Mu "peigmeest" häirib(s), et olen võlgades ja rahapuuduses. Ta tundis, et peaks nagu aitama, aga samas ei tahtnud seda teha ega pakkunud abi. Pigem oli nõus suhet lõpetama. Kuidas teie asja näete? Ma ei oodanudki abi (ehkki ära poleks ka öelnud), aga nüüd, kui sellest teema tõusis, olen väga pettunud. Mis rahvas asjast arvab? Siit vist nagunii midagi enam ei tule?

Ei tule ilmselt jah. Kui juba häirib ja sellest juttu on, siis on tal selge hirm, et äkki ajad küüned tema kaukasse.

Kellele meeldib selline naine?

Vaevalt et sina oleks teda aidand kui tema oleks sinu olukorras niiet p[[a ikka ise oma v]lgadega hakkama saada.

Ma ei ole tema käest raha küsinudki. Muidugi püüan ise hakkama saada...Ma ei saa aru, mis see teda üldse nii väga puudutab, et sellest numbrit teha.

Miks pidid sellest üldse juttu tegema? eks ta arvas, et mingi mõte sul oli, et talle sellest rääkisid. Ja teiseks, kellele meeldib naine, kes rahadega majandada ei oska.

Ega meil ju niikuinii rahad ega leivad ühes kapis pole. Rääkisin, sest mure oli-mõtlesin, et võin sõpra usaldada.

to n: mina oleksin küll ise vist mingit abi pakkunud või püüdnud nõuga abiks olla.
Mina ei teinud ju probleemi sellest, tema ise tegi.

Olen tähele pannud,et paljud mehed ei taha tuge pakkuda,mitte ainult rahalist vaid ka niisama.Kui mingi probleem,siis on lihtsam hakata uut naist otsima.No siis ju selge,et pole midagi teha...Kui ikka teist mõista ei taheta,siis ei tule sest midagi.
Naised ju ootavad,et keegi hea sõber lihsalt olemas oleks,kuulaks ja mõistaks...

ostan lõbumajast naisi kui mingi endaga mitte hakkama saava naisega suhtleks ,et toimiks teineteise abistamine peaks palju aega koos elama

to pigem: vale oleks öelda, et ma hakkama ei saa. Saan keskmist palka ja käin iga päev tööl. Võlad on pankadest ja kriis tekkis seoses suvereisiga.

Ja las ta ostabki siis lõbumajast, eksole, mis ma peaksin seda täiesti tasuta tegema. Iseasi-kas igaühe väärikus laskub sinnamaale.

Õumaigaad...Anna talle aega, mehed on pika mõtlemisega ja ära räägi sellistest asjadest edaspidi kunagi ühelegi mehele.

Miks peaks mees toetama täiskasvanud töövõimelist naist?
Ma ei julgeks mitte iialgi niisugusel teemal rääkidagi, veel vähem loota raha-abile. Ma pole müüdav.
*kui raha ei jagu, siis ei reisi

Kulla mimm, ei peakski ju. Ja toonitan - ma ei rääkinud sellepärast, et ta mulle raha annaks.

Hea, et sa vähemasti teada said, et kui ikka tõesti vaja, siis sellest inimeselt tuge ei tule. Teinekord on toetav sõna ja abistav mõte ka rahast etem, see inimene väriseb ainult oma raha pärast.
Aga jõudu sulle murede murdmisel!

Aitäh, mkmm. Ma olengi praegu löödud mitte niivõrd raha, kui inimese pärast.

Aga kuda ta siis suhte lõpetas? Ütles, et ei taha sind sinu võlgade pärast vä?

Täna Jumalat ,et sellisest ihnsast Jõmmist lahti said.Tuleb teine ja mõistvam.Ja ega asi ei olegi ainult rahas.Kel küüned endapoole ei sellisest pole tuge millegi jaoks.Ole tubli ja pea püsti ikka edasi!

Ütles, et on mõelnud, et oleme erineva ellusuhtumisega (tema võlgasid ei salli ja üldse), et kooselu ei plaani ja tundis ennast pikemat aega halvasti, et "ilmselt ootasin talt abi" - kas on mõtet jätkata. Kui asja ära selgitasin, oli kõik ok. Aga ma ei suutnud temaga endine olla - ta ütles üht-teist veel ja need sõnad ei lähe meelest. Ta tõmbus selle peale veelgi eemale ja sõna otseses mõttes jooksis mu juurest ära, öeldes, et ei taha probleeme.

Lugu lihtne. Kõik on mõtlemisviisis kinni. Kui räägid midagi mehele, siis mees arvab, et on probleem, mis vajab lahendamist. Temale antud olukorras lahend (Sulle rh andmine) ei sobinud. Seega - lõpp.
Mehed ja naised mõtlevad oluliselt erinevalt.

to arvan: Ja see kaalub üles ka tunded?

Jah,kaalub ikka küll.
Sina saad rääkida OMA tunnetest, tema omadest mitte.
Ka mees vajab kindlustunnet ja just seda tunnet, et saad vajadusel ISE hakkama.

Arvan, et tegelikult aus mees. Ja, et tal on ka omad kriteeriumid, mille järgi kaaslast valib.

Me võime ju sõbrad olla, aga raha meie vahel on võõras !!! Ära seda unusta, nii kui rahamuredest räägid, on nn. sõbrad kadunud.

Sain mehelt kaasa pangalaenud,püüan ühte maksta,teine ootamas..Mind pole mees terve elu toetanud ja ma ei julge ka uut suhet iialgi luua oma vaesuse pärast.Töötan ja maksan kõik maksud ka pangalaenu,mida ikka kurta.Paljudel eesti naistel on sarnane olukord,kus alustatakse 50-selt uuesti.Minule pole elu meest kõrvale andnud,kes oleks toeks olnud,hea,et lapsed kullatükid.Ja kõik ei mahu nagunii marjamaale...

Millise astme puue sul on, et peale toetuse on sul veel mehelt raha saada?

Püha jumal, kallid naised, kas 50. -selt ikka veel loodate meeste peale.? Minu tsaariaegse kõrgema haridusega emapoolne vanaema oli väikese jutuga tõeline daam ja ma mäletan surmani tema õpetussõnu: " Tõeline leedi ja daam ei jäta kunagi nii tähtsat asja nagu laste soetamine, sünnitus, kasvatus ometigi nii nõrga ja ja muutliku tuulelipu, kelle nimi on "mees" kätte.
Veel vähem, ta usaldab talle oma mainekujunduse, meelelisuse, tunded ja mõistuse. Jumal lõi naise inimkonna paljunemise ja kvaliteedi eest vastutavaks naise ja kompensatsiooniks nii raske ülesande täitmise eest, lõi ta mehe, kellega hullata, keda võrgutada, kelle hellitusi ja meelitusi nautida ja kes teeks selle jumala poolt antud ülesande täitmise kergemaks.
Naisele andis jumal ka võimu selle meesolendi üle, iseasi kas naine seda kasutada oskab.

No kuulge, mina ju tõesti ei lootnud tema peale, lihtsalt rääkisin! No tüütasin teda oma probleemiga. Sorry. Ja ma ei pea ennast vaeseks, tänapäeval ei ole laenud midagi erakorralist. Ise ju maksan.

Te peate normaalseks, et seni on kõik hästi, kuni probleemid tekivad? Nii et ole mehele sõber ja voodikaaslane, aga loota talle ei tohi, rääkida talle oma muredest ei tohi, äkki peab mind veel aitama, see oleks küll kole..

to veel vaesem: vaene ma nüüd küll ei ole-reisin, käin ilusti riides ja elan normaalses korteris. Kas sa mitte ei suhtu naisesse kui olendisse, kes peab kõigega leppima ja mehele kõik lubama, kuna ta on naine? Nii oli vist üle-eelmisel sajandil...