Sa aeg küll, mes sa kisad, va hull inimeseloom, kenal jöuluajal? Hommiku oli ikka kena-kena, kena keik: Kuresaare linn oli oma kohal, sukad püsisid öigel körgusel. Aga vaat minu sukad on tundlikuloomulised, ehmatades vaju alla. Nii et ää karju siin midagist.
