Kus saab Tartus süüa midagi erilist, üllatavat: nt metsseahautist, faasanit, hirveliha, küülikut?
Mingit erilist suppi?
Igal pool on igavus: suši, sea- ja loomaliha, lõhe. Isegi head lambakarreed v jaanalinnu- v kalkuniliha on harva. Wildes põdrakotletti oleme juba proovinud.

Tahaks sõpradega ühe lõunasöögi väljaspool kodu teha, aga ei leia TARTUS kohta- KUS?
Palun häid soovitusi.

järelikult on kõht täis juba.

Ootan sind endale külla,saad paremat metssiga süüa.

Mul on palju jahimeestest sõpru, samuti mitmeid kokkadest sõpru. Ütleks, et karu, hirv, küülik ja hobune maitsevad üsna sarnaselt, kui neist kotletti teha:)
Põdra-, metssea- või hirvefilee naturaalne maitse on küll pisut erinev tavalisest seast või veisest, aga no mitte midagi tohutult omapärast, mille tõttu söögikohta valida.
Kui ma otsin midagi erilist, siis pigem valiksin eri maade roogasid pakkuvaid kööke, mitte ei otsustaks küüliku või ilveseliha põhjal. Kuigi nad kasutavad ikka sama siga, veist või parti, on toidud eripärase maitsega just tänu rahvuslikele lisanditele, küpsetusviisile ja maitseainetele.

hobuseliha puhul ei tekki tõrget?

kas Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> hobuseliha puhul ei tekki tõrget?

Ei, miks peaks? Iga korraliku suitsuvorsti retsept näeb ette hobuseliha ja te kõik olete ilmselt seda ka maitsnud. Aasiamaade rändrahvad söövad kõik oma hobused ära, oskavad ka hästi teha.
Mul on pigem tõrge lasta suursugust hirve või põtra, kes rahumeelselt metsas jalutab või tappa siga, kes poole aastaga justkui pereliikmeks saanud, kaksata pea maha kanal, keda iga päev söötmas käisin või teha praadi küülikust, keda lapsed paitasid ja armastasid sülle võtta. Lammas ka, va lollike, vaatab sind usaldavate silmadega, kui peremees juba nuga teravaks ihub.
Nii et ei, liha ise ei tekita mingit emotsiooni, sõbra tapmine küll.

Tuleb kodus tuunikala teha, mis maitseb kui siga, või vastupidi.

Big Benis saab põdra sisefileed. Kung Fu's saab konnajalgu ja haikala.

Pae tänaval saab Slavalt maiust põske