Gurmaanidele
bocca
Filifjonka 12. märts 2003, kl 10.07 |
les 12. märts 2003, kl 11.28 |
aljona 12. märts 2003, kl 15.46 |
mämm 12. märts 2003, kl 18.34 |
to berta:
Mulle lihtsalt ei meeldi need disainertoidud + haip sinna juurde.
On käidud igasugustes kohtades (ja mitte ainult Eestis).
Kuivõrd mees mul toiduküsimuses kodus, oskan hinnata, et
asi oleks eelkõige kvaliteetsetest ainetest tehtud.
Baklaþaanid näiteks, Boccas ca kuu aega tagasi oli täielik rämps, täiesti "overcooked", mis paljudes restoranides kipub olema, kusjuures see va munataim on idee järgi lihtrahva söök - nii et ka hinna-kvaliteedi suhted ei ole päris korras. Ei ole vaimustatud ka nende loomalihast.
Mulle lihtsalt ei meeldi need disainertoidud + haip sinna juurde.
On käidud igasugustes kohtades (ja mitte ainult Eestis).
Kuivõrd mees mul toiduküsimuses kodus, oskan hinnata, et
asi oleks eelkõige kvaliteetsetest ainetest tehtud.
Baklaþaanid näiteks, Boccas ca kuu aega tagasi oli täielik rämps, täiesti "overcooked", mis paljudes restoranides kipub olema, kusjuures see va munataim on idee järgi lihtrahva söök - nii et ka hinna-kvaliteedi suhted ei ole päris korras. Ei ole vaimustatud ka nende loomalihast.
berta 12. märts 2003, kl 21.54 |
minu arvates pole küll tegemist disainertoitudega või nende haipimisega. pigem on selline sündroom l`artistis. boccas valmistatakse tellimuse peale kvaliteetsed, kena väljanägemise ja väga hea maitsega road.
tegelikult on tallinnas hästi suur probleem igapäevase ühtviisi kvaliteetse tooraine saamisega. olen mõnda aega ise elanud itaalias ja võin öelda, et baklažaan on üks kallimaid köögivilju, mida itaalia köögis suures koguses kasutatakse ja reeglina valmistatakse baklažaanist roogasid, mida sööja eeldatavasti hinnata oskab. mõtle sellele, millises geograafilises piirkonnas hetkel kasvavad baklažaanid ja milline on nende logistiline teekond tallinnasse ja mis kõik võib juhtuda vilja kvaliteediga selle teekonna jooksul...
tegelikult tuleb boccale, eelkõige peakokale au anda, et nad suudavad jätkuvalt itaalia köögi tipptaset tallinnas hoida, kus spetsiifilist toorainet väga-väga raske (isegi võimatu) saada.
aga kokkuvõttes - maitsed on erinevad: kellele meeldib ema, kellele tütar, ja kellele mõlemad.
tegelikult on tallinnas hästi suur probleem igapäevase ühtviisi kvaliteetse tooraine saamisega. olen mõnda aega ise elanud itaalias ja võin öelda, et baklažaan on üks kallimaid köögivilju, mida itaalia köögis suures koguses kasutatakse ja reeglina valmistatakse baklažaanist roogasid, mida sööja eeldatavasti hinnata oskab. mõtle sellele, millises geograafilises piirkonnas hetkel kasvavad baklažaanid ja milline on nende logistiline teekond tallinnasse ja mis kõik võib juhtuda vilja kvaliteediga selle teekonna jooksul...
tegelikult tuleb boccale, eelkõige peakokale au anda, et nad suudavad jätkuvalt itaalia köögi tipptaset tallinnas hoida, kus spetsiifilist toorainet väga-väga raske (isegi võimatu) saada.
aga kokkuvõttes - maitsed on erinevad: kellele meeldib ema, kellele tütar, ja kellele mõlemad.
to: berta 13. märts 2003, kl 06.14 |
küsimus 13. märts 2003, kl 14.12 |
aga kui ei ole parimast parima kvaliteediga baklažaani, suvekõrvitsat, kirss-tomatit, füüsalit, carambolat, mustjuurt, mandlikartuleid, avokaadot, pirni, shee-taki seent, tüümianit, basiilikat, lollo rosso ja frisee salatit jne jne jne saada? kas siis ei tasugi eestis restorane avada?
siks 13. märts 2003, kl 14.22 |
minu arust bocca toitude hinna ja kvliteedi suhe ei ole päris paigas. koht ise on stiilne, aga absoluutselt ebahubane. lauad on kõik üksteise otsas- privaatsust pole ollagi. peale selle üks mu gurmaanist tuttav, kes ise väga bechamel kastet armastab, räkis, kuidas boccas ei tehta seda õiget (kuigi hinna järgi peaks just see õige olema), vaid pakutakse tavalist paki bechameli, mille hind on umbes 10 krooni.
berta 13. märts 2003, kl 15.56 |
Filifjonka 13. märts 2003, kl 17.19 |
Kui teie arust on seal lauad yksteise otsas, siis minge vahelduseks Pariisi-Londonisse jen, kus ka peenetes restoranis peab laudu liigutama, et istuma saada. Ei pea olema suur koppel, kus on neli kaheinimese lauda.
Ja Bocca EI OLE minu arust nii tohutult kallis, mitte kuskil ei saa ju pearooga eriti alla 100,- Ja ilus on seal ka, mulel minimalism meeldib. WCd ons eal kyll Tallinnas stiilseimad.
Samuti on seal toit alati varske, mida naiteks ei saa oelda Tallinna toidupoodide kohta -- mina olen naiteks vasinud nendest kivik6vadest totatitest, mida osta saab. Ja ostan kirsstomateid, olgugi, et kallid, aga neil on vahemalt maitse olemas.
Ja Bocca EI OLE minu arust nii tohutult kallis, mitte kuskil ei saa ju pearooga eriti alla 100,- Ja ilus on seal ka, mulel minimalism meeldib. WCd ons eal kyll Tallinnas stiilseimad.
Samuti on seal toit alati varske, mida naiteks ei saa oelda Tallinna toidupoodide kohta -- mina olen naiteks vasinud nendest kivik6vadest totatitest, mida osta saab. Ja ostan kirsstomateid, olgugi, et kallid, aga neil on vahemalt maitse olemas.
to :kysimus 14. märts 2003, kl 07.59 |
ok, ei saa aru mida motled " fyysali , carambola jne.' all , tyymian on vist thyme mida kasutatakse kuivatatult , basil samuti (kui varsket ei ole )? shiitake'i kasutatakse vaga palju kuivatatult, frizee'l on ainult huvitav kuju , maitse poolest voib asendada ykskoik mis leht-salatiga , kirss tomatid on toesti magusad , kuid kui ei ole saab asendada tavalise kypse tomatiga ,avocado peab olema kvaliteetne , ylekypsenud avokaado kaotab oma (consistency) ja maitse - jube . pirn peab olema kypse ja magus kui kasutatakse toorena , kui kypsetada , siis kovem.
yhesonaga , eestis on palju haid restorane , mis kasutavad parimaid saadaolevaid kohalikke ja imporditud produkte . juur- ja puuvilju ning yrte voib asendada parimate saadaolevate ainetega .ja itaalia toitudes ei kasutata nii exsootilisi komponente , mida eestis oleks vaga raske saada .
yhesonaga , eestis on palju haid restorane , mis kasutavad parimaid saadaolevaid kohalikke ja imporditud produkte . juur- ja puuvilju ning yrte voib asendada parimate saadaolevate ainetega .ja itaalia toitudes ei kasutata nii exsootilisi komponente , mida eestis oleks vaga raske saada .
berta 14. märts 2003, kl 12.36 |
ok, ei saa aru mida motled " fyysali , carambola jne.' all ,
:) uuri järgi!
tyymian on vist thyme mida kasutatakse kuivatatult , basil samuti (kui varsket ei ole )?
kas tõesti on võimalik garneerimiseks kasutatava värske basiilika või tüümiani oksa asemel kasutada kuivatatud purepaki maitseainet? see on küll väga huvitav seisukoht:) ja veel... kuivatatud ürtidel pole sama maitse, mis värsketel
shiitake'i kasutatakse vaga palju kuivatatult,
kuivatatud shee-taki seent eesti turul ei ole. see ei ole vabalt kasvav seen, vaid spetsiifilistes tingimustes kunstlikult kasvatatav seen, mida ei õnnestu kuivatada.
frizee'l on ainult huvitav kuju , maitse poolest voib asendada ykskoik mis leht-salatiga
bocca vist küll ei saaks tavalist leht/jääsalatit kasutada, see on rohkem pubide ja sööklate/bistroode teema
kirss tomatid on toesti magusad , kuid kui ei ole saab asendada tavalise kypse tomatiga ,
kodus tõesti võib asendada, tippsöögikohas kindlasti mitte
yhesonaga , eestis on palju haid restorane , mis kasutavad parimaid saadaolevaid kohalikke ja imporditud produkte . juur- ja puuvilju ning yrte voib asendada parimate saadaolevate ainetega .ja itaalia toitudes ei kasutata nii exsootilisi komponente , mida eestis oleks vaga raske saada .
tipptasemel toitlustamine ei ole kodune söögivalmistamine. kui basiilikat ei ole, ei saa seda ju asendada melissiga (nt mozzarella juust a la capri valmistatult melissiga?! lambaliha tüümiani või rosmariini kastmes, milles tüümian on asendatud salvei või estragoniga?!)
kas teil on infot, et bocca restoran ei kasuta parimaid saadaolevaid tooraineid?
:) uuri järgi!
tyymian on vist thyme mida kasutatakse kuivatatult , basil samuti (kui varsket ei ole )?
kas tõesti on võimalik garneerimiseks kasutatava värske basiilika või tüümiani oksa asemel kasutada kuivatatud purepaki maitseainet? see on küll väga huvitav seisukoht:) ja veel... kuivatatud ürtidel pole sama maitse, mis värsketel
shiitake'i kasutatakse vaga palju kuivatatult,
kuivatatud shee-taki seent eesti turul ei ole. see ei ole vabalt kasvav seen, vaid spetsiifilistes tingimustes kunstlikult kasvatatav seen, mida ei õnnestu kuivatada.
frizee'l on ainult huvitav kuju , maitse poolest voib asendada ykskoik mis leht-salatiga
bocca vist küll ei saaks tavalist leht/jääsalatit kasutada, see on rohkem pubide ja sööklate/bistroode teema
kirss tomatid on toesti magusad , kuid kui ei ole saab asendada tavalise kypse tomatiga ,
kodus tõesti võib asendada, tippsöögikohas kindlasti mitte
yhesonaga , eestis on palju haid restorane , mis kasutavad parimaid saadaolevaid kohalikke ja imporditud produkte . juur- ja puuvilju ning yrte voib asendada parimate saadaolevate ainetega .ja itaalia toitudes ei kasutata nii exsootilisi komponente , mida eestis oleks vaga raske saada .
tipptasemel toitlustamine ei ole kodune söögivalmistamine. kui basiilikat ei ole, ei saa seda ju asendada melissiga (nt mozzarella juust a la capri valmistatult melissiga?! lambaliha tüümiani või rosmariini kastmes, milles tüümian on asendatud salvei või estragoniga?!)
kas teil on infot, et bocca restoran ei kasuta parimaid saadaolevaid tooraineid?
nööp 14. märts 2003, kl 14.26 |
siks 14. märts 2003, kl 15.47 |
minule endale on bocca toit maitsenud ja koht is on tõesti stiilne ja vahetevahel on seal täitsa tore käia (kui just ei taha romantikat tegema minn), aga mu gurmaanist tuttav, kes kursis erinevate maade tipprestoranidega, ei pea boccast midagi (nt bechamel kaste, mida ma enne mainisin).
ise ma pole muidugi asjatundja, kuigi käin väljas söömas päris tihti- õigemini enamiku ajast. samuti ei ole ma käinud teiste riikide tipprestoranides, eriti lääne-euroopas (pariis, london, rooma jne), sest see on lihtsalt jube kallis. reisides armastan käia just sellistes söögikohtades (seda ka odavates aasia ja lõuna-ameerika riikides), mis ei ole turistidele ega eliidile mõeldud, vaid kus käivad just tavalised inimesed, et tutvuda rahvusliku (!) köögiga. ei lenda ju selleks hiinasse, et seal "tipprestoranis" pizzat vohmida, või taisse pastat sööma. aga nagu eestiski, on mujal maailmas enamik eliitrestorane just rahvusvahelise köögiga ( kui on ka rahvuslik suunitlus, siis tavaliselt mitte selle rahvuse oma, kus riigis ta on), niiet kohaliku kultuuri ja elu-oluga (mis sisaldab ka kööki) tutvumiseks on parimad kohad just lihtsad restoranid.
ise ma pole muidugi asjatundja, kuigi käin väljas söömas päris tihti- õigemini enamiku ajast. samuti ei ole ma käinud teiste riikide tipprestoranides, eriti lääne-euroopas (pariis, london, rooma jne), sest see on lihtsalt jube kallis. reisides armastan käia just sellistes söögikohtades (seda ka odavates aasia ja lõuna-ameerika riikides), mis ei ole turistidele ega eliidile mõeldud, vaid kus käivad just tavalised inimesed, et tutvuda rahvusliku (!) köögiga. ei lenda ju selleks hiinasse, et seal "tipprestoranis" pizzat vohmida, või taisse pastat sööma. aga nagu eestiski, on mujal maailmas enamik eliitrestorane just rahvusvahelise köögiga ( kui on ka rahvuslik suunitlus, siis tavaliselt mitte selle rahvuse oma, kus riigis ta on), niiet kohaliku kultuuri ja elu-oluga (mis sisaldab ka kööki) tutvumiseks on parimad kohad just lihtsad restoranid.
to siks 14. märts 2003, kl 16.27 |
sul on väga huvitav gurmaanist tuttav, kes ei tunne bechamel kastet. bocca söökidest ei sisalda küll ükski nimetatud kastet (olen bocca menüü risti-põiki läbi söönud, aga gurmaaniks ennast ei nimeta). huvitav, kui palju on eestis inimesi, kes ennast ekspertideks või gurmaanideks nimetavad, aga tegelikult seda ei ole?
väga tubli! peaaegu igasugune piiritagune söögikoha külastus on omalaadne kogemus. ka mina olen külastanud väga erineva tasemega söögikohti erinevates riikides. aga selleks, et osata hinnata eliitkohti, tuleb neid ise külastada ja maitseid kogeda (ja mitte koonerdada), et osata ISE hinnata, mitte kuulata oma nö gurmaanidest tuttavaid ja kuulutada nende (vääraid) seisukohti kui tõde.
/---/ei lenda ju selleks hiinasse, et seal "tipprestoranis" pizzat vohmida, või taisse pastat sööma/---/.
väga huvitav seisukoht - eliitrestoranis pizza vohmimine või tais pasta söömine. just siin ilmneb kommenteerija piiratus...
/---/aga nagu eestiski, on mujal maailmas enamik eliitrestorane just rahvusvahelise köögiga ( kui on ka rahvuslik suunitlus, siis tavaliselt mitte selle rahvuse oma, kus riigis ta on), niiet kohaliku kultuuri ja elu-oluga (mis sisaldab ka kööki) tutvumiseks on parimad kohad just lihtsad restoranid./---/
kas nt pariisi restoranid ei ole prantsuse köögiga? või milano restoranid (põhja-)itaalia köögiga? või sitsiialia restoranid (lõuna-)itaalia köögiga?
või kas lihtsad söögikohad ei ole mixed köögiga nagu eliitrestoranid? kui käid piiri taga odavates ja sinu väitel kohalikele mõeldud söögikohtades ja saad sellest asendamatut infot maa ja selle elanike kohta, siis analoogselt käies meil söömas nt kloostri aidas või mõnes peldikubaaris, mida sa saad teada kohalike söögikultuuri või köögi kohta?
kas tallinnas on mõni (eliit)söögikoht, mis ei ole mõeldud kohalikele, vaid ainult turistidele?
eestis ei ole võimalik teha restorani väga puhtalt mingi suunitlusega (itaalia, prantsuse, skandinaavia jne) köök. tuleb arvestada potentsiaalse tarbija maitsega, majandussituatsiooniga, toorainete hankimise võimalusega, trendidega toitlustusturul jne. mixed ehk nö rahvusvaheline köök on kõige riskivabam variant, mille puhul tarbija leidmine on kõige lihtsam, sihtrühm pole nii piiratud.
väga tubli! peaaegu igasugune piiritagune söögikoha külastus on omalaadne kogemus. ka mina olen külastanud väga erineva tasemega söögikohti erinevates riikides. aga selleks, et osata hinnata eliitkohti, tuleb neid ise külastada ja maitseid kogeda (ja mitte koonerdada), et osata ISE hinnata, mitte kuulata oma nö gurmaanidest tuttavaid ja kuulutada nende (vääraid) seisukohti kui tõde.
/---/ei lenda ju selleks hiinasse, et seal "tipprestoranis" pizzat vohmida, või taisse pastat sööma/---/.
väga huvitav seisukoht - eliitrestoranis pizza vohmimine või tais pasta söömine. just siin ilmneb kommenteerija piiratus...
/---/aga nagu eestiski, on mujal maailmas enamik eliitrestorane just rahvusvahelise köögiga ( kui on ka rahvuslik suunitlus, siis tavaliselt mitte selle rahvuse oma, kus riigis ta on), niiet kohaliku kultuuri ja elu-oluga (mis sisaldab ka kööki) tutvumiseks on parimad kohad just lihtsad restoranid./---/
kas nt pariisi restoranid ei ole prantsuse köögiga? või milano restoranid (põhja-)itaalia köögiga? või sitsiialia restoranid (lõuna-)itaalia köögiga?
või kas lihtsad söögikohad ei ole mixed köögiga nagu eliitrestoranid? kui käid piiri taga odavates ja sinu väitel kohalikele mõeldud söögikohtades ja saad sellest asendamatut infot maa ja selle elanike kohta, siis analoogselt käies meil söömas nt kloostri aidas või mõnes peldikubaaris, mida sa saad teada kohalike söögikultuuri või köögi kohta?
kas tallinnas on mõni (eliit)söögikoht, mis ei ole mõeldud kohalikele, vaid ainult turistidele?
eestis ei ole võimalik teha restorani väga puhtalt mingi suunitlusega (itaalia, prantsuse, skandinaavia jne) köök. tuleb arvestada potentsiaalse tarbija maitsega, majandussituatsiooniga, toorainete hankimise võimalusega, trendidega toitlustusturul jne. mixed ehk nö rahvusvaheline köök on kõige riskivabam variant, mille puhul tarbija leidmine on kõige lihtsam, sihtrühm pole nii piiratud.
krissu 15. märts 2003, kl 02.31 |
to: kysimus 15. märts 2003, kl 07.40 |
kas garneering on nii tahtis , et peab kindlasti basil , rosemary voi thyme olema ? (ja muide, neid yrte saab vaga lihtsalt ise toataimedena kasvatada ) - garneering aitab kaasa valmis toidu kaunile esitlusele, koka ilutunne ja kujutlusvoime on olulisemad kui kaks lehte basil'i .
miks on frizee nii oluline ? ja kirss tomatid ? tahtis on toidu maitse, aroom ja meeldiv esitlus.
miks on frizee nii oluline ? ja kirss tomatid ? tahtis on toidu maitse, aroom ja meeldiv esitlus.
berta 15. märts 2003, kl 11.23 |
tundub, et kommenteerija räägib kodus söögi valmistamisest, kuid mina üritan selgitada olukorda ühiskondlikus toitlustussfääris (eelkõige restoranis). sellest siis ka erinevad seisukohad.
kuidas kasvatada toataimedena restorani köögile ürte? esiteks esitatakse toorainetele väga konkreetseid nõudmisi vastavate toidu ohutuse järelvalve instantside poolt ja teiseks kas oskad ette kujutada ühiskondliku toitlustuse köögis kasutatavate ürtide koguseid? sa võid koduse söömise tarvis oma kodu aknalaual kasvatada potikeses maitse või garneeringu andmiseks taimi, mitte restorani köögile.
ja kuna meie arutelu käis itaalia restorani köögi kohta, siis basil, rosemary voi thyme on absoluutselt asendamatud selles rahvusköögis.
lisaks toidu maitsele, aroomile ja meeldivale esitlusele on kindlasti veel terve rida olulisi kriteeriumeid: stabiilne kvaliteet, roa autentsus jms. ja meil on levinud restoranidel kindla kehtestatud menüü olemasolu teatud ajaperioodiks. ainult väga väike gourmet restoran võib lubada endale kindla menüüta eksisteerimise, kus peakokk käib ise hommikul turul, ostab toorained, mida saab ja neist siis valmistab hõrgutised, mis on igal päeval erinevad ja kliente ootab sööma minnes igal päeval ees üllatus menüü näol. meil levinud kindla menüü pärast on aga oluline, et restoran saaks igapäevaselt menüüs olevate roogade valmistamiseks vajaliku tooraine kätte, mitte ebasobivad alternatiivid. alternatiivid on koduse söögi valmistamiseks. kodune söögi valmistamine ja ühiskondlik toitlustamine on 2 väga erinevat asja.
kindlasti on inimestel restorani (nb! restoran ei ole söökla või bistroo või pizzeria) sööma minekul soov kogeda uusi maitseid - miks peaks restoran kasutama täpselt sama jääsalatit või kartulit, mida sa kodus kasutad? loomulikult otsitakse uusi lahendusi, üllatatakse sööjat uute maitsenüanssidega, uute toorainetega. sellepärast kasutavadki restoranid lisaks frisee salatile ka lollo-rossot, radissio rossot ja ruccolat, või tavalisele kartulile lisaks mandlikartulit või blue congot või bataati või siidikartulit.
kuidas kasvatada toataimedena restorani köögile ürte? esiteks esitatakse toorainetele väga konkreetseid nõudmisi vastavate toidu ohutuse järelvalve instantside poolt ja teiseks kas oskad ette kujutada ühiskondliku toitlustuse köögis kasutatavate ürtide koguseid? sa võid koduse söömise tarvis oma kodu aknalaual kasvatada potikeses maitse või garneeringu andmiseks taimi, mitte restorani köögile.
ja kuna meie arutelu käis itaalia restorani köögi kohta, siis basil, rosemary voi thyme on absoluutselt asendamatud selles rahvusköögis.
lisaks toidu maitsele, aroomile ja meeldivale esitlusele on kindlasti veel terve rida olulisi kriteeriumeid: stabiilne kvaliteet, roa autentsus jms. ja meil on levinud restoranidel kindla kehtestatud menüü olemasolu teatud ajaperioodiks. ainult väga väike gourmet restoran võib lubada endale kindla menüüta eksisteerimise, kus peakokk käib ise hommikul turul, ostab toorained, mida saab ja neist siis valmistab hõrgutised, mis on igal päeval erinevad ja kliente ootab sööma minnes igal päeval ees üllatus menüü näol. meil levinud kindla menüü pärast on aga oluline, et restoran saaks igapäevaselt menüüs olevate roogade valmistamiseks vajaliku tooraine kätte, mitte ebasobivad alternatiivid. alternatiivid on koduse söögi valmistamiseks. kodune söögi valmistamine ja ühiskondlik toitlustamine on 2 väga erinevat asja.
kindlasti on inimestel restorani (nb! restoran ei ole söökla või bistroo või pizzeria) sööma minekul soov kogeda uusi maitseid - miks peaks restoran kasutama täpselt sama jääsalatit või kartulit, mida sa kodus kasutad? loomulikult otsitakse uusi lahendusi, üllatatakse sööjat uute maitsenüanssidega, uute toorainetega. sellepärast kasutavadki restoranid lisaks frisee salatile ka lollo-rossot, radissio rossot ja ruccolat, või tavalisele kartulile lisaks mandlikartulit või blue congot või bataati või siidikartulit.
krissu 15. märts 2003, kl 12.42 |
Bertale lisaks:ja isegi tillukeses gourmet restoranis(kui säärane Eestis olekski),muutub kindla menüüta eksistents kiiresti majanduslikuks enesetapuks(kahjuks,paraku).Meil on ikkagi nii väike kontingent neid ,kes igapäevaselt restoranis söömas käib,et sellist üliarmast ideed pole võimalik arendada.Ja KUI isegi keegi tore inimene sellega tegelema julgeks hakata,siis on tuhat instantsi ,mis asjale kiire lõpu teeks.Kunagi olen seda ideed paberil läbi mõelnud-nii ilus,aga meil teostamatu.Ehk veel!(lootusega..)
gorgo 15. märts 2003, kl 13.54 |
to:berta 16. märts 2003, kl 09.43 |
siks 17. märts 2003, kl 12.57 |
to siks:
näha, et kommenteerija ei ole ilmselt eriti väljaspool euroopat ringi reisinud. kui euroopas tõesti ei ole sellist erinevust eliit ja tavaliste restoranide vahel, et ühtedes käiks kohalikud ja teises nö eliit ja turistid, siis aasias ja lõuna ameerikas on see vahe väga silmatorkav. on kohad turistidele ja kohad, kus käivad kohalikud. loomulikult ei tule see erinevus esile kuskil kuurortis passides, aga natukene mööda maad ringi rännates peaks pildi ikkagi ette saama. enamik lääne- euroopa ja usa turiste (kes moodustavad vist kõigist turistidest ligi 90%) ei viitsi eriti mujal kui hotelli või rannapiirkonnas asuvatesse restoranis sööma minna. eriti peljatakse alati selliseid tänavasöögikohti, kus toidu tegemine on kohapeal ja kus kardetakse just hügieeni pärast. aga just sellistest kohtadest saab kõige ehedamaid toite.
näha, et kommenteerija ei ole ilmselt eriti väljaspool euroopat ringi reisinud. kui euroopas tõesti ei ole sellist erinevust eliit ja tavaliste restoranide vahel, et ühtedes käiks kohalikud ja teises nö eliit ja turistid, siis aasias ja lõuna ameerikas on see vahe väga silmatorkav. on kohad turistidele ja kohad, kus käivad kohalikud. loomulikult ei tule see erinevus esile kuskil kuurortis passides, aga natukene mööda maad ringi rännates peaks pildi ikkagi ette saama. enamik lääne- euroopa ja usa turiste (kes moodustavad vist kõigist turistidest ligi 90%) ei viitsi eriti mujal kui hotelli või rannapiirkonnas asuvatesse restoranis sööma minna. eriti peljatakse alati selliseid tänavasöögikohti, kus toidu tegemine on kohapeal ja kus kardetakse just hügieeni pärast. aga just sellistest kohtadest saab kõige ehedamaid toite.
to:berta 18. märts 2003, kl 06.01 |
ei raakinud kodus soogi valmistamisest - pole aega selleks , soon restoranides lounat-ohtut pea iga paev, nii et voin oelda, on kyllalt kogemusi restoranidega nii euroopas, pohja-ameerikas kui aasias .
ja teil on oigus, mida kirjeldasin on vaikesed gourmet restauranid , kus kokk kaib hommikul turul ja paeva menyy on varskeimast varskem - ja toit jumalik :)
tanan , et selgitasite yhiskondliku toitlustamise printsiipe - avaldasin oma arvamust restorani kylastaja vaatapunktist . kuid oleks tore , kui ka tallinnas leiaks mone vaikese hubase restaurani kus menyy oleks uus ja yllatav iga paev . :)
ja teil on oigus, mida kirjeldasin on vaikesed gourmet restauranid , kus kokk kaib hommikul turul ja paeva menyy on varskeimast varskem - ja toit jumalik :)
tanan , et selgitasite yhiskondliku toitlustamise printsiipe - avaldasin oma arvamust restorani kylastaja vaatapunktist . kuid oleks tore , kui ka tallinnas leiaks mone vaikese hubase restaurani kus menyy oleks uus ja yllatav iga paev . :)
grete 23. märts 2003, kl 19.11 |
Speedfreak 26. märts 2003, kl 15.58 |
Kas te ka teate kui raske on Eestis midagi "erilist" osta? Tellida v6ib ju igasugust kraami, aga kohale j6uab ypris v2he, millest pool tuleb tagasi saata, sest kvaliteet on alla igasugust arvestust; tarnijad m66davad ju k6ike kilodes. Vahest on selline tunne, et hakka v6i ise kasvatama! Mis te teexite kui öeldaxe, et parmesani ei tule Eestisse 2 n2dalat? (Täitsa t6estisyndind lugu) Seljakotiga Soome, mis muud!
Peaokk v6ib ju igal hommikul turul k2ia, aga sealt vaatavad talle vastu vana hea kartul, kapsas, ahven ja heeringas; me ei ela ju vahemere 22res, kus kala kasvab puu otsas ja roheline restorani tagahoovis. Võib muidugi Soomest v6i Rootsist tellida, miis muudaks toidud ainult 3x kallimax.
Mis puutub pooltoodetesse, siis paki kastmete ja kylmutatud friikartulite aeg on läbi, iga endast lugupidav restoran selliseid asju ei kasuta. Tooraine valiku kesisuse t6ttu on väga raske pakkuda iga päev midagi uut ja huvitavat, set valmis roog algab toorainest ja s-ust saia ei tehta(vahest kyll tehaxe, aga mitte eriti head).
Peaokk v6ib ju igal hommikul turul k2ia, aga sealt vaatavad talle vastu vana hea kartul, kapsas, ahven ja heeringas; me ei ela ju vahemere 22res, kus kala kasvab puu otsas ja roheline restorani tagahoovis. Võib muidugi Soomest v6i Rootsist tellida, miis muudaks toidud ainult 3x kallimax.
Mis puutub pooltoodetesse, siis paki kastmete ja kylmutatud friikartulite aeg on läbi, iga endast lugupidav restoran selliseid asju ei kasuta. Tooraine valiku kesisuse t6ttu on väga raske pakkuda iga päev midagi uut ja huvitavat, set valmis roog algab toorainest ja s-ust saia ei tehta(vahest kyll tehaxe, aga mitte eriti head).
SeijaPee 14. märts 2016, kl 11.33 |
Lisa postitus