50+ nurgake
mõttetute asjade kogumine
konservikarp 02. märts 2016, kl 03.24 |
vot 02. märts 2016, kl 07.17 |
Everest 02. märts 2016, kl 07.25 |
piimapakk 02. märts 2016, kl 08.24 |
oehh 02. märts 2016, kl 09.06 |
see tegelikult üldse teema, mida võib aastateks kirjutama jääda. vastavalt sellele, kas mõni vanur lubab 1967 aastakäigu ajalehed ahju visata või mitte. seal võib ju mõni eriliselt vajalik infokild leiduda, mis koos kopitanud ajalehehunnikuga kaotsi läheb. ja kui te arvate, et paari auguga emailkauss on kasutu inventar, siis eksite sügavalt. sinna võib näiteks tigusid korjata, kes sealt küll kähku plehkat pistavad. igasugu topsikud ja vitsikud tarvis alati alles hoida, äkki tekib miskit, mida sinna ladustada.
piimapakile 02. märts 2016, kl 11.02 |
sel 02. märts 2016, kl 11.24 |
vasjal ilmselt ei õnnestunud oma kambrisse seitsetsadat augulist sokki, mittetöötavat veekeedukannu, 100 ruutmeetrit pabertapeeti, viit lömmis piimamannergut, kaheksat auklikuks kulunud vakstut, natuke pulstunud kardinaid, kõrgläikega saepurust pressitud nõukaaegset sektsiooni ja roosat poola päritolu vetsupotti sisse smugeldada.
piimapakk 02. märts 2016, kl 11.27 |
... 02. märts 2016, kl 11.34 |
milvi 02. märts 2016, kl 11.54 |
lihtsalt inimloomus 02. märts 2016, kl 12.41 |
rapuntsel 02. märts 2016, kl 12.48 |
Valentina 02. märts 2016, kl 22.44 |
Paula-66 03. märts 2016, kl 20.20 |
miimarii 04. märts 2016, kl 09.08 |
kahjuks kuulun ka nende hulka, kes niisama asju minema ei viska. Suur osa mälestusesemeid, no ei raatsi. Raamatud, seinatäied raamaturiiuleid. Vaikselt viskan neid minema, süda tilgub verd. Uud aeg, uued kombed, raamatuid loetakse netis. Mind kasvatati raamatuid austama, nüüd loobin neid minema, kahju, aga mis teha, raamatukogud ei taha ka nõukaaegset saasta.
nii 04. märts 2016, kl 10.32 |
rmp 04. märts 2016, kl 16.34 |
Paula-66' le- mul on ka palju raamatuid. Lapsed ei huvitu, kuid mul on teismeline lapselaps hästi asjalik. Temaga ikka räägime, et kes peale minu surma mida saab....
Tema soovib minu raamatuid endale ja see teeb mulle rõõmu.
Oota sinagi, võib-olla lapselapsed hakkavad huvi tundma.
Mulle on samuti raamatud kallid, eriti vanad(mul on üks 1846. aastast).
Ilusat nädalavahetust.
Tema soovib minu raamatuid endale ja see teeb mulle rõõmu.
Oota sinagi, võib-olla lapselapsed hakkavad huvi tundma.
Mulle on samuti raamatud kallid, eriti vanad(mul on üks 1846. aastast).
Ilusat nädalavahetust.
to miimarii 05. märts 2016, kl 00.31 |
miimarii 05. märts 2016, kl 09.33 |
jajah, olen pakkunud nii siin kui seal, kuid ei taha keegi. Nõuka aeg tuli osta väärt raamat ja kaasa pandi mingi propaganda plära. Ka ilukirjandus on mõttetuks muutunud, isegi raamatukogud ei taha. Ja milleks neid alles hoida, kui on väärtuse kaotanud. Nii palju tuleb uusi raamatuid peale, tahaks neid ka lugeda. Kahju muidugi raamatutest aga makulatuuriks on nad muutunud, nii ongi.
Ferdinand von Wilta 01. veebruar 2021, kl 20.05 |
uu 02. veebruar 2021, kl 13.09 |
olen raamatukogus (maakonna kesk-!) korduvalt olnud silmistsi olukorraga, kus mu soovitud raamatut minnakse käsi laiutades keldrist, s.o tagavara-hoidlast otsima. siiani on need "ekspeditsioonid" korda läinud, mis näitab vist seda, et ma pole just päris prahti taga otsinud, vaid ikka kaalukamaid asju. ja töötajad, igati sõbralikud, on ka näiteks kinnitanud, et Balzac seal keldris on hoolega hoitud ja kaitstud. siis veel väliseestlaste kogud, mis 90ndatest peale hakkasid siia jõudma. tohutu laviin tuleb uusi raamatuid peale, pidevalt. ja kuna raamatukogud ka just kummist ei ole, siis...
kodus roogin välja need, millega mul emotsionaalset sidet pole. aga teised, kasvõi sellepärast, et on aastakümneid vanematel riiulis olnud, jäävad sinna veel edasi - vbl kahe reana, aga aeg-ajalt "tuulutan" neid. enda omade suhtes olen karmim, aga näiteks kingiks saadud pühendustega raamatud on pühad. imestan, kui keegi neid raamatukogu koridori äraviimiseks paneb. ise olen sealt muuhulgas leidnud ühe kalli esindusteose, kus pühenduses kõik täpselt kirjas: kingi saajate ja kinkijate nimed. need inimesed esialgu veel kõik täies ilus ja elus, kas ei leidnud siis nurgakest raamatu jaoks. vbl mingi eksitus, hea küll, ja mul hea meel haruldase leiu üle.
üldiselt lõputu teema. eestlased on vist tõesti pikka aega olnud raamatu-usku e "kiiksuga"?
kodus roogin välja need, millega mul emotsionaalset sidet pole. aga teised, kasvõi sellepärast, et on aastakümneid vanematel riiulis olnud, jäävad sinna veel edasi - vbl kahe reana, aga aeg-ajalt "tuulutan" neid. enda omade suhtes olen karmim, aga näiteks kingiks saadud pühendustega raamatud on pühad. imestan, kui keegi neid raamatukogu koridori äraviimiseks paneb. ise olen sealt muuhulgas leidnud ühe kalli esindusteose, kus pühenduses kõik täpselt kirjas: kingi saajate ja kinkijate nimed. need inimesed esialgu veel kõik täies ilus ja elus, kas ei leidnud siis nurgakest raamatu jaoks. vbl mingi eksitus, hea küll, ja mul hea meel haruldase leiu üle.
üldiselt lõputu teema. eestlased on vist tõesti pikka aega olnud raamatu-usku e "kiiksuga"?
Nupukas Napakas 02. veebruar 2021, kl 18.16 |
uu 03. veebruar 2021, kl 20.19 |
k.... 04. veebruar 2021, kl 18.29 |
uu 05. veebruar 2021, kl 10.55 |
püha taevas!
tegelt pole need konteinerid mulle ka tundmatud, nii et miks mitte. aga tuli on ikka tuli, ühe hetkega saad vaevast lahti ja läinud ta ongi - mõtlen siinkohal teatud tundlikke pabereid.
konteineri juuurest, kui see üle ääre ajas, sain Eesti 80ndate karikatuurikogumiku. täitsa humoorikas lugu. veidi räsitud küll, aga seda hinnalisem.
raamatud võikski kõigepealt viia kohta, kus keegi neid veel saab üle vaadata?
tegelt pole need konteinerid mulle ka tundmatud, nii et miks mitte. aga tuli on ikka tuli, ühe hetkega saad vaevast lahti ja läinud ta ongi - mõtlen siinkohal teatud tundlikke pabereid.
konteineri juuurest, kui see üle ääre ajas, sain Eesti 80ndate karikatuurikogumiku. täitsa humoorikas lugu. veidi räsitud küll, aga seda hinnalisem.
raamatud võikski kõigepealt viia kohta, kus keegi neid veel saab üle vaadata?
Lisa postitus