Kuidas olete oma elu elanud? Mida tähtsaks pidanud ja peate? Käite raamatukogudes või loete lehti/ajalehti internetis või tellite?
Soovitage ona lugemis-leide teistelegi,
pange linke,
me pole ju enam noored, et kõike ISE leida.

On üks ilus sügisene laupäev algamas, mida teete? Kas saate teha seda, mida tahaksite teha?

Ei saa, sest praegu kurb ja üksik ja külm laupäeva hommik, pole isegi kellegiga kohvitada ja kohvi kõrvale üks lonk head bråndit võtta, aga sõbrantse enda juurde ei taha ja samuti ei taha enam nende juurde minna, läheks ehk linna peale hommikukohvi jooma...?

hommik kohe brändiga-karm värk.

Ellule!
Mine jah, kui viitsid.
Aga mina lähen teki alla tagasi. Kohv joodud, lonks head brändit kah võetud ja vanamees läks ämma juurde kartuleid üles võtma.

Miks küll see vanamees Sinusuguse bränditajaga on elanud?
Marss üles ja ämmale appi kartuleid võtma, nagunii talvekartuli saate sealt.

no kuule- le,

oled siis kade vä, selle bränditilgakese pärast vä?
lase naisel olla ja elada nii, nagu tema ikka tahab.

nohistame omaette halbadel hetkedel, headel särame koos. Elu on kinkinud meile eriala, mis huvitab. Hoian pere koos, meie kodu on koht, kuhu kõik lapsed ja lapselapsed võivad oma murega tulla, naerame koos ja ka kurvastame koos. Ostsime suure, hiiglasliku toidulaua, kuhu kogu sugu ümber mahub. Mõtlen välja retsepte, teen vastuvõtte ja pidusid, hoiame perekeskset sidet, elame täiega.

Surfan netis, käime kontsertitel, näitustel ja muuseumides, sõidame Eestimaa peal ringi, mõnikord harva välisreis. Mida loen? Lõpetasin just Edvard Radzinski "Aleksander II", aga ei soovita. Hea kirjanik, kuid igav oli, palju revolutsiooni. Kinno pole kaua saanud ja teatrisõber ma pole.

Meil tuleb 39. pulma-aastapäev.
Mul on hea ja hoolitsev abikaasa, olnud meie lastele hea isa. 6 viimast aastat olen abikaasat põetanud, ta on ratastoolis, tegelikult peaaegu voodihaige ja tihtilugu ei saa temaga üldse kontakti.
Teinekord tahaksin oma mõtetega natuke üksi olla ja mitte iga minut tema hüüdmist kuulata - kuulen seda uneski ja ka siis, kui pole koduski. Vahel mõtlen, kuidas oleks, kui...
Aga samas ma ei kujuta ette, mida ma peale hakkan, kui see koorem seljast ära kaob. Kas lähen tuulega lendu või vajun ei tea kuhu.