate nn. arenguperiood teeb inimesed narviliseks ja nad kaituvad kummaliselt.
Ja tundke roomu sellest, et keegi vajab teid, et Teie saate kellelegi abiks olla, et Teil on joud ja voimalus uhe inimese elu kergendada. Olge tugev!

Ei õnnestu see reeglite kehtestamine. Vanad inimesed elavad omas maailmas ja neil on omad arusaamad välja kujunenud. Näiteks räägid temaga, aga ta ei kavatsegi teistmoodi käituda. Reeglid oleks nagu tema kiusamiseks mõeldud.

enda mina on enamikel nii tähtis ja et see mina ikka oleks aa ja oo, surute vanuri oma raamidesse.

Siin on hoopis probleem, et vanur üritab teisi enda raamidesse suruda.

Selleks oli vaja 50+ elada, et endale hulluks ajava vanainimese probleem välja mõelda - miks ma ei saa ikka OMA ELU elada pärast kõike neid 20+, 30+, 40+ kriise?

Tõstan teemat. Ehk on kellelgi midagi lisada oma kogemusest.

See ülikalli hooldekodu juhataja, kellele hiljuti varguste eest reaalne karistus määrati, rääkis täpselt sama juttu nagu siin: dementsed, igavusest kiuslikud ja mida iganes veel. Nende paljaksvarastatud vanurite sugulased ka uskusid neid jutte. Alati pole asjad niisama lihtsad ja dementsuse diagnoosi panemiseks on siiski spetsialistid. Jõudu!

selgita pisut, mida sa pead siin dementsete ja kiuslike vanainimeste jutuks ja mis puutub siia ülikalli hooldekodu juhataja.
ma ei saa aru, miks te siis lasete neil dementsetel vanuritel seal oma raha kamandada ja käsutada, et selline võimalus just tekkibki, hooldekodus .Ikka on teised süüdi, kui teil halvasti läheb.

Siin tuntakse sügavat muret, mis vanainimesl kõik on.
Dementsus, stress, deprekas, spetsialististid lisavad.
Vanainimesel on Samsung S3 Note tegeligult ;))
Kõik on pildis olemas, ka altpesu.

Ei tea jah kuidas tulevikus on aga põhimõtteliselt on neli varianti. Esimene nagu praegu on stabiilne vananemine kuni debiilsuseni mõnikord. Teiseks vananemise aeglustamine teatud piirides ja sellega saavutame mingil määral eluaastaid juurde. Kolmas vananemise peatamine ise valitud ajal. Ja neljandaks vananemise tagasipööramine ja siis jälle tavavananemine mingi aja jooksul. Võib ka kõigi nende kolme ühine variant olla geenitehnoloogiliselt. Aga jah kuna osa vaimuhinge mittemateriaalsest energiast on materiaalses kehas mis tegelikult üldse kehale kui sellisele tarvis on mingi aja pärast niikuinii lahkub siis igavest elu materiaalses mõistes olemas ei ole. Jah võib küll tehnoloogoliselt peale seda keha elus hoida aga siis poleks see enam inimene vaid bioloogiline robot.