Kes on lugenud Helle Kalda raamatut "Kaotatud kodud" Seal ta püüab väita, et varade; majade, korterite, maa tagasiandmine endistele omanikele oli viga. Minu jaoks väga keeruline probleem, kujutagem ette, et midagi ei antud tagasi, siis me nagu kiidaksime heaks kommunistide tegevuse kes selle omandi "rikastelt" ära võtsid ja vaestele jagasid. Tean, et Saksamaa ei andnud tagasi, andis neile raha, et nad saaksid ise omale uued majad osta. Eesti riigil seda raha pole. Kuidas toimisid teised riigid: Läti, Leedu, Poola jne.

see oligi viga, sest nii tekitati väga palju uut ebaõiglust. Võeti elamine ära neilt, kes selle omale täiesti ausalt ja heas usus ostnud olid. Lisaks ilmus välja väga palju pettureid ja neid, kellel seda tagastatud vara tegelikult enam vaja polnudki.

kuidas sa vene ajal osta neid maju või kortereid. levitad lihtsalt valet.

Jah, need olid ikka riigistatud majad ja korterid. Nende majade omanikud hukati või saadeti Venemaale ja vara anti ustavatele uue riigikorra pooldajatele.

to noo Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kuidas sa vene ajal osta neid maju või kortereid.
> levitad lihtsalt valet.

Kui sa vene ajast mitte midagi ei tea, siis ära parem plära. Titepiiks.

... juhust kus järglased said maja tagasi aga nende isa oli selle maja ehitamiseks laenu võtnud ning enamus laenust oli veel pangale tagasi maksmata. Nii et see maja tegelikult polnud veel täielikult nende isa oma kui võõrandamine toimus ja nüüd riik kinkis neile inimestele selle maja. Mitu perekonda jäid tänu sellele kodutuks ja enne veel pidid pärijate mõnitusi ka veel taluma.

kulla noo
vene ajal kortereid ei ostetud ega müüdud, vaid saadi riigilt. osteti eramaju, mis oli tol ajal väga haruarv tehing. vene okupatsioonist alates oli täiesti tavaline nähtus, et nt nelja korteriga eramaja omanik, kes enda ehitatud majas kortereid üüris, kas saadeti siberisse või kui maja oli väikese ruutmeetri arvuga ja omanik tõestas, et mõnedes korterites elasid sugulased, siis ikkagi rekvireeriti kogu maja, lihtsalt omanik jäi sinna elama nüüdsest juba üürnikuna riigile kuuluval pinnal. haritud inimesed, kes vastavalt ka heal järjel, nt advokaadid, arstid, äriomanikud jne, kes omasid suuri viie-kuuetoaliseid kesk-ja vanalinnas, need saadeti kõik siberisse või lasti kohapeal maha ja nende korteritest moodustati selline nõukogulik värdmoodustis nagu kommunaalkorter. kus siis elasid igas toas nõukaajale vajalik kontingent nagu venemaalt toodud partorg koos oma prussakate ja lutikatega, maalt linna kolinud jorss, kes aitas uuel riigil müüre laduda ja muu selline staff, kel endal polnud haridust ega raha ja tallinna kesklinna kivimajja kolimine poleks muul moel mõeldav olnud. loomulikult ei osanud selline alles äsja lepikus asjal käinud seltskond hoida kauneid ja hea arhitektuuriga linnamaju puhtana ja korras. lägastati endiste omanike hoolega ja kohati ka kõhu kõrvalt (nt pelgulinn, kalamaja ja nõmme) ehitatut ikka oma matslikkele oskustele vastavalt.

ohh, see on nii pikk ja mitmetahuline teema, et vaevalt siin selliseid ajaloohuvilise leidub. seda näitab ka keegi noo, misiganes sünniaasta tal siis on, kommentaar.