50+ nurgake
kui palju siis?
M. 22. september 2007, kl 09.59 |
selge 22. september 2007, kl 10.01 |
üks emme 22. september 2007, kl 10.08 |
Maksan ainukese lapse majalaenu iga kuu 10000.- Teen seda hea meelega, noored alles ülikoolist tulnud, kus neil seda raha siis on. Meil kõik olemas, linnakorter saadud kollastekaartide eest, mõlemil palgad meil head, jääb ülegi, mehega seda raha ära kulutada ei suuda ja ega ma seda rahakest hauda vii, tunnen rõõmu ja naudingut sellest, et saan noori aidata, andmisrõõm on minule kõige suurem rõõm.
3 lapse ema 22. september 2007, kl 12.21 |
aitan lastel maksta autojuhiload,aga selle rohkem ikka laenuks,ka auto liising,mis poeg tagasi maksab,sest peavad ise oma kulud maksma kuna olen nad üksi kasvatanud ja suures kitsikuses alati,nüüd kus ise teenivad,peavad rohkem juba mind aitama,tytar andis isegi esimese palga mulle köögimööbli ostuks
ka 3 lapse ema 22. september 2007, kl 12.35 |
Ka üksi lapsed joodiku kõrvalt kasvatanud,nüüd on nad iseseisvad,mul on läinud normaalselt peale lahkuminekut,mind ei ole neil vaja aidata õnneks.Aga nad on tublid,saavad ise juba hakkama.Mina kui saan,lihtsalt kingin mõne asja...ehk kunagi saan lastelastele teha kingitusi,anda seda,mida ei saanud lastele.
2 lapse ema 22. september 2007, kl 15.08 |
N 56 22. september 2007, kl 15.25 |
5-st lapsest esimest aitanhk kõige vähem.Aga kuna ta on emapuhkusel ,siis annan vahest 1000 ja sünnipäevaks ,jõuludeks ka samapalju. Teine lõpetas sel aastal ülikooli ja asus tööle. Tema toetamise rahaliselt võin nüüd lõpetada, aga ta elab minu majas ning elamine-küte ,vesi tasuta. Kolmas laps on titepuhkusel elab minu juures ja on koos bebeiga minu täielikul ülalpidamisel.Lapse isa lapsest välja ei tee ja rahaliselt ei toeta. Kaksikud on veel 7-klassis. Neil on peamine rahakulutamise aeg veel ees. Olen arvestanud, et pensionieani ja natuke pealegi pean hoolega töötama. Õnneks mul selline töö on.
Mõnikord tuleb mõte, et kui lastele niipalju ei kuluks , saaks ise reisida, riideid osta ja mida veel. Aga see mõte kaob kiiresti. Minu saatus on elada lastele ja laste kaudu ning mitte võlgu kirja panna.
Mõnikord tuleb mõte, et kui lastele niipalju ei kuluks , saaks ise reisida, riideid osta ja mida veel. Aga see mõte kaob kiiresti. Minu saatus on elada lastele ja laste kaudu ning mitte võlgu kirja panna.
alma 24. september 2007, kl 08.52 |
Lisa postitus