Maaomaniku maale ehitatud talu. Maaomanikud olid mõisnikud, tähendab nemad lasidki need talud ehitada ja rentisid siis need välja. Levinud oli teorent kus renti tasuti tööga. Millega siis need talumehed rahul ei olnud?

No kuule! Guugelda teoorjuse kohta. Lisaks tohutule tööle tuli ka andamit maksta, oma loomadega mõisas töötada, oma toodangust osa ära anda, isegi raha peale maksta. Kui 6 päeva mõisas töötada, lisaks pärast päevatööd reht peksta jne, millal siis oli aega seda oma maad harida ja nii palju toota, et jätkuks nii perele kui mõisale?

Stalin kehtestas teoorjuse uuesti kolhooside loomisega.Tuli teha kolhoositööd mingite normipäevade eest ja siis sügisel kui saak oli koristatud anti nende normipäevade eest naturaaltasu(vilja, kartulit) kui anti, anti siis kui riiklikud plaanid olid täidetud, kui olid täitmata ei antud midagi. Kolhoosnikul oli lubatud pidada ühte lehma ja ühte siga, maad oli selleks 0,5 ha. Mäletan hästi neid viiekümnendaid kui olime näljas ja paljad. Ma ei saanud isegi koolis käia sest ei olnud midagi jalga ja selga panna. Meid oli kuus last. Pärast klhoositööd tuli ju omad loomad talitada ja maa harida. Õudsed ajad! Praegus on ikka täielik kommunism, nii hästi ei ole ma kunagi elanud. Osta mida tahad, loe mida tahad, vaata mida tahad, sõida kuhu tahad.

Teoorjusega on nii ja naa - päris nii ikka ei olnud, et kuus päeva nädalas olid mõisniku põllul ja siis pühapäeval harisid oma maa. Ikka oma rendipõldu harisid ennekõike ja siis oli teatud päevade arv, mis tuli mõisniku heaks töötada tema põllul ja talvel metsast puid välja vedamas käia voma hobusega või kohustuslikel teetöödel. Teopäevade arvu sai kiiremini täis kui koos peremehega käis teol ka näiteks talu saunik. Saunik haris omakorda oma väikest põldu ja maksis peremehele või tegi päevi talule.

Eks palju olenes peremehest endast ja mõisnikust - nagu ikka oli igasuguseid inimesi ja igasuguseid olukordi tuli ette nagu elus ikka.

Aga vot nõukogude võim oli kohutavaim orjus, mida siin maal nähtud. Mõisnik ei olnud huvitatud, et tema talumehed välja sureksid, aga nõukogude võimu eesmärk oligi hävitada elu maal.

Stalini ajal oli küll nii, et oma töö tuli teha öösiti, sest muidu ootas näljasurm. Poode maal polnud ja minu ema räägib, kuidas ta käis 30km kaugusel linnas leiva järel, ta oli noor tüdruk siis ja elas koos oma vanematega.
Üks päts anti ühele inimesele, aga õnneks oli meil üks linnasugulane nii hea inimene, et käis õhtul ühes poes ja teises poes ja sai mõne pätsi kokku korjata. Sest leib ei olnud ka linnas pidevalt müügil - rahvas seisis järjekorras ja ootas leivaautot.
Linnas ei saanud käia igapäev, vaid käidi kord nädalas. Bussiühendust polnud ja enamasti mindi jalgsi või sai mõnikord mõne veoauto peale.
Raha leiva jaoks saadi kanamunade müügist - õhtul juba hakati linna minema, müüdi turul kaasavõetud munad maha ja selle raha eest sai osta leiba. Kolhosist ei saanud kopikatki.

Ega sovhoosideski asi parem ei olnud, kuigi jah, sovhoosides maksti väikest palka ja päris kopikata ei jäänud. Aga see sovhooside asi tuli 60-ndatel, 50-ndatel oli ikka kohutav olukord.

Teoorjusega on nii ja naa - päris nii ikka ei olnud, et kuus päeva nädalas olid mõisniku põllul ja siis pühapäeval harisid oma maa. Ikka oma rendipõldu harisid ennekõike...
----------------
Olenes ilmselt ka mõisast, aga nt nii on kirjutatud küll:
Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.–18. sajandil oli 6 teopäeva.
Luunja mõisa vakuraamatu andmeil oli Polla talu nädalategu 2,5 päeva.ref name="Karindi11" /> Aastaringne orjus jagunes kaheks: jüripäevast mihklipäevani hobusega 130 ja jalgsi 53 päeva, mihklipäevast jüripäevani hobusega 29 päeva. Sellele lisandus 24 vooripäeva. Loonusandam oli 2 vakka rukist, 1,25 vakka otra, 2 vakka kaeru, 1,5 naela linast lõnga, 1 nael noodalõnga, 1 lammas, 2 noort kana, 11 muna ja 1 kott. Loonusandami osaks loeti ka rahaline koormis 17 taalrit ja 35 krossi.[3] [4]

Töötasin 80-nendatel sovhoosis traktoristina, palk oli 200-300 rbl kuus. Teist niipalju sai haltuuraga juurde tehtud, kõigil oli aiamaa vaja künda, vaod sisse ajada,kinni ajada, mullata, hein niita,kaarutada, koju vedada jne. Selle rahaga ei olnud ju suurt midagi teha, tutvusi mul ei olnud ja kõgi asjade eest maksin topelt. Kasutatud auto ostsin 12000 rub. eest, uus maksis 6000 rub. Autoostulubasid tuli aastas üks, avaldusi seda saada aga 120. Mööbliga oli sama lugu, midagi ei olnud saada, keegi poes ütles mulle, et mine räägi transameestega, läksingi ja need ütlesid kohe, et mida tahad, kahe nädala pärast tõid koju ja jälle maksin topelt.

No kui palka said topelt,tuli kõige eest maksta ka topelt. Tavaline palk oli 100 rubla juures. Kõik õige :)

Tean meest kes ütles, et ühe päeva teenistuse eest ostis maja. See päev oli 8. märts. Ta kasvatas ja müüs tulpe. Kuigi ole seadus, et üle 20 ruutmeetri ei tohi kõetav kasvuhoone olla. Tal oli tunduvalt suurem ja ise oli ta ka päris suur ülemus.

Nii,et igal ajal olid omad nupumehed kes oskasid raha teha.