Ostsime rukki ja nisu koorimata teri, et teha nendest putru. Teri leotatakse eelnevalt ja siis tahavad nad pikka haudumisaega. Vene ajal olid mingid isetehtud haudepoti termoümbrised kasutuses. Kas keegi veel kasutab sellist? Kuidas see toimib? Endal meil vaid elektripliit ja ahi.

natuke hilja pole jõulusigu nuumama hakata? vaesekesed ei jõua enne praeks saamist ju eriti kosuda.

Doloresile - Vene ajal tehti puust topeltseinadega kast, vahele pandi puulaastu ja kastile kaas peale, siis pott käteräti sisse mässitult kasti - kast hoidis sooja ja valmistas ise toidu.

Tegelikult pole kasti vajagi - pudru saab hauduma keerata ka niisama vatiteki sisse. Ja kui teri öö otsa leotada või isegi 24 h, siis peaks puder paari-kolme tunniga valmis olema, ei vajagi väga pikka hautamist. Lasta keema ja panna malmpotis 120 peal elektriahju ning lasta seal olla 3 tundi, ehk ongi valmis?

Andsid hea mõtte, otsin ka paar tera ja panen homseks ligunema.

nii need tarekesed mööda Eestit muudkui põlevadki kui te oma terakesi isetehtud kastides laastude ja vatitekkide abil keedate. tulekahjuandur vähemalt on sellistel pudrukeetjatel?
ise ikka aru saate, et kõiksugu laastud, puukastid ja vatitekid tulekolde lähedal on potentsiaalne oht nii teile kui teie varale?
ostke ometi multikeetja, poole tunniga valmib parem tulemus kui see, mida te seal päevad ja ööd läbi leotate ja igasugu ohutustehnikat eirates hautate.

sa püha taevas
ära sa nüüd ise nii kergesti põlema mine.
kulla inimene, kasukakurgid pannakse ka paksu teki või muu sellise alla, mis seal põlema saab minna. Seda ehitust ei panda ju pliidi peale.
Multikeetjas valmistatud toit ei ole võrdväärne pikaajaliselt hautatud toidule.

Sa pühha taivas - no kuda saab 50+ inimesel niisugune mõtegi pähe tulla, et hautamiskast või vatiteki sisse mässitud pudrupott või kurgid pannakse tulisele pliidile? ??

vbl saame veel oma eluajal näha, et meie eest teeb/otsustab mingi multi...kõik asjad ära, nii et pole üldse vaja teada, kui külm või soe miski on. muudkui ela ja ole. maksa!
praegu aga ei täi mina küll elektriahjus midagi teha, see on mul panipaiga eest. müstiline "võrguteenus" on nii kallis, et hakka või ise kodus elektrit tegema. paljud tegelikult teevad ka.

Maitses on asi. Puupliidil on pannkoogid ja praekartulgi parema maitsega rääkimata praeahjus hautatud toidust, olgu see liha või köögiviljad.

Mul see multi-kulti seisab kapipõhjas, kui peaks hädasti vaja olema kiiruse peale teha.

Puuahju mul pole enam, kuid mäletan sealiha-ahjukartulite maitset, mis ahjus küpses.
Ema küpsetas pirukaidki ahjus, lükkas viimsed söed serva ja taha ja maitsvamad olid küll.

jah, seda nad räägivad tõesti - just tippkokad, aga neil vbl on see üks turundusnippidest. aga "päris" ahjus tehtud asjad on teise maitsega küll. muidugi on niisugusel ürgsel eluviisil ka oma puudused: näiteks pean praeahju "käitumise" üle otsustama vaid tunde järgi, termomeetrit pole. kui kook vm küpsemas, tuleb hoolega valvata. ei-ei, mitte niipalju kooki kui üliaktiivseid "sekkujaid", kes, kui juba kütmiseks läks, kipuvad liiga palju puid pliidi alla uhama.
ahjus süte peal saab vorsti tossutada ja kuuma tuha sees kapsaid vm hautada.
Dolores võib oma leotatud terad ju ka paksu potiga ahju panna.

Nüüd oleme harjunud kõike tegema termomeetri ja kella järgi, ennemalt teadsid perenaised oma kogemustest, vist ka "kõhutundest", et millal on paras aeg toit ahjust välja võtta.

Tänud teile kaasa elamast:)