sõbrannadega on kuidagi kitsas ja ise kah pirtsakaks läinud. Ei talu kindlaid tervise, meeste ja mingeid teiste perekonna teemasid. Iseasi, kui enda perekonna. Sooviks suhelda aga üldse kuidagi kergemalt ja mitte nii isiklikult. Selles mõttes mullegi nooremad inimesed istuvad paremini, sest nendega on huvitav. Mingi eluperiood selline, et omavanuseid enam hästi ei talu. Samas, mõnikord kipub nostalgia peale ja maandudki kellegagi minevikust mõnda kohvipaika ja siis meenub: oo õudust, ta on nii igav!