Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva. Nädalapäevadest on neljapäev üldse üks olulisemaid. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses, putukate ja näriliste hävitamises. Samuti sunniti sel päeval taanduma mitmeid inimese endaga seotud hädasid. Näiteks konnasilmad, kae, liigne kehakaal Ehalkäimine oli Eesti (maarahva) traditsiooniline komme. See võis tähendada erinevaid asju.
Vanadel Eestlastel oli neljapäev ja laupäev need ehalkäimise päevad ja siis oli üle Eesti nisukest nalja, et need on päevad, mil tüdrukud ei tohtinud räimi süüa, sest muidu on õhtuks räimehais juures. Et neljapäev ja laupäev olid tuntud kui tüdrukute räimevabad päevad.

Suvine tüdrukute magatamine. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud (s. o. täisealiseks tunnistatud). Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast (25. märts), kui tüdrukud olid "saanud võtme" (s.o. kolisid lakka või aita magama), enamasti küll jüripäevast (23. aprill) ja kestis mihklipäevani (29. sept.), s. o. läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti (need on ka kosjaskäimise õhtud). Komme on tuntud üle maa, ka naaberrahvastel (v. a. õigeusklikud setud ja venelased). Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Ehkki ehalkäimist põhimõtteliselt ei põlustatud, leidus siiski peremehi, kes kommet vaenasid (magamata tüdrukud ei suuda tööd teha). Sellistele peremeestele mängiti sageli tooreidki tempe (maeti kaev, viidi vanker katusele jne.). Ehalkäimine oli normipärane komme, mis täitis aega leeritamise ja kosjade vahel. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta.
Tüdrukute sügistalvine kooskäimine käsitöö tegemiseks, jutuajamiseks, mängimiseks - enne valget mindi koju - enamasti laupäeva õhtul (harva pühapäeval, ka neljapäeva õhtul) (Jõh, Iis, Kad, Sim, Lai, Trm, TMr, Räp).
Pimedal ajal üksiku inimese juures õhtust hommikuni seltsiks olemine, eriti laupäeval ja muud haigused.
Vat selline lugu siis täna...:))))

vaat kui hea et meenutasid! täna siis, tüdrukud, kambrid korda ja hambad välja (tõmmata) ja külmikule lukk ette!

Tegin oma tillukese kambri piinlikult korda ja nüüd jään õhinal seda ehalkäijat ootama.
Võib ju olla, et täna Tema tulebki...

üks talupoiss olla hommikul kiidelnud:mina sain peaaegu,a teised jäid peris ilma:)

Koristan siis kui vajadus või tuju tuleb aga neljapäeviti suht harva.

Neid libahunte hiilib kõikjal. Selleks pole vaja taret küürima hakatagi. Trügiksid sisseniisamagi, kui voli annaks.

to Sügise naine

Kas oled ameti poolest etnograaf? Kas oskad öelda midagi loitsude kohta?

Kahjuks pole ma etnograaf,kaugel sellest, olen lihtsalt uudishimulik ja see paneb mu tegutsema.Omaenese tarbeks ja teadmiseks.Loitsudest sain palju teada kui lugesin Mare Kõiva " Loitsust riituseni" ja eesti folkloristi Mall Hiiemäe sulest ilmunud mitmeid raamatuid...täpseid pealkirju ma enam ei mäleta aga autori järgi saad ju ise edasi otsida.
Aga loitsudega ei tohi mängida. Alustada tuleks tänust – tänu on kõige ilusam loits. Kui see tuleb südamest, siis on see loits.

Tänan sind SügiseNaine, otsin ise edasi.

kas siis eile oligi vana poolkuuu, täiskuu kui on ära, kas siis on noorkuu või? Selgitage palun neid kuu asju?