lugu koomiline, sygav nõukaaeg, tyyp hankis endale kusagilt tutitäid, tollane moraal ja valehäbi ei andnud meheuhkusele tõuget arsti juurde minna. Sõbrad andsid head nõu et mingi elavhõbedasalv aitab ja seda saab apteegist ilma retseptita, sest seda kasutatakse ka vasikatel mingite söödikute tapmiseks. OK, aga endal ei jätkunud julgust ka apteeki minna. Leidis sis mingi kylatola, kes oli nõus pudeli eest apteegis ära käima. astub see mitte eriti terava mõistusega sell uksest sisse ja tööl on noor praktikant. tere, andke mulle seda salvi!milleks? vasikatele on vaja. ja mitmele loomale ma annan? (ja siin tekkis kommunikatsioonihäire, neiu mõtles vasikaid, tola mõtles täisid) ja kuulutas: Nu ma ei tea andke yks paarile tuhandele loomale!

Selle loo rääkis üks väikelinna endine günekoloog (meesterahvas). Loomulikult nimesid nimetamata. Üks naine palus peale mitmendat raseduse katkestamist, et günekoloog talle spiraali välja kirjutaks. Läks apteeki, ostis selle riistapuukese välja ja jäi ootama päevakesi, mil seda sisse panna. Oli ta nüüd lihtsalt laisk või oli hajameelne, kes seda enam teab, a aega arstile minna vahepeal polnud. Aga kolme kuu pärast ilmub see naine uuesti günekoloogile, mens vahele jäänud ja süda paha. Diagnoos - grav. in h 7-8. /ühesõnaga 7-8 nädalat rasedust/. Naine ehmub ja ütleb südametäiega: Pagan küll, ja ma ometi kandsin seda spiraali kogu aeg käekotis kaasas!

Keskturul. Enne jõule olin liha ostmas. Leti ees üks ostja hüüab müüjale:´´ Küll teil on ilusad jalad´´. Pöörasin ümber- see ostja uuris letil seajalgu süldi jaoks.

günekoloogide nalja veel :)
olnud üks vene proua mitmendt korda sünnitamas ja jube raske sünnitus oli. karjus siis laual emotsionaalselt nagu rahvusele kohane, sõimas meest ja palus arste, et õmmelgu nad see auk ometi kinni, et rohkem lapsi teha ei saaks. sünnitus oli vaevaline ja nõudis õmblemist. vaatab proua kahtlustavalt arsti otsa kui see nõela ja niidiga toimetama hakkab ja küsib arglikult, et mis te nüüd teete? arst polnud kade ka, teatas, et ise ju palusite, et augu kinni õmbleksime :)) proual hirm nahas, halises piarsilmil, et väike auguke äkki ikkagi võiks jääda :D

veel üks lugu sellesama (nüüd pensionil) meesgünekoloogi käest:

Kuna see günekoloog oli selline hästi ilus mees, suurte looritatud silmadega, maheda käitumisega, siis vahel juhtus, et patsiendid armusid ära. Ükskord läheb siis günekoloog õhtusele visiidile, aga kuna tal oli kiire ja patsiendid ka sellised, kellega hetkel erilisi muresid polnud, astub kähku palatisse ja tõmbab esimeses voodis kohe teki pealt. Naine hakkab küll tekki ehmunult tagasi sikutama, et ei taha, ei taha, aga juba nägid nii arst kui kogu palat: naisel olid karvakestesse peened rullikesed keeratud. Ju ta vaeseke tahtis meeldida, aga ei arvestanud, et arst võib pisut varem visiidile tulla...
(günekoloog läks kohe ruttu teise voodi juurde ja enam ei tulnud selle esimese voodi juurde "tutti vaatama").

peened juukserullikesed, kui mõni tänapäeva naine aru ei saanud. papiljottideks nimetati vist neid?

Papiljotid olid sihukesed asjandused, mis keerati kokku paberist ja sinna siis keerati lokkide saamiseka juuksed. Sellel naisel pidid siis seal allilmas ikka pikad karvad olema.

selline lugu mul günekoloogi juures, sünnitasin väikeses osakonnas mustamäe haiglas, kuna kole kogemus juba olemas, muretsesin isikliku arsti ja kõik läks kenasti, paar aastat hiljem läksin kontrolli, pikutan pukis, mu arst teeb ülevaatust ja kabinetti siseneb juhataja, arst küsib, et kas ta ära ei tunne, see ju meie sünnitaja, juhataja vaatab mulle otsa, ei tunne, läheb arsti juurde ja vaatab mu alumist poolt ja hõikab, miks ei tunne, muidugi meie sünnitaja.

Armsal nõuka ajal .kui eriti midagi saada polnud.Tahtsin mehele alukaid osta.Temale paras number oleks 50 olnud.See number oli kahjuks otsas.Ütlesin siis müüjale ,et andku aga 52, vast kasvab veel.

Ühe tuttava vanaproua lugu.Lasi teine õmmelda endale ilusa rohelise kostüümi ,ostis juurde ka sobiva kübara, läks lauluproovile kostüüm seljas ,kübar peas ,läheb mööda tähe tänavat kutsekooli poisid tulevad vastu naeratavad ,vanaproua mõtles et see kübara ost läks ikka täkkesse . Bussipeatusse jõudes istub bussi ootama ja vaatab mis must pits see on - jakk oli kübar oli kindad sall ridikül mida polnud oli seelik- ainult kombinee musta pitsiga allpool otsas.

http://trip.ee/node/34581

kempsunaljad reisidelt

Veel sünnitamisest.Olin oma teist last sünnitamas.Kõrval voodis noor venelanna.Eesti naised oigasid vaikselt,venelanna röökis kuis torust tuli.Arst käis mitmeid kordi palumas,et ta tooni vaiksemaks võtaks,ei midagi.Siis tuli arst vaatama,palju emakas avanenud,et ta nii jubedalt röögib.Tõmbas teki pealt,et asja uurida,aga venelanna pani käed ette.Arst ütles siis imestunult-kulla naine,laps tulebki ju siitkaudu välja.

Nõmme ujulas. Pesen ennast kenasti puhtaks ja otse basseini minek...hääl basseinist...proua, te olete alasti. Aga ma olin kiirelt pesuruumis tagasi:)
Järgmisel korral jälle Nõmme ujulas koos tuttavaga, seekord kenasti basseinis ja trikoos. Seda momenti me ei näiud, kui üks naisterahvas alasti basseini jõudis:)...aga kui me ujumisega kõrvuti jõudsime, siis märkasin:P Tõin talle pesuruumist trikoo, pani vees selga. Vaat selline lugu.

Keegi kunagi ammu rääkis. Sel ajal kui Venemaa avarused veel välismaa polnud, läinud üks seltskond vanderselle taigapiirkonda avastama. Õhtul telkimise ajal meeletu sääskede ja muude lendsalkade rünnak. Lähim asustatud punkt asunud kilomeetrite kaugusel. Hommikul visatud siis näppe, kes võtab ette teekonna külasse sääsetõrjevahendit tooma. Juhtus see aga olema mees väga tagasihoidliku vene keele oskusega. Näeb härra silti "apteka", astub sisse ja küsib "mazi protiv kimarov". Apteeker andnud "Anuzoli" pärakuküünlaid mis on teatavasti hemarroidide vastu. Õhtu eel jõudis mees laagrisse tagasi. Teadjamad vaatasid "saaki" ja naersid - eks pistame ööseks küünlad tagumikku ja vaatame kas tulevad sääsed kallale või mitte.

mulle rääkis üks vanaproua kes vene ajal sovhoosis töötand ,tõestisündinud loo sellest kuidas omal ajal olnud sovhoosi tööl keegi kõrgemat sorti ülemus kelle perekonnanimi MÕISTUS.see tegelane aga elanud ise linnas ja tööle sõitis tavaliselt ühistranspordiga .kord siis helistatud ja küsitud MÕISTUST,see kes telefoni vastu aga võttis ütles automaatselt et Mõistust praegu ei ole kohal ta tuleb hommikuse bussiga .

Jalutame lasteaia lastega, järsku jookseb üle tee orav, küsin:"Lapsed kas teate kes see on."vaikus, räägin no me oleme temast nii palju rääkinud, viimaks ütleb üks poiss: "Kas tõesti onu Lenin."

sain "kõva nahatäie" naerda ja palun veel.
aga Leniniga oli meilgi oma väike juhtum, kui laps kolme aastane. kohe tundis ära, kui kuju nägi! ise polnud ta lasteaias käinud ega ka muidu "poliitharidust" saanud. see ikka oli tõsi, et "Lenin on meiega". mingid voodi-anekdoodid isegi olid vist sel teemal.

Ma mäletan seda teemat. Krdi kaua siin surfatud juba...

Seoses Leniniga mulle meenus, et kunagi poisikesena läksime hoovipoistega vaidlema, kas Lenin on eestlane või venelane. Mina, eestlane, arvasin nui neljaks, et nii hea onu nagu seda on onu Lenin, lihtsalt peab olema eestlane ja vene poisid olid kindlad, et Lenin on venelane. Läksin siis koju isa käest küsima ja olin üsna jahmunud, kui isa ütles, et Lenin pole ei eestlane ega venelane, Lenin on juut.

See oli eriti laia abieluvoodi hüüdnimi - "Lenin on meiega"

Kulla 50++ inimesed, ärge kirjutage anektootide raamatust maha!

Arvan et see ei ole raamatust
vaid elust enesest
enne Lenini 50 ndat sünnipäeva
jaa sel ajalgi – oli seeria Leninist
anekdoote …
lisaks voodile “Lenin on alati meiega”
oli veel puuder “Lenini põrm”
kölnivesi “Krupskaja pisar”
käokell –kuis igal tunnil käo asemel
Lenin välja tuli hüüdes: mul on varsti sünnipäev!!!

Ehk oli veelgi neid …

eriti palju oli neid anekdoote enne lenini 50-dat sünnipäeva. pravda lausa kubises neist. enamus ei mahtund lehe peale äragi, selle ülejäägi tassis krupskaja poolasse. võimalik, et vedelevad siiani seal kusagil.

kes teab, miks krupskaja lillelise mustriga tapeeti ei sallinud?

Eks ta oli oma ajast ees, tulevikuinimene.
Tänapäeval ei salli keegi lillelise mustriga tapeeti.

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?9809-Idiootseid-videoid-Venemaalt
http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?11373-Idiootseid-videoid-Ameerikast
http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewforum.php?f=14
Võib sealt vaadata seal on ka tõsielulisi seiku aga eraldi tooks välja selle lingi ja kohe esimene post. Viimane alumine lausekogum sellest postist on ikka kõige parem.
http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=321262&postdays=0&postorder=asc&start=1675

Kord juhtus selline lugu. Läksid poisid mööda teed ja nägid et üks joodik magab maanteekraavis mille peale poisid tegid nalja. Tõmbasid joodiku käed laiali ja situsid
ta pihkudesse. Siis hakkasid nad kõrrega tema ninaalust kõditama kuni mees sügama hakkas.

Kord ostis üks poiss poes kaupa ja kassa juures tasuma hakates võttis ta rahakotist eksikombel paar kondoomipakendit ja viskas letile

Üks noormees läks sõjaväekomisjoni arsti juurde ja arst küsis kas sul pärasool välja
käib mille peale noormees vastas momentalselt:„Väga hästi.“

Vanaema palus kolme aastast pojapoega et see ukse kinni paneks mille peale too kähvas:„Pudsi ma ei oska veel käiagi.“

Kord üks mees läks teise käest raha laenama ise ütles:„Näh joon juba nädal aega kõvasti
ajab gusele käed juba rakkus.“

Üks mees läks kord poodi ja küsis vorsti. Müüija:„Palju panen.“ Mees: „No pane üks meherista pikkune jupp.“

Kord kasutas üks mees pidurite asemel sellist moodust. Ta sõitis oma võrriga ja kui miilits teda peatama sundis karjus mees:„Alt ära mul pidureid pole.“

See juhtus üheksakümmnendate alguses kui meestekoor RAM ja Tallinna Õpetajate koor koos
Prantsusmaale esinema läksid. Kui nad sealt tagasi jõudsid ütles üks meeskoori liige:„No olen mina oma elus naisi näinud aga niipaljusid lõtvade püksikummidega naisi küll mitte.“

Ühel mehel oli paks ja suur naine. Teised mehed küsima et kuidas sa temaga seksida saad. Mees vastas et ega ma ei tea isegi kuhugi rasvavoltide ma talle torkan ja seni on ta rahul olnud.

Kui Venemaal peale sõda nälg oli ja sa midagi söödavat rongi aknast välja viskasid püüti see väljas kinni. Ühed tegid siis pulli et sidusid surnud hiire nööri otsa viskasid aknast välja mille peale vene naised kohe selle juurde tormasid.

Kui katlakütja katelt küttis tuli tal sõber sinna ja natukese aja pärast ka ülemus kes märkas et katel oli ülekuumenenud ja ära sulanud. Läheb teise ruumi näeb et mehed mängivad hasartselt malet

Tapal aga lendas üks ülekuumenenud kates neljakordse maja teise korruse rõdule.

Vigalas aga jäi üks joodik kütmise ajal magama kui tal külm hakkas ja silmi lahti tehes tähti taevas nägi sest katel oli vahepeal läbi katuse orbiidile lennanud

Kuid Kuskil Venemaal lendas katel üle kasarmute teisele poole.

Tüüp suurel kiirusel kihutades Wolkswageniga koju jõudes ja tahtes pärast edasi sõita auto enam ei käivitunud. Selgus et aku oli suure sõiduga pealt maha kukkunud ja lebas teel

Mees kes kihutas motikaga pollari eest ära jäi korraks ühe poe juurde seisma ning kui ta poest väljus küsis tsikli kõrval seisev ment et kuhu see motikamees läks mille peale mees poe poole osutas. Kui milku poodi sisenes hüppas mees sadulesse ja kihutas minema

Kui noor lüpsja esimest korda lüpsma õppis ja laudakass ta kõrvale istus juhtus selline lugu. Kass tegi näu ja naine samal ajal nisast sikutas lendas piimajuga otse kassile suhu.

Lihula ligidal ühel eidekesel oli neli lammast ja jäär ning ta jättis nad ööseks karjamaale. Hommikul lambaid lauta ajades nägi ta et lambad olid pügatud ja jääral oli kaelas silt käisima juuksuris

Kui MTJ õpipoiss tuli tegi üks mehaanik ta kulul nalja et hakka sädet otsima esimeseks tööks. Õpipoiss hakkas ka

Kord pesid mehed saunas ja seal oli üks vägeva asjaga mees mille peale keegi ütles:„Asi võib sul vägev olla aga Berse on sul kerge taga.“

Ühele mehele ühed töökojas kukkus kord üks raske rauatükk pähe või õigemini riivas mille peale mees sõnas:„Oh kui hea et mul paks karvamüts peas oli.“

Üks naine ei tahtnud kord oma mehele nigu anda ja kättemaksuks tagus mees tema seljataga oma eritise naise selja peale.

Teises maailmasõjas Luki all pealetungile minnes kui venelased karjusid hurraa siis eestlased dürra

See juhtus Tallinn Pärnu maanteel pimedas. Mees sõitis maasturiga ning kui tagant auto tahtis mööduda siis dziibivend pani aga gaasi juurde kui 145 peal tagumine vilkurid sisse lülitas. Võmmid küsima et miks kiirust ületasid ja mööda ei lasknud mille peale dziibidzentelmen:„Siis ei olnud trahvisumma veel nii suur.“

Kord Teenuse kandis üks traktorist ütles töö kohta nusi ja nusi pdsi(palka) ikka pole

Mõisamaa hullumajas anti lõunat ja kõik läksid katelokidega aga üks läks ämbriga ise ütles et tal läheb söömisega kauem aega.

See juhtus Vigala koolis kui seal käis õpilane nimega Lammas kui keegi prilllaua täiskakas mille peale õpilased õpatajale ütlesid et Lammas tegi. Kui õpetaja selle vaatamisest tagasi tuli sõnas:„Lambakaka see küll ei ole.“

See juhtus Lenini kolhoosis loomade tapjaga kui temalt küsiti mis ametikohal ta seal kolhoosis on vastas see et ma olen Lenini tapja.

Kord tuli üks värisev joodik poodi ning pudeli kätte saades kukkus see poepõrandale puruks mille peale joodik käpuli laskus ja päästis veel mis päästa andis

Töötasin siis ühe suurema firma väikeses filiaalis, kus vastutasin kõige eest majahaldus, müügijuhtimine, laohoidmine, jooksvate küsimuste ja töösse puutuvate probleemide lahendamine ning uute tööliste värbamine. Olin just töölisi otsinud ja leidnud noormehe, kel sel päeval oli alles kolmandat päeva tööl. Töökabinet sarnanes tähele L kus tähe väiksema kriipsu otsas asus mu arvuti ja kus kliendid arveid tasusid, Li pikem kriips aga tähistas väikest eesruumi, kus hoiti riiulitel ka kaupa. Tol päeval oli juba päris palju kliente käinud. Viimasele kliendile tegin arve ära, võtsin kauba eest raha, soovisime teineteisele head nägemist ja klient lahkus. Lõpetasin asjatoimetused, mis olid seotud arve tegemisega, kontrollisin mailile tulnud tellimused üle, siis aga tuli mulle järsku meelde et uuelt tööliselt polnud ma veel ühte asja küsinud, mis minule tundus üsnagi oluline. Hõikasin üle laua:„Kuule sina seal, kas sul alkoholiga probleeme ka on?“
Hetk vaikust, siis kostus vastu: „ Minul või?“
Mina:„Sinul ikka, kellel siis veel! Seinaga räägin või!“
Tema:„Eeee eriti pole nagu olnud…“
Mina:„Kas „nagu“ pole olnud või üldse ei ole olnud?“
Tema:„Eee..no üldiselt ikka ei ole.“
Mina:„Kuidas seda mõista? Kas sa näiteks tööle hilined? Või kui tuled pohmellis peaga, kas tööd suudad ikka teha?“
Tema:„Eee…omast arust nagu pole varem tööle hilinenud…eeee…ja ma arvan, et…eee… nii kõvasti ma nüüd ka ei joo, et tööd ei suudaks teha…“
Mina:„Väga hea väga hea! Aga…“
Siinkohal ei jõudnud ma küsimust lõpetada, sest tema küsis vahele: „Kuule, mis see on mingi aasta parim nali või, et sa nii palju küsid?“
Hakkasin ärrituma: „ Mis kuradi nali, ma tahan sinust kõike teada. Õige mul vaja on, et sa siin täis peaga ringi roomama hakkad. Just sellepärast küsingi…“
Tema: „ Aaa, no olgu siis …“
Ausalt öeldes olin juba piisavalt ärritunud, et ta üleüldse julges midagi vastu kobiseda, sest noorel poisil oli ju ikkagi katseaeg ja paljuski olenes minu arvamusest kas ta sobib sellele tööle või mitte. Mõtlesin just midagi eriti krehvtist öelda mis ta korralikult paika paneks, kui ootamatult kuulsin, kuidas eesruumis läks sagimiseks ja keegi ütles: „Aitäh, nägemist!“ Ja kohe uued sõnad vastu: „Palun, nägemist jah.“ Siis oli kuulda ukse sulgumist. Tundsin, kuidas mul veri kohises pähe ja kõrvad hakkasid kuumama. Viskusin laua tagant püsti nagu vedrunuku karbi seest ja eesruumi jõudes nägin seal oma uut töölist. Küsisn vaikselt: „ Kas sina rääkisd minuga?“ Tema muigas ja raputas pead. Küsisin: „ Kas ma rääkisin kliendiga?“ Tema muigas ja noogutas pead. Mina ahastuses: „Kas klient siis ära ei läinudki kui me temaga peale arvet nägemist soovisime?“ Tööline irvab juba suure häälega ja vastab: „Ei läinud ma ei leidnud kohe kaupa üles ja otsisin seda silmadega tema aga ootas, kuni ma selle leian… Ära pahanda, ma olen ju veel uus ja ega tea täpselt, kus kõik asjad asuvad…“ Tundsin kuidas ma üle kogu keha kuumaks läksin. Ma olin
sõnatu ja justkui halvatud. Õnneks aga kogusin end kiiresti, jooksin kliendile järele ja olgugi et tahtsin häbist maa alla vajuda vabandasin ta ees vähemalt kümme korda. Klient keda ma varem olin näinud kõigest kaks või kolm korda, oli aga nagu vana rahu ise. Ainuke asi, mis ta mulle muigamisi vastu ütles, oli: „Tegelikult siit välja astudes jäin ma ise ka üsna hirmunult mõtlema, et kes kuradi jobu on minu kohta mokalaata pidanud, et isegi teie juba teate minu väikestest joomistest.“Siit moraal: Kliente on igasuguseid, ja nagu näha ka täiesti avameelseid ja ausaid, kes lahkelt vastavad isegi sellistele jubedatele küsimustele, mis täielikult nende eraaelu puudutavad. Ja seda olenemata sellest, et küsijaks võib olla täiesti suva, võõras inimene. Teine moraal: Klientide teretamine ärides on juba aegadest ja arust ning kulunud ütlus. Võiks juba midagi uuemat välja mõelda! Nii et, head müügiinimesed, firmajuhid klienditeenindajad jne, jätke meelde kui nüüd uuel aastal astuvad kliendid teie äriuksest sisse, hüüdke alati ikka esimesena: „Hei, sina seal, kas sul alkoholiga probleeme on?“ Ja alles siis küsige edasi, mida ta vajab. See lugu on reaalselt sündinud minu endaga mida võivad kinnitada nii asjaosalised ise kui mu tolleaegsed kaastöölised Tallinna firmast kellele ma hiljem sellest ka e-maili teel teada andsin.

Tulin töölt. Et nagu ikka enne uue aasta algust tahetakse vanade asjadega ühele poole saada, siis palusin abikaasat, et ta lõikaks lühemaks mu pikad juuksed, mis olid kasvanud juba džungliks. Juukseid lõikame vannitoas, et mitte karvu teistesse tubadesse laiali ajada. Ja lõikajaks ei ole mitte käärid, vaid kodune pisike juukselõikusmasin BaByliss for men, mis töötab nii juhtme kui patareide abil. Suur kokkuhoid ju ikkagi, kui arvestada, mis „kirvest pappi“ salongides juuste lõikamise eest küsitakse. Juuksed lõigatud, lähen tavaliselt kohe vanni, et mitte karvade tõttu sügelema hakata. Täitsin vanni kuuma veega, sulpsasin vette ja vanni serva äärde võtsid koha sisse minu kahe aasta ja nelja kuused kolm last. Nii on alati, kuna pisikestele meeldib üle vanni ääre veega hullata ja mängida. Olin juba mõnda aega vees ligunenud, kuni järsku hakkas mulle asi imelik tunduma. Jalgu hõõrudes tundsin, et justkui vesi ise oleks neile külge kleepunud imelik mõte küll, aga sama imelik oli mu tunne. Okei, mõtlesin siis, et pesen pea puhtaks. Šapooni järele küünitades aga libises mul pudel käest – käed oleksid justkui kreemitatud. Kuna naisele meeldivad igasugused kreemid, siis mõtlesin, et hea küll, eks ma pärastpoole teen talle korraliku säru, et ennast kreemitatdes ärgu näppigu kõike mis pihku satub või vähemalt loputagu need hiljem üle. Pesin pead, aga kui loputama hakkasin, siis šampoon ei tahtnud üldse juuste küljest lahti tulla mis kuradi šampoon see selline on! Aga mis halvasti, see uuesti. Lisasin väikse portsu šampooni juurde, pesin uuesti pead ja loputasin jälle. Justkui paremaks läks, aga juuksed ikkagi jäid justkui rasvaseks, hõõru palju tahad. Mõtlesin juba kolmas kord šampooni lisada, kui ootamatult jäi mu pilk peatuma vanniveel, mis laetule peegeldusest mulle vastu helkis. Vesi justkui kobrutas ja oli mingeid säbrutäppe täis. Hea mitu sekundit (või minutit) jõllitasin vett, siis jõllitasin sampooni, siis hõõrusin kontrolli mõttes oma sääri, külgi, kõhtu ja käsi, veendudes, et need on IKKA libedad ja kreemised. Püüdsin aru saada, mis toimub, aga mõistus ei võtnud. Siis vaatasin ühte last ja siis teist last mõlemad tegelesid üle vanni ääre sulistamisega nagu tavaliselt. Kolmanda lapse vaatamiseks pidin pead kõvasti vasemale keerama (180 kraadi), kuna kolmekesi vanni taha mahtudes jäi tal ruumi olla ainult vanni otsa juures, minu kõrva juures. Ja siis ma röögatasin. Milliseid ehmunud nägusid peale seda röögatust mu väiksed lapsed tegid ja kuidas nad paigale tardusid, suunurgad allapoole venimas, seda pole vist mõtet kirjeldada – see röögatus oleks ka suurel tugeval mehel jalad alt niitnud. Ka naine tormas teisest toast kohale nagu tuulispask ja rebis hirmunult vanniukse pärani. Mina aga olin šokis ja maruvihane! Miks? Sest käsijuukselõikusmaisnaid, täpsemini nende terasid, tuleb aeg-ajalt juukselõikuse ajal õlitada, et need teravamalt lõikaksid. Nii oli naine ka seekord teinud, kuid paraku oli ta masinaõli plastist pudeli vannituppa unustanud. No aga pisikestele teravapilgulistele „naasklitest“ lastele pole muud vajagi üks oli selle pihku saanud ja kogu pudeli sisu mu kaela tagant, minu vaateulatusest väljas, vaikselt vanni siristanud. Tegelikult mõni hetk varem olin ma küll hetkeks mõtelnud, et kolmas laps mu pea juures on nii imelikult vaikseks jäänud, aga kuuma vanni roidumusest ja mõnutundest ei viitsinud ma siis lihtsalt pead keerata, et tema tegemisi jälgida. Selle eest aga sain hiljem oma MÕNU topelt kätte, kui olin ülepeakaela õliga kaetud. Mis edasi toimus? Pesin end kaks korda järjest jalatallast juuksejuureni duši all uuesti üle, aga kuna teatavasti kuuma veega avanevad nahapoorid eriti hästi, siis masinaõli ei tulnudki enam maha. Olin libe ja jäin libedaks nagu kala! Terve õhtu oli mu parem kõrv täiesti lukus, tõenäoliselt oli õlikiht kuulmisava sulgenud. Hea pesulõhna asemel haisesin ma mõruda õlihaisu järele. Ja närvivapustusest läks mul öösel kolmeks tunniks uni ka veel ära. Hommikul olin kõrvast poolkurt, aga nüüd õhtul, ehkki veel kõrv on veidi kinni, kuulen juba paremini. Masinaõli kirbe lehk hakkab ka tasapisi taanduma. Hea aga oli see, et kuigi hommikul oli väljas külma miinus 13 kraadi, siis külma ma ei tundnud oleksin võinud tööle ka pluusi väel minna niivõrd tugev kaitsekiht õlist kattis mu nahka. Muide kui juukselõikus oli lõppenud, kurtis naine et juukselõikusmasina patareid on tühjad ja et ta jätab selle vannituppa laadima. Ma ei jõua oma ettenägelikkust ära kiita sest keelasin tal seda teha kuna sel juhul oleksid võinud lapsed ka masina leida ja selle samuti vette lükata ning siis oleks ma läinud juba kategooria alla praetud räim õlis.

Ruhno
Juhtum Stalini kujuga
Märjamaa alev oli 50ndatel aastatel kipskujusid täis. Kõige kurikuulsam oli kindlasti
Nõukogude Liidu „batja“ Stalini(kodanikunimega Tšukašvili)kuju. Stalini kipsist kuju oli algselt teemeister Jerbachi maja ees. Sealt toodi see Kasti tee nurgale Stalinil oli piip peos ja alevi peal ringles kõlakas et vanas asukohas ei pakkunud keegi talle tubakat seepärast viidi kuju uude kohta kus on rohkem rahvast käimas ja loodetavasti
mõni ikka ehk annab ka midagi. Ükskord võtsivad siis neli meest Kasti tee nurga haljasalal viina. Ja kui parajad kraadid sees ronis üks meestest teadaolevalt pärit
Tasuja kolhoosist talle selga kukile sõnadega: „Kurat sa oled eesti rahva kukil küll istunud las ma istun nüüd sinu kukil ka”. Aga siis sadasid nad koos alla. Mehed ehmatasid end hoobilt kaineks ja jooksid laiali. Kuju aga enam üles ei pandud ja toodi Vindi kombinaadi õuele. Seal tagusid hiljem töömehed mõnuga selle kildudeks kuigi oleks võinud ka härra seltsimees Tsatsile kinkida Hiljem tehti muidugi mehe isik kindlaks ja talle määrati 4,5 aastat huligaansuse eest. Kahjuks ei mäleta jutustaja daatumeid ja nimesid (äkki teab keegi lugejatest), kuid see juhtus kindlasti peale isikukultuse hukkamõistmist (NLKP XX kongress 1956 muidu oleks karistus hoopis hullem olnud. See pidi juhtuma kas 1958.aastal