Vaatasin ära saate 'Roaldi nädal Üksikkandidaadid'. No püha müristus! Miks ometi need, kel kuplialune päris korras pole, pürgivad poliitikasse? Seal igasugu juhmardeid muidugi üksjagu ees, aga no päris veidrikke pole küll juurde vaja.
Tekkis kohe küsimus, kas neil lähedasi pole, kes aitaks veidi omadega jännis inimesi eluteel edasi? Lapsed ehk, või õed-vennad, naabrid, töökaaslased.
Ei saa ju selline asi olla, et kui ilmaasjadest päris adekvaatselt aru ei saa, siis oledki üksi ja lähedased kõik nina maas, ei tea ega tunne.

siin võivad sõna võtta kõik, kel kuplialune korras pole.

kas siinsetel kupliprobleemsetel siis ka lähedasi pole, kellega ilmaasju arutada ja väheke värskeid tuuli oma kopitama kippuva katuse alla saada?

Eks mõningaid paralleele võib isegi tõmmata nende üksikkandidaatide ja siinsete armastuseotsijate vahel. Mõlemad püüavad järjekindlalt tühja tuult väljal. Ühest küljest vaadatuna on neil mingigi tegevus, teisest rakursist jälle - mida kõike nad selle ajaga resultatiivsemat jõudnuks teha. Ju see igaühe enda valik ole, kas läbi elu lolli mängida või lihtsalt elada, enda ja lähedaste hüvanguks.

eelmiselt noh postitajalt