Kuidas siin elu läheb? Peale viiruse sissetungi. Siin olid vanasti tuttavad nimed. Olete ikka alles? Loodan, et olete ja tervitate.
Teie fänn.

mina ei tea, kas õiget asja räägitakse, aga too krooks jah läks loojakarja, olgu jumalariik talle armuline. siinilmas ta ei osanud miskitmoodi olla, ju tal seal kergem. rästu samuti, sai vist rahu nüüd lõpeks. ja see suur ilusast elust rääkija, kel mitu nime, see olevat esimeste seas läinud.

Kahju siis, olid inimesed oma veidrustega ja nüüd neid enam pole. Eks nad nüüd olegi oma aja mälestusmärgid - kohati veidrad ja kohati rumalad, sinna aega kinni jäänud, millest nad tulid.

Tervitan, kunagi ammu isegi kirjutasin siin ;)
Vahel olen vaadanud pealkirju, kuid ei ole tundnud tõmmet... Kellegi kohta ei oska midagi kosta, kuid ise olen täitsa olemas ja reaalelus täis tegutsemist.
Õnneks pole lasknud end segada... ja naudin vabadust, rõõmu edasi.
Tuleb välja, et mingeid sõnu kasutasin valesti ja ei saanud postitada. Teen uue katse!!!

Olgu inimene milline tahes, kahju kui maine tee on otsa saanud. Igaüks meist on omamoodi eriline, kellelegi armas ja vajalik. Ega inimene ainult kurjusest koosne, häid külgi leidub kõigis. Krooksule ja kenale meeldis, kui keegi oma närvid kaotas ja oma tavalise hobuse otsa ronis ja kappama hakkas. Neil olid ka omad lemmikud keda nad vahel isegi enda kaitse alla võtsid. Rästu oli üks suure südamega armas tegelane. Igavest interneti ja suure võimsusega arvuted neile seal teispoolsuses. Ilusad inimesed olid. Suur tänu, et olite meile kaaslaseks selles toredas foorumis.

meenusid nimed vaaal ja kraaaks.
kahjuks teisi nimesid ei meenu, kuigi kirjutajad tundusid sümpaatsed.

kuulge, nimetame ikka asju õigete sõnadega, krooks oli loll ja mingi kenanimeline veel lollim. võta üks ja viska teist

Et krooks ja kenake ei olnudki kõige tigedamad tüübid;) Keegi on veel elus ja trumpab nad täiega üle;)

Alles ikka ( keegi eelpool mainis kah) lihtsalt seda kohta enam ei leia nii kergesti üles. Naistekast kadunud. Ja elu teeb huvitavaid pöördeid . Olge mõnusad.

:D matsite mu elusalt maha...jah :D

Külajutud ju ongi sellised. Kõik võib maha matta, pisaraid poetada ja siis ülestõusmise puhul jälle rätinurka silmavett pühkida.

Kah elus veel....aga vanad pruudid?

Mehele saand kõik. Kes elavad Monacos, kes Viimsis.

tere tuuuuu ja teised - ja eriti ellu ärganud rästu, jumal tänatud!
mina küll foorumi alguse kuldaegadel siin ei olnud,
aga hiljem luuletaja-onu debüüdile ja korduvatele "kommbäkkidele"
elasin kaasa küll. mis siis küll temast nüüd on saanud?
luuletajale sekundeeris armsasti Mai, temagi haihtunud?
kenaproua jalutamisloo vastu aga ei saa keegi:)

hingesugulust tundsin Tamrieliga, kuigi me suurt ei trehvanud.

skiso von freen! parim!

Varesehääleke kraaks oli lahe tegelane. Ei tea, kas elu ja tervise juures?

samuti Von Freeni fänn. muud mehelaadsed tema kõrval nagu mingid mudakonnad. ainult üks krooksumine ja kööksumine käis. üldse on siinsed vanamehed meelde jäänud oma üleelusuuruste haigustega, kes peast, kes jalust, kes igast kohast. naised oskasid veel huumorit hoida, vanatoid ainult põdesid kõiki kohti, olid pidevalt rahatud, naisetud ja muidu mülkas omadega.

Daamidest jäid meelde:Tydruk, Valulla, Rozza, kotkas, õunasüda, Kraaks, vaaaal ja rästu. Härradest: Kovalsky, pahavaim, aff, sussanin ja von freen. Hea huumoriga eluterve seltskond.

Eks see oli oma ajastu märk, et naised vaatamata poe taga lõhverdavatele tossidest meestele ise hakkama saanud. Siin mingi santmees muudkui mangus ennast kõigile manuliseks. Naljakas oli kunagi jälgida, kuidas toslemit kõik eemale põrgatasid. Toslem muidugi ise arvas, et on väärt partii ja naised lati liialt kõrgele seadnud.

Ma olen ikka alles, kuigi mingist erilisest ajaloost siin saidil jutustada ei saa.
Aga mind huvitab üks küsimus: kuhu pannakse vanad naised. Küsimuse mõte nüüd selles, et kui abielupaar lahutab ja mees võtab noorema naise, siis mis saab vanast naisest?
Et hea meelega sebiks ühe säärase endale, hea sissetöötatud variant, oskab vooditrikke ja ilmselt ka köögis asjaline.

Mahajäetud naised on ohtlikud, aga Tinderis on igasuguseid naisi palju.

Naised, kes maha jäetakse, hakkavad iseendale elama. Enesteostus, hobid, reisimine, kasvõi oma firma loomine, jne. võtavad kogu nende aja. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, neil pole aega mõeldagi, et võiks jälle vanale reele istuda. Kindlasti on ka neid, kes ohjeldamatult armukesi kukuvad pidama või meessoos läbini pettunult eraklikuks muutuvad, aga suurem osa vist kuulub siiski esimesse rühma, kus tegeldakse eneseteostusega.

Kuidas läheb vanadel ajale jalgu jäänud meestel? Olid nad ju mingil ajal noored, neil oli töö, naised, lapsed ja mõnel isegi hobid. Paljude juurest panid naised padinal minema kui avastasid, et lapsed suured, aga mees endiselt kolhoosimõtlemisega vananev kuivik.
Kuidas neil mahajäetud kolhoosimentaliteediga kuivikutel nüüd läheb? Kas on edasi torssis, et kolhoosid lagunesid ja naine jättis maha või on osanud elus kuidagi edasi minna?

Kurb lugeda, et keskeas ja üle keskea mehed- naised, ei ole elus õppinud olema targemad, tolerantsemad, , mõistvamad. Ikka püütakse kedagi solvata ja mõnitada. Selle asemel, et teisi arvustada, tuleks ehk endasse ja peeglisse vaadata.Võtta eest roosad prillid ja vaadata endaga tõtt. Armastus ja rahulolu ei ole õeluse ja tigeduse kaaslased.

mõtiskleja, ole pai ja seleta ära, mis see kolhoosimõtlemine on. ja kas on nakkav:)

See on pikk jutt. Üritan mõned näited tuua. Kolhoosimõtlemine laiemas laastus - riigiköis las lohiseb ja mis ripakil, see ära. Tänu sellele nõukaliit kokku kukkuski, seega aitäh kolhoosimentaliteedile.
Peale nõukaaja plaanimajanduse kokkukukkumist tulid kolhoosnikele teised ajad. Nüüd oli vaja oma peaga mõelda, kuidas edasi. Aga kes neist seda üldse oskasid? Naised olid altimad mõtlemist uuendama, paljud mehed aga, kes kohaneda ei suutnud, tahtsid endist viisi vilja ja transporti virutada, et ainult nii rikkus majja tuuakse, ei leidnudki enam naistega ühist keelt. Mis kursused, mis kooliskäimine jne. Õnneks mitte kõik mehed, aga ma just tahtsin teada, kuidas need kuivikud, kes kõike uut eitasid, nüüd omadega hakkama saavad

Miks Mõtisklus arvab, et kolhoosimõtlemisega meestest kuivikud just 50+i on pesa teinud? Ja üle üldse, kas midagi helgemat või huvitavamat ei tahetagi oma kaasteeliste elust teada? Tegelikult, mis vahet, millises ajas keegi elab, peaasi, et ollakse oma eluga rahul ja õnnelik. Peaasi, et suudetakse mõista ja aru saada ka nendest inimestest, kes ei ole just kõige hakkajamad ja nutikamad, kes kõhklevad iga uuendust vastu võtma.