50+ nurgake
Postkontor
| Jõuluvana 21. detsember 2011, kl 10.11 |
Kuna jõuludeni, aasta lõpuni ja uue aasta alguseni on jäänud vähe päevi, tuleb olla varmas oma parimate soovide ära saatmisega. Selleks ma avan postkontori, et 50+ asukad saaksid oma ilusate ja heade soovidega tervitada nii vanu kui uusi foorumlasi, nii nimeliselt, kui kollektiivselt.
Soove võib esitada igasugusel kujul, kuidas kellelegi meeldib. Muusikalised tervitused, lõiguke raamatust, luuletused, niisama heast südamest tulevad sõnad.
Head tervitamist ja soovimist!
Soove võib esitada igasugusel kujul, kuidas kellelegi meeldib. Muusikalised tervitused, lõiguke raamatust, luuletused, niisama heast südamest tulevad sõnad.
Head tervitamist ja soovimist!
| kah fänn 21. detsember 2011, kl 11.11 |
| Ilma 21. detsember 2011, kl 11.37 |
| Mart 21. detsember 2011, kl 12.00 |
| Jõuluvana 21. detsember 2011, kl 12.25 |
| rästu 21. detsember 2011, kl 15.45 |
...:)
Kord on elu nagu helge laul, teatamaks, et pühitsetud taeva all ei tohi tarduda.
Inimlaps! Taeva tuulterütmis jõuab Aeg me südameteni ja sellest saab meie mõte elujõudu. Elujõud on püha! See on elu suurim rikkus ja kink korraga. Elujõu oleme saanud oma vanematelt, kelle igavik on pühitsetud eluleivas.
Aga mis see elujõud on?
See on eelkõige Vaimsus. Ja mitte kunagi ei mõõdeta seda horisontaalselt, sest ta pole tundeläve laius, vaid kõrgus.
Usu igipõliselt kogetut - kõige kestvam legend Vaimsusest on elu ise.
/E.Naaber/
Kord on elu nagu helge laul, teatamaks, et pühitsetud taeva all ei tohi tarduda.
Inimlaps! Taeva tuulterütmis jõuab Aeg me südameteni ja sellest saab meie mõte elujõudu. Elujõud on püha! See on elu suurim rikkus ja kink korraga. Elujõu oleme saanud oma vanematelt, kelle igavik on pühitsetud eluleivas.
Aga mis see elujõud on?
See on eelkõige Vaimsus. Ja mitte kunagi ei mõõdeta seda horisontaalselt, sest ta pole tundeläve laius, vaid kõrgus.
Usu igipõliselt kogetut - kõige kestvam legend Vaimsusest on elu ise.
/E.Naaber/
| korpulentne 21. detsember 2011, kl 18.54 |
| valulla 21. detsember 2011, kl 21.17 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 452 |
| läbihüpanu 21. detsember 2011, kl 22.06 |
kle, sina, jõulu vana, sa oled ju selline kuri, nagu näärivana, kes vitsaga ringi jolksus, ma kartsin lapsena selliseid. sind ei karda, aga sa oled ebameeldiv. kuri on alati ebameeldiv minu jaoks. õnneks ma ei pea sinuga leppima, õnneks tean, et kusagil on olemas õige ehk HEA Jõuluvana. ja ta jõuab minu juurde kindlasti.
aga sina, nimevaras, ole tervitatud, nagu kord ja kogus ette nägi - sinu kord ja kohus.
aga sina, nimevaras, ole tervitatud, nagu kord ja kogus ette nägi - sinu kord ja kohus.
| rästu 21. detsember 2011, kl 22.17 |
| Rozza 22. detsember 2011, kl 10.14 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 905 |
Kõigepealt tänud valullale ja spetsiaalselt temale mõeldes ka järgnev lugu, mis küll ei seostu talve või jõuludega, aga ehk on siiski nauditav.:)
>
Kõigile teistele siinsetele headele kaaslastele, nii endistele, praegustele kui ka uutele, soovin rahulikke jõule ning soovide täitumist!
Ja tänud Jõuluvanale nii toreda teema eest!:)))
>
Kõigile teistele siinsetele headele kaaslastele, nii endistele, praegustele kui ka uutele, soovin rahulikke jõule ning soovide täitumist!
Ja tänud Jõuluvanale nii toreda teema eest!:)))
| kraaks 22. detsember 2011, kl 12.48 |
ma tean...see luuletus ei kuulu meie aega...aga see luuletus on osake minu esivanemate eluloost. ja mitte ainult minu...ma usun, see luuletus puudutab meid kõikit. keda rohkem, keda vähem.
Marie Underi „ Jõulutervitus 1941 „ valiti Eesti saja parima luuletuse hulka.
"Jõulutervitus" 1941 Marie Under
1.Astun vaikselt jõululumist
rada üle kannatanud kodumaa//
Iga lävel tahaks kummardada:
ükski maja pole leinata.
2. Vihasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel:
ei saa mitte olla jõulupuhas
sellel valgel jõulupuhtal teel.
3.Ikka mõtlen neile,
kes siit viidi...
Taeva poole karjub nende äng.
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub-meil on söök ja säng.
4. Aralt ohkan nagu mõistukeeli,
uskumata, et see täide läeks:
Kas me kunagi oma meeli
saame tarvitada rõõmu hääks?
Ma soovin kõigile rahulikke jõule, kodusoojust ja inimesi kõrvale, kellele vajadusel toetuda !
Marie Underi „ Jõulutervitus 1941 „ valiti Eesti saja parima luuletuse hulka.
"Jõulutervitus" 1941 Marie Under
1.Astun vaikselt jõululumist
rada üle kannatanud kodumaa//
Iga lävel tahaks kummardada:
ükski maja pole leinata.
2. Vihasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel:
ei saa mitte olla jõulupuhas
sellel valgel jõulupuhtal teel.
3.Ikka mõtlen neile,
kes siit viidi...
Taeva poole karjub nende äng.
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub-meil on söök ja säng.
4. Aralt ohkan nagu mõistukeeli,
uskumata, et see täide läeks:
Kas me kunagi oma meeli
saame tarvitada rõõmu hääks?
Ma soovin kõigile rahulikke jõule, kodusoojust ja inimesi kõrvale, kellele vajadusel toetuda !
| Anna 22. detsember 2011, kl 13.12 |
| Leida 22. detsember 2011, kl 15.24 |
| vaaaal 24. detsember 2011, kl 10.50 |
| Sati 26. detsember 2011, kl 08.10 |
Lisa postitus