Ehk on kellegil mingi analoogne kogemus või juhtub seda postitust lugema mõni õigusala inimene.
Lugu siis nimelt selline, et kuna laste isa oma kokkulepitud elatisraha viimasel aastal enam ligi poole ajast maksta kuidagi ei taha ja solvab ning mõnitab mind, ise samalajal lastega suhtleb väga minimaalselt, sest tal on uue naise näol uus perekond kuhu need lapsed ei kuulu, siis olen sunnitud vähemalt elatisraha nõude esitama kohtu kaudu. Kuna isa töötab ühes mainekas firmas juhtival kohal, siis on tal kena võimalus pakkuda sellele firmale oma nö. teeneid mitte töölepinguga vaid pakub firmana teenust(firma nö kirjade järgi ei kuulu talle vaid ühele sugulasele). Siit siis ongi mul tekkinud mul hulk mõtteid ja küsimusi, millele ma ise hetkel ei oska kindlat lahendust leida ja majanduslik olukord on hetkel selline, et pole mitte kuidagi võimalik advokaati palgata.
Üks mõte on selline, et kui ma estan elatisraha nõude kiirmenetluse korras, siis ta lihtsalt teatab, et ta saab miinimumpalka ja tal pole võimalik oma lapsi toetada ja seega pole mul mingit lootust olukorrale lahendust leida.
Teine mõte on näiteks selline, et kuna ma tean tema täpset rahateenimisskeemi, firmade andmeid jne, et äkki on võimalik ikkagi kuidagi panna inimest oma kohust täitma. Samas ei tea ma kuidas see võiks väljanäha, sest kuuldavasti on palju inimesi mitteametlikult tööl ja pole võimalik midagi tõestada kuigi tööl käivad.
Olen nõutu, samas ei taha pea ees vette ka hüpata ja asju veelgi hullemaks ajada.
Taustaks siis veel nii palju, et endal töötasu on alla keskmise ning on selle aasta algusest töökoormust ka vähendatud ja palka samuti, lisatöö kadus samuti mõni kuu tagasi ära. Kasvatan üksi kahte teismelist last ja nemad elavad terve nädala minuga. Elatisraha ei nõua kaugeltki mitte liiga palju, kokkulepitud sai 5a tagasi 2500 krooni kuus suusõnaliselt lapse kohta,mida ta reeglina ka varasemal ajal pole iga kuu maksnud. Hetkel oleksin nõus ka selle riikliku miinimumsummaga, peaasi, et saaks rasked ajad üle elatud.