50+ nurgake
ohh
ka vanaema 18. september 2007, kl 17.53 |
kui hea on lugeda, et kellelgi veel sama mure! Olen noorem kui see eelmine vanaema, just nii 50 ja veidi üle, aga lapselapsi terve kari ja täiesti enesestmõistetavalt tullakse ja visatakse nad mulle, kusjuures küsimata, kas mul aega ka on. Kuidas sa oma lastele ikka ära ütled, aga vimm on küll tekkinud, kuigi lapsukesed on ka armsad. Tõesti, vanaema on nagu elukutse...
ka vanaema. 18. september 2007, kl 18.00 |
vanaema ongi elukutse, elukutse täis rõõmu ja kallistusi. olin ise 49 kui sündis esimene lapselaps. mäletan, nii raske ja pingeline mu elu ei olnud ka siis kui sündisid enda lapsed. siis vähemalt olin lapsepuhkusel. lapselaste ajal pidin käima nii tööl kui olema emme, kes jõuab kõike ja kunagi ei väsi. nüüd on raske aeg möödas, lapselapsed on 12 ja 14, jäänud on muside ja kallistuste aeg. selle aja nimel tasus pingutada.
mari 18. september 2007, kl 18.13 |
marile 18. september 2007, kl 18.51 |
mari 18. september 2007, kl 20.00 |
isekus pole nii paha joon, kui arvad. kui häda käes, siis ikka peres inimesed aitavad üksteist, aga niisama laiskuse või enda viitsimatuse pärast üksteist tülitama ei minda. Siin on veidike respekti küsimus. ses mõttes lastelaste hoidmise teema tuleks täpselt paika panna. et kui tõsine lugu, siis muidugi, aga vanaema elukutse pole lastelaste hoidmine mitte, eriti, kui vanaemal sest sisemine pinge ja vimm nagu teemaalgatajal. igaüks on ju omad lapsed üles kasvatanud. kedagi sellepärast ära kasutada, et ta vanaema on, pole õige. vanaemasid on mitmesuguseid. minu ema ja ämm olid külalisvanaemad, kes pigem maksid lõbustusi ja kingitusi, kui hoidsid, väga armsad inimesed mõlemad. ega sellised vanaemad lapsi vähem armasta, neil on lihtsalt oma elu väga intensiivne olnud. ja mina polnud selline ema, kes oma lapsi kellelegi üle õla hoida lükkaks, aga polnud ka vajadust, sest sain ise kaua kodus olla. isekus teemaalgataja puhul oleks olukorra ja vajaduse täpne hindamine, mitte vimmaveeretamine.
Lisa postitus