Vahel vaatame taevasse,
kas meil on aega veel,
kui ei ole siis millegi arvelt laename...
Laulab tuntud ansambel Põhja Tallinn.

Kui tihti te mõtlete kui kaua on veel aega, kuidas aega planeerida nii, et kõik saaks tehtud enne, kui aeg saab otsa?
Kas olete kõigile andestanud, endale andestanud, oma vigade eest andeks palunud, neilt, kellele oleme liiga teinud.
Või elate nagu lilleke, täna ja praegu, homme tulgu või veeuputus.

Seda ei saa ette planeerida, võib juhtuda koheselt või...
Õigem oleks öelda, et kas oleme sellele mõelnud ja mida ära teinud.
Pea kõik on läbi mõeldud- dokumendid korralikult kaustades(kinnisvara), varad jagatud, pangakaardide koodid ümbrikutes, kapid korras jne.
Tahan öelda, et abistage oma lapsi ja lapselapsi praegu, mitte rääkida, et nagunii jääb kõik neile. Neil on kohe vaja, mitte 20 aasta pärast.
Ei ole midagi kellelegi andestada, kõik asjad on koheselt selgeks räägitud. Abikaasa mälestuseks avaldasin raamatu.
Ei ela täna ja praegu- varsti algab koolivaheaeg(17.-ndal), vaja lapselapsele talvejope ja jalanõud osta. Saame hästi läbi, tema on minusse. Huvitub loodusest ja raamatutest. Raamaturiiul(kahelt realt raamatutega maast-laeni) on talle lubatud, kui...
Ja muidugi palju muud.
Elu on ilus!

Ja,selles on tuline õigus,ette ei saa seda planeerida-lõpp võib tulla millal iganes..
Mina ei saa eelkirjutajaga nõustuda.
Täna on veel minu aeg-täna tuleb elada enda elu.Te ütlete,et lastel,lastelastel on kohe vaja-endal on palju rohkem kohe vaja.Vaja reisida,näha maailma,osta uus mantel,minna teatrisse uut etendust vaatama,jne..Miks elada oma elu asemel lapselaste elu(talle ostku jope ikkagi tema vanemad)
Üldjuhul on laste elu veel pikalt ees,aega paljude asjade jaoks.Mina ei saa enam arvestada poole sajandiga-pean elama täna.
Nõus olen sellega,et andeks paluda tuleb täna.Kui tunnen,et pean..

Tubli- vanaema.
Mul on nii, et reisitud on palju, mantleid- jopesid ka üksjagu ostetud, töö on selline, et olen tihti välismaal jne.
Kõigil noortel ei ole nii hästi läinud, lapse isa lõi uue pere 18 aastat noorema naisega ja on endil palju lapsi. raha küsimise peale kostetakse, et mul lihtsalt ei ole.
See ei ole teemaalgatajal teemaks.
Ilusat õhtut kõigile, ärge uudiseid maha magage- tõotab tulla uudisterohke õhtu.
Tervis on elus kõige tähtsam!

Mida ei saa ette planeerida, lõplikku minekut? Aga kogu ülejäänud elu, see pole igavene. Mul on siin elus paljud asjad lahtised. Sugulastega suhted sassis jne. Lapsed saavad täna õnneks hakkama, neid ei ole vaja aidata, aga kui oleks vaja, siis aitaks.
Nii paljud asjad vajavad lahendamist, ikka lükkan edasi, või õigemini ei oska lahendada. Elan oma elu.

keeruliseks elame oma elu ise.

Liiguvad ikka need mõtted peas. Ja isegi kahju, tahaks nii väga näga kuidas lastelastel läheb.
Teenin veel ise pluss pension ja saan endale lubada ja ka lapsi aidata. Kuid nagu eespool kirjutati, et tervis on kõige tähtsam, siis on kõik hästi. Tulin just ühe tütrega reisilt ja teisega aastavahetusel minek. Nii kahju, et olen laisk olnud ja pole inglise keelt õppinud. Koolis kunagi sai saksat õpitud ja seegi ununenud. Nii et eriti üksi reisile ei kipu.
Kaunist sügist kõigile!

Klassikale:
Osaliselt on see õige, kuid väga paljud asjad ei sõltu meist. Oskus sellises olukorras toime tulla, pole mitte kõigil. Elada vaid endale, egoistlikult vaid oma vajadusi rahuldades, kas nii või? Siis väldid keerulist elu.
Reisimine on üks võimalus argimurede eest põgeneda, kogeda midagi muud, mida iga päev näed ja tunned, aitab ka mõnikord omi probleeme teisiti näha.

Kulla miimarii- inimesed on erinevad. Mind näiteks häirivad nn. lahtised asjad. Räägin ka oma lapsele, et elus peab kõigega kursis olema, peab jälgima seadusemuudatusi. Kasvõi see, et tütre ex- abikaasal on kokku 5 last(2 minu tütrega ja 3 uue noore naisega), varsti pensionile jäämine ja 5 lapsega saab varem. Ei tohi kuhugi allkirja anda jne.
Seni olen pidevalt abiks olnud ja seepärast seletan pidevalt, et asjad on kaustades ja toimida tuleb nii jne...
Noored võtavad kuidagi kõike liiga kergekäeliselt ja kui jama käes, siis ema aita.
Seega ei ole vaja vältida natukene keeruliseks muutunud elu vaid tuleb hakata otsast lahti harutama, kõigele on lahendus olemas. Küsi julgelt kasvõi sõbrannalt nõu ja kõik saab korda!
Edu

Kuna olen krooniliselt haige inimene, siis olen õppinud elama igat päeva nagu viimast. Ostan endale mida tahan, st head süüa, ilusaid riideid, ilusaid asju koju, kõike, mööblit ja tehnikat. Reisin, käin teatris, tegelen aiandusega - sinna läheb ka palju raha. Lastelastega on head läbisaamised, oleme koos pea kõik nädalavahetused, nendele ostan kingitusi. Lastega nagu nii head ei ole, näeme harva, suhtleme vahel fb-s, ega just riius ka pole, kuid nad ei tule, neid ei huvita.
Mehega on suur ja soe vastastikune armastus, samuti ka koeraga. Iga päev korra ikka tunnen, et olen õnnelik. Lastega oleksin soovinud soojemaid suhteid, kahjuks olen sellega vist juba hiljaks jäänud.

"Aeg käib vanas seinakellas
vaikse tik-tak sammuga
suure häälega ta pole,
kuid on suure rammuga" -
laul, mida laps kunagi koolis õppis ja mida ka koos joristasime. siis olin veel suht noor. aga mida edasi, seda enam saan aru, et aeg on ikka nii suure rammuga, et kole kohe.

rmp -
kirjutad, et tütre exmehel 5 last ja saab varem penisonile. Kirjutad, et loed seadusi. Kui sa tead, et tütre exmees saab viie lapsega varem pensionile, siis on mul küsimus, et kas sinu tütar on loovutanud oma kahe lapse eest saadavad pensioniaastad oma exmehele? Ja kui on loovutanud, siis miks, kasa su tütar ei kasvatanud oma lapsi?
Seaduse järgi saab ainult üks lapsevanematest pensionilisa, mitte mõlemad. Kui exmees laste aastad välja võtab, siis on sinu tütrel tühjad pihud.

Kõige tähtsam - tahan olla kindel, et see, milleks mind siia ilma loodi, saaks tehtud. l

Niisama reisimime ei huvita, uued asjad asjade endi pärast ei huvita, ainult endale elamine ja ilutsemine on mu meelest ajaraiskamine. On mingid väärtused, mida järgin ja jälgin. Usun, et elu maa peal ei ole kõige lõpp vaid alles algus - ja siinsest sõltub, mis saab olema igavikus, kas taevas või põrgu.

Kombineerin oma äri ja tasuvamat tööd - aga ma ei ole ka 65+ vaid kõigest 50+.

sa kombineeri oma äri edasi.

Suhete klaarimine sugulastega on keeruline, sest positiivse tulemuse saamiseks on vaja kahepoolset tahet ja kui tahes üks ei pinguta, jookseb kõik liiva, kui teine pool mõista ei taha. Ja õieti ei vajagi mõistmist, vaid üritab kõiki ja kõike süüdistada. Ei oska mina enam kompromisse teha. Sõbrannad on rohkem kui nõutud.
Lõpetamata lugu. Piinab hinge.

Tänan- ohjahjaa- selgituste eest.
Kuna teemaalgataja alustas sellise teemaga, et kõik alustatu saaks tehtud enne..., siis mainisin, et selgitan noortele, kuidas edasi, kui mind enam ei ole. Seni on neil muretu elu, lihtne on ema käest küsida. Seepärast ma mainisin, et kuhugi allkirju ei anna.
Eelmisele kirjutajale- toetu usaldusväärsetele sõbrannadele või lähedastele. Lahendamatuid probleeme ei ole, hakka otsast pihta. Siis saabub ka hingerahu!

No ei ole kõik probleemid lahendatavad, kordan, minu sõbrannad on nõutud, nagu minagi.
Hingerahu olekski vaja, aga see ei ole võimalik, minust ei olene midagi, kui, teine pool ei taha muud probleemi tunnistada, kui süüdistamine.
Lahendust pole, süüistamine teeb haiget, ei jaksa ennast kaitsta, kuna süüd pole mul ollagi. Leppimisest pole juttugi.

sinust ei olene midagi? siis pole ju midagi teha, pead proovima unustada, üle saada. kui aga tegu on näiteks oma lastega, läheb raskeks.