olen otsinud pikki päevi interneti avarustes,et leida lihtinimesele selgelt kirjutatud teavet praeguste ümberõppe võimaluste kohta. nüüdseks olen täiega sassis.loodan sinisilmselt ja positiivselt mõeldes, leida siit foorumist,kuna olen ise ka üle 50 naisinimene,konkreetsemat juttu. võib olla leian teie arutelust oma iva.kas keegi teab midagi projektist"Võta"

Mida Sa õppida tahad?
Kui näiteks omandada kõrgharidust siis selleks on ülikoolide juures nn avatud akadeemiad. Ja VÕTA on selline programm, kus arvestatakse näiteks praktikana ja praktiliste töödena Sinu praegusi kogemusi. Näiteks TTÜ-s: http://www.ttu.ee/?id=1164
N-ö riigieelarvelisele kohale saamiseks tuleb Sul teha siiski eksamid, oma raha eest õppimisel tavaliselt sisseastumiseksameid ei ole.
Kui oled aga erialalt raamatupidaja ja soovid ümber õppida kokaks siis lihtsaim võimalus - näiteks kutsekoolid korraldavad ka kursusi (paljud küll broneeritud Tööturuameti (on vist selline nimi?) poolt).
Uuri koolide kodulehti ja helista neile. Ega nad ebaviisakad ole. Ja kui ongi - järelikult pole see kool asjaks arvata ;)

projektist VÕIT tean küll....
kuid oleneb mida õppida tahad, praegu on palju kursuseid mida rahastab euroopa liit, näiteks Rakvere Rakenduskõrgkooli juures on tasuta kursuseid

tänud.tegelikult hakkabki mulle selgeks saama,et ma ei tea,mida ma tahan,tean aga kindlalt,mida ma ei taha.vajan vist nõustamist,kuidas ennast ymberhäälestada soolapuhujaks,või misiganes õhumüüjaks,kuna valikut nagu polegi,vist.või ma ei tunne ära või ei leia.no ja mis ümberõpet vanainimesele veel.olemas on vene aegne kaubandustehnikumi diplom,aga vot ei tahagi sinna kaubandusse misiganes asjatajaks.a kui peab,siis peab,st et kui pole valikut.vist ei ole.ega ikka ei ole vist mõeldav minu eas ümberõppida keevitajaks ,kõrgehitajaks või stewardessiks.peaks jääma nii öelda oma asja ajama ikka.et siis nagu kaubandus,teenindus.aga kas mulle on siis vaja mingit tänapäevast eriõpet,kuna too veeuputuse aegne diplom ju on olemas,kas see kehtib tänapäeval.sellised võhiklikud kysimused mul,kuna olen eestist eemal olnud 10 viimast aastat.kohanemisraskused.

no jah,mul endal ka see küsimus,et mida ma tahan,seda mida pakutakse,kas ei ole minule sobiv või on minu mätta otsast vaadatuna,soolapuhumine

leian palju kursuseid teemal,kuidas tulla toime stressiga ja töötusega jne jne.igasugu psühholoogia jne.sellega ma saan seni veel hakkama,aga oleks vist vaja ellujäämiskursus läbi teha,kuigi teengi seda ju praegu.masu aja igapäevaelu ongi töötule ju ellujäämiskursus.irw

kui huvi pakub nt.maniküürija-küünetehniku kursustele minna.Istuv töö,saab suhelda ja see töö ei kao ka kuskile.Midagi ikka leiab ju.
Ikka ise tuleb teada, mis töö sobib ja samas ka meeldiks.

On jah neid maniküürija-küünetehnikuid praegu vaja-idioot oled.

see küünetehniku jutt on norm jutt,olen kaalunud.tegelikult tahaks hotelli administraatoriks,aga eriala paper puudu ja nii vana juba,ei tihka enam lastega koos kooli minna.noh mis iganes eriala omandama hakata,lihtsalt piinlik nii vanast peast.no aga kui pool elust on vale asja tehtud,äkki peaks häbi maha suruma ja kõrvad lidus koos lastega enne surma veel midagi ära tegema.või vähemalt proovima.ka massaashi kursused,mõtlen klassikalist.see esimene etapp vahest,kui kunagi erootilseni jõuan,siis vanust juba nii et kukub väga sürr välja

Mis häbi? ma arvan, et häbi, kui üldse, peaks tundma need, kes õppida ei taha ja edasiarenemiseks ei ole võimelised. Kuigi ka see ei ole häbi, kui inimene ei ole võimeline õppima, teatud põhjustel.
Praegu on suund maailmas elukestval õppimisel. Et koos noortega õppimine on häbi, selle peale ei ole mina isegi tulnud.
Olen mitmeid koolitusi ja koole läbinud peale 50 eluaastat, sest 50 on ju vaid pool elust möödas, või öelda et pool elu on veel ees.
Ma isegi ei arva, et keegi noortest oleks nii mõelnud, miks vanemad koos nendega õpivad. Vastupidi, küsiti palju rohkem nõu ja grupitööna usaldatakse vanemaid, ilmselt elukogemuse tõttu palju rohkem.
Palju hullem on istuda käed süles ja mitte midagi teha, sest häbi on. Aga põhjus häbenemiseks oleks vaid virisemine ja põhjuste otsimine, miks ei saa.

pole see 50 nii hull midagi.tuleb ise olla aktiivne ja kõik laabub.olen ise spa admin.,nüüd juba 4 aastat ja vanus50.julge ennast pakkuda mina ka algul kartsin et arvuti programmid rasked,jne.kõik õpitav,tuleb töökäigus.muidugi soovitav osata inglise ja soome,vene keelt.kindlasti ole nooruslik ja moekas .ära käi lohvakate riiete ja rasvaste juustega.julget otsimist.

vot seda juttu ma tahtsingi kuulda.tänud.sain julgust ja kinnitust oma mõtetele,tuult tiibadesse.mul on ju tegelikult kõik eduks vajalik veel olemas.ainult julgust na vähevõitu.

Olen kuuekümneaastane ja piilusin ka klassiukse vahelt enne sisse kui ingliskeele kursustele läksin. Õigesti tegin, keegi ei ajanud mind sealt ära ega suhtunud minusse halvustavalt. Ka arvutiõpetuse kursustel ja soome keele kursustel käisin juba kuldses keskeas, aga arvan, et ükski asi, mis õpitud, pole liiast ja õppida pole kunagi hilja.Ümberõppel on siis mõtet, kui hiljem on ka lootust sellel erialal tööle saada. See on minu arvamus- nii et anna tuld!

kas juba oled leidnud midagi?

aga kas vanematele inimestele on ka eelarvelisi kohti? minu lapsed üritasid mulle selgeks teha (olen 46), et eelarvelistele kohtadele saab ainult lõpueksamite tulemuste põhjal.
nõukaaegse keskkooli lõputunnistusega siis ei saa eelarvelist kohta lootagi või kuidas?
pesamuna käib veel koolis ja palk suur ei ole, et ise maksta, aga õppida tahaks.
oskab keegi nõu anda?

uuri seda juttu ehk leiad omale midagi asjalikku:
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=28547

ei, ma pole leidnud veel midagi.Samas ei saa öelda, et pole kursusi või ümberõpet. On, on. Ainult et mulle sobiv tuleks ise rahasada, rahaga pole probleemi, sest raha lihtsalt pole. Või on siis nii algajatele, kus õpetatakse arvutit tööle lülitama.
Aaaa, kasutan nime unistaja, aga ma olen üksiti ka mittekeegi.
Isegi puhastusteenindajate kursus on mingi 2000 eeku.Tule taevas appi....

Selle riigiteataja jutu põhjal paistis küll, et on mingi rahastamine või abi töötule, sorry, ma ei viitsinud seda pikka juttu täna lugeda, loen homme.Loen selle nädala vintsutused, igasugu pudipadi ja tööbüroos linnukese kirja saamise, lõpetatuks.

aga neile, kes tööl käivad, siis ikkagi tasuta õpet ei ole?

tööturuamet pakub küll ümberõpet aga kursustele on paariaastane järjekord, see on siis tasuta õpe aga raha eest variante küll.

On õige küll, et töötukassalt midagi loota pole. Järjekorrad on tõesti pikk. Kui jaanuari algul ennast arvele võtmas käisin, siis vaadati silma ja õeldi, et teil on 2 kõrgemat haridust ja hulga täienduskoolitusi, me ei oskaks teile mingit ümberõpet pakkudagi.
Küsisin siis kaubanduse kohta...
See pidi kõige popim olema ja täiesti lootusetu selles liinis ümberõpet saada.
Jääb üle see 270-päevane töötukindlustus hüvitis ära kasutada ja ilma ümberõppeta vaikselt uut tööd peilida.

kuidas on võimalik 2 kõrgema hariduse ja hulga täienduskoolitustega töötuks jääda???

Tööandja läheb pankrotti või on riigiametis koondamine - nii lihtne see ongi.
Kõrgharidusega on vanematel inimestel veel see mure, et need kaks kõrgharidust võivad olla näiteks - Leningradi kõrgemas sisekaitseakadeemias omandatud ja hiljem TPI-s mäeinseneri ametit peale õpitud. Haritud inimene, kuid praegusel tööturul nulltegija.

Eks mullegi oli üllatus, kui koondamisteade anti. Pole siin riigis kindlust kellelgi.
Oligi nii nagu siin arvati. Riigiasutuses leiti, et mõned piirkonnad tuleb teistega kokku panna, et hoida kokku palgafondi.
Pole ma elus üheski parteis olnud ja seega ka mitte üheski parteikoolis, või mõnes s.akadeemias, käinud. Kõik ikka nõukaaegsed ENSV kõrgkoolid. Tollal oli ju kaugõpe tasuta ja kui ajaliselt eksamid-arvestused jõudsid ära teha, maksti sessi aja eest palkagi täie rauaga.
Tööturul ma ennast veel nulliks ei pea. On olnud juba isegi mitu pakkumist. Tuli tahtmine proovida midagi uut.

Lehmalauda omanik koolitas tütart USAS ja nüüd olevat tütre sünnipärane võimekus, mille ta vanemate suguühtes kombineerunud geenikombinatsiooniga kaasa sai vanamehe arvates nii kõvasti tõusnud harimise tõttu et tütar ei kõlba laudas enam ukrainlast asendama. Bioloogiast on teada et ka kõige vingema haridusega pole võimalik inimese sünnipärast võimekust suurendada ega vähendada. Ilmselt kasvas plikal USAS vaid enesehinnang ja seda siis suuremaks kui loodus vanematelt kaasa andis. Eesti klassikast on teada, et kui tõusiku tõusikust tütar kodutalusse naasis ja peenutsedes küsis, et mis asi on labidas ja kõbla? Kui ta aga kogemata rehale astus ja varrega otsa ette sai, siis tuli kirudes kuradi reha kohe meelde et tegu on rehaga. Ehk tuleb laudamehe tütrele kah meelde kuidas lüpsmine käib?

Haritlane
Kirjutise sapisest toonist järeldub, et teie naaber on lüpsifarmi omanik, kes suuteline lapsi ka välisriigis koolitama. Seega teiepoolne kadedusmoment seisneb ilmselt selles, et ise te pole kas võimeline kolmejalgset kitsegi pidama, või saadeti teid sealt suurfarmist kuu peale, kuna tööjõuna olete veel nigelam kui kolmejalgne kits.
Bioloogiaalased teadmised teil samuti na nigelavõitu. Teagi nüüd, kas sünnipärane omadus, või mitmekordne rehavarrega pea piirkonda obaduste saamise tagajärg.

Nüüd enam ei koolita odava tööjõu abiga tütart usas, nüüd paneb tütre lauta tööle nii nagu isennast ja oma sugulasi, perekonda.Eestlane ei hakka nigela lõunatoidu ja nigela palgantukese eest orjama.Kui aga ikkagi ei saa hakkama, siis tuleb muud firmakesed õhtale saata ja tööjõule maksta palka nagu õige oleks.

mis nüüd ja nüüd. ega see praegune pandeemia mingi maailmalõpp ole. koolitatakse edaspidigi lapsi ja peetakse farme. ainult vanad vinguviiulid lasevad oma lõpmatut kiunu edasi, kuidas nüüd terve maailma telje pealt maha kukub. vat ei kuku siin midagi. mõned küünetehnikud ja mõttetud kohvitorbikud ehk panevad poe kinni, lisaks liiga laiahaardeliseks aetud lennundus, mis ainult õhku risustas. paari kuu pärast elu nagu muiste, kõik tarbivad, kõik käivad tööl ja ära unustatud igasugu viirused.

arusaadav, et siin mingi külajota, kel käed peest välja kasvavad, elab oma kadedust välja. aga midagi pole parata, iga inimene valib ise, kas olla karjamaal või marjamaal. ja usu mind, see, kes farmi peab ja lapsi koolitada suudab, saab sellega ka edaspidi hakkama. vaene kätetu moonakas paraku äparduseks jääbki. valikud, kuidas oma elu elada, tegid nad ju mõlemad ise.