Niisiis, mida olete oma suhteliselt pika elu jooksul teinud saadud kingitustega, mis on kingitud südamest ja saaja peale mõeldes, kuid ikka mitte kuidagi ei meeldi või millega pole mitte midagi teha? Kui niisuguseid asju on kogunenud väikese muuseumi jagu?

kui on kingitud südamest, siis ei saa ju olla, et ei meeldi....
aga ajajooksul tarbetuks muutunud asju olen lihtviisil ära visanud.

no kui ei meeldi siis võb ju edasi kinkida...
kes see kindlaks teeb, et kas ostsid ise poest või kingid kingitud asja edasi..

ise olen kinkinud nt ehteid edasi ja kui polonud võimalust kinki osta, aga oli eksprompt minek siis kinkisin ära ka endale kingitud vaiba.
aga nõud jne kui tõesti pole midagi teha siis võib viia ka kiriku juurde või sotsabi osakonda, külap leidub neid kellele vajalikud.
aaja ise olen saanud ka kingiks lillevaasi, mis oli eelmisele inimesel kingitud, aga ju siis ei meeldinud...

Tallinnas on selline koht, nagu taaskasutus.ee vôi heategu.ee ja sinna vôib kôike viia, mida ise ei vaja aga teised ehk vajavad.

Tundub, et ei väljendanud ennast piisavalt hästi. Loomulikult on kohti, kuhu tarbetuid asju viia, küsimus pole selles. Vana tarkus ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata ja kingitud asju edasi ei kingita. Minu jaoks on see asi ikkagi tugevasti seotud kinkija isikuga ja niisama lihtsalt ei saa kingitud asjadest loobuda nagu näiteks iseenese äpardunud ostudega teed. Iseasi, kui kingitud asi lihtsalt ära kantud või ära kulunud on. Teiselt poolt jälle ei suuda mitmeidki asju läbi aastkümnete säilitada. Tahtsin lihtsalt teada, mida tunnevad ja teevad teised inimesed analoogilises olukorras.

mis on ikka seotud mälestustega, siis mina küll hoian alles, mis ei siis prügikasti.

meie tutvusring on teinud otsuse kinkida ainult söödavaid asju,mida saab jõululauale panna ja nii ei teki nipsträni enam juurde:)

nipsträni ei kingi ja ise ei taha ka neid saada, tavaliselt vaatan praktilise meelega ringi ja siis kingin

kui onkindel ringkond või suguselts ja tahetakse kinke vahetada või on see kujunenud traditsiooniks siis on ju mõeldav, et tehakse mingi päkapikukiri, kus on kirjas kõik kingisoovid ja siis see kes kinkida tahab saab sealt nimekirjast valida ja maha tõ,,ata oma valiku..

siis pole probleemi et kingitakse mõttetuid ja ebasoovitavaid asju
endale meeldib tavaliselt üllatada ja eelnevalt panen ikka tähele, et mida kingisaajale vaja võiks minna.
sussid, sokid, käterätikud, voodipesu, küünlad - see kraam kulub alati ära
ja kuion väikeste lastega pere siis ka lauanõud, neid läheb ikka katki laste käes.

Minu kõige andekam kink,mida ise saanud olen oli hästi suur kommikott, vist mingi 10kg maiustusi ja sekka ka mõned väiksed ülatusnännid ja kõigele lisaks teises pakis oli suuur hari - sellega sai nalja, et kas see oli mõeldud nüüd pärast kommisöömist prahi kokkupühkimiseks või hoopiski hammaste pesemiseks (vastavalt kommikoti suurusele)

Minule ei julge keegi kinkida seda,mis mulle ei meeldi...Parem on hoopis kingita olla.Isadepäevaks kinkis naine näiteks vinge mobla....Aga sel aastal ma oma 50. sünnipäeva üldse ei viitsinud tähistada....

Tont
kas tont on oma naisele isa? pretsedenditu juhtum, peab ütlema.

Ei,ma olen oma naisele vanaema...

Tont
su vastus väärib sind, ega sealt ei olnudki midagi targemat oodata.

sa irw oled nõme, vahet pole mis tähtpäeval kingitakse...sinus on suur annus sappi, haige inimene oled!!!
Tont on vähemalt aus !!

viskan minema

küll sa oled taktitundeline, kaunu sõnakasutusega, lahke ja terve mõtlemisega inimene. ah jaa, sa oled väga aus, lausa aususe etalon. sinusugune õrn naine on iga mehe ja kodu ehteks.

sa, irw, osta lõpuks vibraator! ainult üdini ja aastaid rahuldamata dmutt võib nii ilge olla!

vanamutid sätivad oma rasvased rinnad tondi kaitseks õieli, ikkagi isane. pealegi suurte kogemustega meeeeeeeeeeeeees, tripper on nagu näuhti tagataskust võtta.

Tont. kle, millega sa siin kauni prouheni viha küll välja teeninud oled ah? ta ka vist kunagi tripperis olnud, et nii valuliselt reageerib :((

mina ei luba omale kinke tuua, teavad, et kui väga on isu kinkida siis kera juustu või hea vein ja juustukera võib hallitanud olla.

"väikese muuseumi jagu" - ava muuseum.

Sul läks vist nats viltu,tahtsid kindlasti kysida,mida kingituse tegijaga teha?

tont on üks lahe kutt, alati heameel lugeda.

tont peabki lahe olema muidu poleks ta tont

kingitusi peab ikka alles hoidma kui nad südamest tulnud

küll neile koht on kasvõi sama koht kus nad praegu on

kunagi ei ole teda, kust kink tulnud, võibolla mingi kink käib külakorda.

kingid teil juba saadud?

Kui olen saanud tarbetu kingituse, siis natuke kurvastan ja ese läheb prügikasti. Mul väike korter ja no lihtsalt ei mahu siia palju asju ära. Väärt aga mittevajalike asjade puhul kaalun edasikinkimist. Ise üritan kinkida raha või kinkekaardi- tänapäeval jätab see kinkijast ka parema mulje.

mulle meeldivad kõik kingitused, mida saan.
viimaste jõulude näide: poeg valmistas mulle ise karbi trühvleid, mees pani kirja meie abiellumisloo ja kinkis selle mulle koos bali reisiga, tütar tegi kinkekaardi, kus kutsus mind head filmi vaatma ja pärast meie lemmikrestorani sööma.
kui vahel mõni töökaaslane käsitööküünla kingib ,on sellest ainult hea meel.

Eelmisele-no need olid küll südamega tehtud kingid- selle tunneb kohe ära. Minu puhul jälle selline näide-sõbranna (mitte väga vaene) kingib igal aastal mulle paki lõhnaga teeküünlaid kuigi ta teab väga hästi, et ma ei talu lõhnu. Ei kasuta isegi lõhnaõli.

n.53, kui vahetad nime, siis katsu ka kirjapilti muuta.