mis põhjusel mõned vanainimesed tigedateks ja rahulolematuteks muutuvad? kõige ja kõigi suhtes pahurad, miski nende meelest õigesti ei toimi. inimesed on lollid, ilma alati halb, meditsiin ja haridus ei toimi, naabrid kõik halvad, toit vilets ja üldse on elu üks suur hädaorg.

ma läksin täna poodi ja seal ei olnud tavalist suhkrut...oli ainult moosisuhkur...teeb ikka vihaseks küll...:DDD

sõimasid ikka müüjal näo korralikult täis ja ütlesid välja kõik, mida arvad temast, ta lastest, kassidest, koertest ja muruniitmisoskusest?

ma naa pikaldane...
ta jõudis enne mulle soovitada osta tükksuhkrut...:DDD

kõik pole veel kadunud. nüüd on sul aega ennast kodus korralikult üles kütta, suunduda oksad laiali poodi tagasi ja öelda müüjale välja kõik, mida arvad temast, ta lastest, kassidest, koertest, muruniitmisoskusest ja tükksuhkrust.

külas ongi muttidel kõik vilets ja ainukene müüja kes veel poodi peab,saab seda kõike kuulda.

nojah, teema peab ikka õige suuna võtma...:DDD

Paluks mitte halvustada maainimesi, nimetades neid muttideks ja külaelu üleüldiselt.

Või on kodanik "mina" siin näitlikuks õppematerjaliks?

Vabandust, mitte kodaniks "mina", vaid kodaniks "miks".

pluss Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mis põhjusel mõned vanainimesed tigedateks ja rahu
> lolematuteks muutuvad? kõige ja kõigi suhtes pahur
> ad, miski nende meelest õigesti ei toimi. inimesed
> on lollid, ilma alati halb, meditsiin ja haridus
> ei toimi, naabrid kõik halvad, toit vilets ja üld
> se on elu üks suur hädaorg.


Aga kõik ongi ju nii :)

seepärast ei virise nooremate muusika- ja peomürglile, aga noored kiidavad, et ma heatujuline, neile ei ütle, et ma ei kuulegi ju!

Kasutamata võimalused, mis nyydseks on lootusetult läinud.

Samas kohati ajab mind ennastki inimeste tyhisus labasus ja pealiskaudsus vihaseks, et mõtlen et kui ma olen vanamutt siis ytlen neile tõe näkku, kuna pole enam yhiskondlikku positsiooni mida kaotada, :D.

blää-bläää-bläääää

Pole kõik vanad midagi tigedad, tigedaid noori on palju rohkem ja nendest saavad kunagi tigedad vanad inimesed. Toredatest noortest inimestest ei saa tigedaid, nii ongi.
Noored on kordades rahulolematumad, hoolimatumad, sest neil on vaja nüüd ja kohe. See teeb ju tigedaks.
100 aastat tagasi öeldi juba, et noored on hukas, vöi oli see isegi 1000 aastat tagasi.

"inimesed on lollid, ilma alati halb, meditsiin ja haridus ei toimi, naabrid kõik halvad, toit vilets ja üldse on elu üks suur hädaorg".

Elu on ilus, kui oskad seda ilu näha. Ma armastan sind.

No ikka on peegel süüdi, kui endal lõust viltu ees :)
Aastatega lihtsalt tuleb see julgus öeldagi välja see, kui miski-keski ei meeldi. Nooremana neelasid alla ja puhisesid kodus omaette.

Aga tegelikult on enamike selliste torisevate vanakeste puhul tegu hoopis algava dementsusega. Selle esimene sümptom on justnimelt see, et mitte millegagi ei olda enam rahul. Kahjuks muutuvad selle tõttu tigedaks ja kurjaks ka need memmed-taadid, kes nooremana rõõmsameelsed ja lahked on olnud.

on avarii läbi teinud juhtidest.

Kui on tegu vanema inimesega, siis on kommentaare palju, et mida need vanad liiklusesse ronivad, pole vaja neile juhilubasid pikendada, jne

Küsiksin.
Millal olete kuulnud sõidulubade keelamisest NOORTELE avarii läbiteinud juhtidele?

Äkki me lööme labidaga ja näeme maailma ikka must-valgelt: vanem inimene = õel, tige, kaagutab, loll, tüütu, surgu maha, istugu kodus, jne ???

Kurb küll, aga kõik noored saavad ükskord vanakas(kes seda juttu usub??) Ja siis on nad ise tigedad ja õelutsevad, bumerang.

Inimesed on teineteisest lahku kasvanud. Vanasti elas mitu põlvkonda koos. Erinevas eas inimesed arvestasid teineteisega, hoolisid teineteisest. Koos elades oli igal pereliikmel oma funktsioon, ka vanuritel, mida ta peres täitma pidi. Keegi ei tundnud end üksiku, tarbetu ja hüljatuna. Aeg on edasi läinud, noortel on suuremad võimalused omaette elada. Linnast pärit noored suhtlevad oma vanematega tihedalt, vanad vanemad ei tunne end nii tõrjutud, kui maal elavad vanad inimesed. Maalt pärit noor külastab oma vanemaid korra kuus või veel harvem. Sügise ja talve pikad, pimedad õhtud, üksindustunne, see loob masenduse. Paljud vanad inimesed peavad tööl käima, ka siis, kui tervis just kõige parem ei ole. Kuidagi peab välja tulema, keegi ei taha käsi pikal laste käest, kellel endilgi väga raske, abi paluda. Meil puudub oskus inimesi mõista. Iga tõsise näo taga näeme me kurjust ja õelust. Mõni lahkem sõna, mõni kerge käe puudutus võib imet teha.
Esialgu alustaks siin foorumis. Iga kellegi kirjutatud sõnale ei pea kaikaga lajatama. Olgu mees-naine milline tahes, ta on inimene oma soovide, tunnete ja valuläviga.

et on nii toredaid kui tigedaid vanainimesi ja samuti ülbed ja hoolimatuid noori, kuid ka väga meeldivaid noori inimesi. Me olemegi erinevad ja tõesti tasub proovida "Mõni lahkem sõna, mõni kerge käe puudutus võib imet teha" - torisejast võib saada naerataja.
Ilusat sügist!