50+ nurgake
Vanad pildialbumid
Carmen 04. oktoober 2007, kl 16.27 |
anu 04. oktoober 2007, kl 16.38 |
iii 04. oktoober 2007, kl 16.41 |
Carmen 04. oktoober 2007, kl 16.45 |
no kuulge 04. oktoober 2007, kl 16.49 |
ok 04. oktoober 2007, kl 16.51 |
Carmen 04. oktoober 2007, kl 16.58 |
kena proua 52 04. oktoober 2007, kl 16.58 |
Carmen 04. oktoober 2007, kl 17.08 |
kena proua 52 04. oktoober 2007, kl 17.15 |
siirus 04. oktoober 2007, kl 17.26 |
aga 04. oktoober 2007, kl 17.32 |
ulla 04. oktoober 2007, kl 17.35 |
Carmen, sa peaksid vastsündinutega vaid suhtlema. mina sellest aru ei saa - enne kohtumist on ju kummalgi poolel olnud oma elu, see on ju enesestmõistetav. Ja selles elus on olnud suhteid ja on tehtud pilte... Miks peaks selle kõik ühel hetkel hävitama? Miks sa ise oma pilte säilitanud pole? Tuletavad need sulle midagi häbiväärset meelde?
Igasugune kogemus tuleb elus kasuks, ka halb, aga ilusaid mälestusi olematuks muuta, veel enam teist inimest seda tegema sundida või ise tema eest ära teha - see on ikka väga alatu mu meelest. Üks inimene ei ole teise omand, igaühel on õigus minevikule.
Mina abiellusin 26aastaselt, mees oli siis 31. Ma oleb kõigi ta varasemate pruutidega piltidelt tuttav, mõnega nüüd elus ka, ja ega need pildid mind ükskõikseks ei jätnud, aga neid hävitama hakata või mehelt seda nõuda - see mulle ka pähe ei tulnud. Asju tuleb ikka mõistusega võtta, mida need pildid sulle halba teevad? Või tunned ennast suhtes nii ebakindlalt, et pelgad võrdlusmomenti?
Imelik ikkagi, täiskasvanud inimene peaks ikka suutma tolerantne olla ja teisest inimesest lugu pidada.
Igasugune kogemus tuleb elus kasuks, ka halb, aga ilusaid mälestusi olematuks muuta, veel enam teist inimest seda tegema sundida või ise tema eest ära teha - see on ikka väga alatu mu meelest. Üks inimene ei ole teise omand, igaühel on õigus minevikule.
Mina abiellusin 26aastaselt, mees oli siis 31. Ma oleb kõigi ta varasemate pruutidega piltidelt tuttav, mõnega nüüd elus ka, ja ega need pildid mind ükskõikseks ei jätnud, aga neid hävitama hakata või mehelt seda nõuda - see mulle ka pähe ei tulnud. Asju tuleb ikka mõistusega võtta, mida need pildid sulle halba teevad? Või tunned ennast suhtes nii ebakindlalt, et pelgad võrdlusmomenti?
Imelik ikkagi, täiskasvanud inimene peaks ikka suutma tolerantne olla ja teisest inimesest lugu pidada.
Carmen 04. oktoober 2007, kl 17.39 |
Kas te ei oska lugeda, ärge improviseerige! Kes on rääkinud sundusest hävitada, küsisin, kas olete armukadedad, kas teis midagi kihvatab??
Ja palun ärge targutage, kas vastsündinutega või surnutega suhelda:P Nendel piltidel avanes tegelik mina mehest.Tunnen end kindlalt, nii kindlalt kui keegi tunda saab, kunagi ei tea.
Ja palun ärge targutage, kas vastsündinutega või surnutega suhelda:P Nendel piltidel avanes tegelik mina mehest.Tunnen end kindlalt, nii kindlalt kui keegi tunda saab, kunagi ei tea.
N52 04. oktoober 2007, kl 17.52 |
Mis tolerantsusest te räägite? Teema on kirest.
Lapsena mäletan, et meil oli terve seeria väga ilusate itsitavate tädidega fotod rannast, kus paps demonstreeris kõrval muskleid ja veel mingi blond jalgrattal, paps säras üle näo. Oi, ema neid pilte vihkas ja imestan just praegu, et kuhu nad küll saanud on?
Mina muidugi olen armukade, lapsikult ja oma mehe nina alla pole ma elus kõike pilte igatahes toppinud. Nii tark peab naine ometi olema.
Lapsena mäletan, et meil oli terve seeria väga ilusate itsitavate tädidega fotod rannast, kus paps demonstreeris kõrval muskleid ja veel mingi blond jalgrattal, paps säras üle näo. Oi, ema neid pilte vihkas ja imestan just praegu, et kuhu nad küll saanud on?
Mina muidugi olen armukade, lapsikult ja oma mehe nina alla pole ma elus kõike pilte igatahes toppinud. Nii tark peab naine ometi olema.
karikakar 04. oktoober 2007, kl 19.09 |
Pole mitte kunagi armukade olnud. Armastanud pika elu jooksul 2 meest, üks neist oli minu abikaasa, teine praegune austaja.
Elu enne mind on minevik, meie elame olevikus. Naudime iga koosoldud hetke ning mõlemad oleme siiralt õnnelikud, et just meie kohtusime. Temal eelnevalt ikka mitu abielu, aga see mind ei häiri. Tean oma väärtust.
Elu enne mind on minevik, meie elame olevikus. Naudime iga koosoldud hetke ning mõlemad oleme siiralt õnnelikud, et just meie kohtusime. Temal eelnevalt ikka mitu abielu, aga see mind ei häiri. Tean oma väärtust.
n30 04. oktoober 2007, kl 21.04 |
martsipan 04. oktoober 2007, kl 21.11 |
36a. 04. oktoober 2007, kl 21.32 |
ulla 05. oktoober 2007, kl 08.34 |
martsipanile
Mees võib olla OLNUD kuitahes suur ringitõmbaja - see on tema enne-mind-elu ja seda ma ei saa talle kuidagi keelata. Ta ei teadnud ju, et ta minuga kohtub, võiks naljaga pooleks öelda.
Aga tõesti - Carmen väidab, et minevikupiltidelt avanes mehe tegelik mina. no ma ei tea muidugi, mis piltidega tegu, aga ei kujutle, mida hirmsat saab ühelt "enne meie aega" tehtud pildilt leida.
Mis oli, see oli, see mind ei eruta. Ärevaks muutuksin juhul, kui midagi hakkaks juhtuma meie kooselu ajal Varasem on ikka sügavalt mehe isiklik elu, mind siis temaga polnud ja ammugi pole mul põhjust sellega tagantjärele tegelda.
Mees võib olla OLNUD kuitahes suur ringitõmbaja - see on tema enne-mind-elu ja seda ma ei saa talle kuidagi keelata. Ta ei teadnud ju, et ta minuga kohtub, võiks naljaga pooleks öelda.
Aga tõesti - Carmen väidab, et minevikupiltidelt avanes mehe tegelik mina. no ma ei tea muidugi, mis piltidega tegu, aga ei kujutle, mida hirmsat saab ühelt "enne meie aega" tehtud pildilt leida.
Mis oli, see oli, see mind ei eruta. Ärevaks muutuksin juhul, kui midagi hakkaks juhtuma meie kooselu ajal Varasem on ikka sügavalt mehe isiklik elu, mind siis temaga polnud ja ammugi pole mul põhjust sellega tagantjärele tegelda.
martsipan 05. oktoober 2007, kl 13.02 |
selge on see, et keegi kedagi ei omista ja kõigil on enne elu olnud ja see pool normaalne. Samas olen sisemiselt ikkagi niivõrd tuline, et mingit erilist armastust vanade konkurentide suhtes kohustust tunda pole mitte. Konkurendid on olnud konkurendid, pole siin midagi, et langed kaela, "kallis sõbranna"! Piltide hävitamisega mina ei tegele, see justkui tobe.
Carmen-ole õnnelik,et sul 05. oktoober 2007, kl 15.28 |
nii ja naa 05. oktoober 2007, kl 18.06 |
analoog: minu exmees kutsus mind minu enda rajatud aiast sõstraid korjama, et ma lastele mahla saaksin teha. Ta oli ise ära välismaal ning ütles seda ka oma tollasele elukaaslasele. Marju korjama ma ei saanudki, sest exi elukaaslane helistas mulle ja teatas, et tõmbas saega kõik marju täis sõstrad maha -"kuradi @!#$ sihuke, tuled mu meest noolima" oli tema põhjendus. Selle teo tagajärel leidis ta oma asjad tänavalt kui mees koju tuli....
Kes arvab, et mees kogu oma minevikuga on tema omand, see leiabki õigustuse mehe pilte hävitada. Kas tõesti sai süda rahu? Kas selle tagajärel mehe minevik muutus olematuks?
Naljaninad!
Kes arvab, et mees kogu oma minevikuga on tema omand, see leiabki õigustuse mehe pilte hävitada. Kas tõesti sai süda rahu? Kas selle tagajärel mehe minevik muutus olematuks?
Naljaninad!
Lisa postitus