Olen kuuekümnendate laps ja minu vaieldamatu lemmik Astrid Lindgreni "Pipi Pikksukk".

Lindgreni kangelastest on minu suurim lemmik "võluv lurjus" Karlsson.

väga tähtis oli mulle Heljo Männi "Oake", mis jäi eluks ajaks pähe.
nüüd loen seda lapselapsele.

Pöial-Liisi ja Lumivalguke. Mõlematel olid pildid üliolulised, neid joonistasime järgi.

Neid oli nii palju, alates Aabitsast ja lõpetades muinasjuttude raamatutega,mis kõik läbi said loetud. LIndgeri raamatud ja palju palju muid. Peaks ütlema et igal raamatul oli oma võlu ja on siiani.

Sõna "vaieldamatu" on käibenõmedus.

Oh, Dolores... et sina ka jaksad...

kui Dolorese nime alt enam ei jaksa, siis kirjutab linlase nime alt :D

jälle seesama küsimus, mida siin ennegi on arutatud:
mis oli Punamütsikesel korvis, kui ta vanaema juurde suundus?
no see selleks, minu poolest võinuks see väga hästi eakamale inimesele sobiv
punane vein olla,
aga just täna juhtusin nägema üht viimast väljaannet:
vanaema poeb peitu, kuniks hunt tema voodis pikutab
ja pärast tehakse hundile lihtsat kerge noomitus!
jahimehi vist üldse ei tulnudki, täielik korralagedus:)
minu ajal ikka sõi hunt vanaema ära ja siis päästeti see ära.
ah jaa, raamat, millest räägin, lõpeb lausega "võõrastega ei tohi rääkida!"

esmalt lugesin, et Dolorese lapsepõlve lemmikraamat on käibenõmedus. jõudsin isegi hetke mõelda, et kui vana inimesega siis üldse tegu.
aga jah, paraku kohe peab olema keegi, kel knopkad istumise all, sokk lontis ja nina kirtsus. kulla Dolores, võta vanas eas kätte ja loe näiteks Sipsik läbi. mõjub sulle palju rahustavamalt kui siin käibenõmedusi kokku lugeda.

just, lasteraamatud ongi teatud eas jälle väga hea lektüür.

Sirvisin ja lugesin üle V.Beekmani "Tondinahad", täitsa tore raamat.

Pada ajasin, A. Beekman on autor.

vanadusnõtruses on süüdi ka Dolores

Naised on naised, ei aita miski.

Mulle meeldis lapsena lugeda "Väikest nõida", Pan Kleksi akadeemiat", "Krabatit", "Viplala lugusid" ja üks vaieldamatu lemmik oli muidugi Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsed jutud" ning vendade Grimmide muinasjutte. Veel meeldisid kõik muinasjutud sarjast Saja rahva lood ja oli veel üks raamat eesti vanarahva muinasjuttudega, kus vanapagan, kratid ja külmataat seiklesid.

Minu asendamatu, vaieldamatu, praktiline raamati lapsepõlvest oli "Avameelselt abielust".

No ja lugesid seda juba seitsmeselt ja tundsid, et ilma selleta oleks elu üks lõputu hädaorg?;)

Millal preili viimati peatükis coitus loetut praktiseeris?

Mis plõksid, taat? Kaardikepiga tuleb sind nuhelda. Aino on esinuhtleja, pöördu tema poole, saad ehk õpetust, kuidas on viisakas preilidega seltskondlikku vestlust arendada.

Esinuhtlejad paistab siin olevat linlane ja Dolores.
Kas preili on vägivaldne ja eks kannatas vägivalla all?

Kas Jürka on peapeale kukkunud?
Jajah, lase aga oma fantaasial nüüd lennata. Kujuta ette, et olen just jõusaalist välja astunud, lihased nagu Schwarzeneggeril ja kõik vastassoo esindajad, kes ette jäävad, saavad linnukeste juurde lennutatud...;)

Kas Jürka lektüür piirneski lapsepõlves ainult selle nimetatud suurteosega? Teema on ju lapsepõlve lemmikraamatust. Võiks teemast kinni pidada, mitte siin telliseid või kive loopima hakata.

Hetkel kasutad sa verbaalset vägivalda.

Härra psühholoog võiks nüüd mõne hea raamatu võtta ja seda lugema hakata. Head õhtut!;)

Algul olin taat, aga nüüd juba härra psühholoog. Areng missugune:)

Ei olnud lapsepõlves võrdväärset "Karupoeg Puhhile". Pettumus hiljem Mosfilmi multikat nähes, kus mõtlikust puhhist oli saanud joodiku näo ja häälega pidevalt ringitraageldav pruun plönn.

Lindgreni *Meisterdetektiiv Blomkvist*. Seda lugesin küll vist oma sada korda. Aga muinasjutte ma ei sallinud, need ei meeldinud kohe üldse. Seeeest Sipsik oli minu arust päriselt elus, vähemalt siis, kui temast raamatut lugesin, praegu ei mäleta enam, kui vana ma siis võisin olla.

Tänu Jürkale sai siin üle pika aja vähemalt head huumorit lugeda.:D

Minul ka Kalle Blmkvist ja loomulikult ka "Hulkur Rasmus". Loetud kindlasti rohkem kui 100 korda.

vanake hottabõtš, krabat, tondinahad, kunksmoor, viplala, saaresinine, karlsson katuselt, naksitrallid, lumivalgeke (just siima škoti illustratsioonidega).