Mul umbes sama olukord, täitsa selline tunne, nagu mina oleksin selle kirjutanud.
Mul ka praegune elukaaslane jättis ühiselt soetatud maja eksnaisele ja ise jäi täitsa varatuks, kusjuures ka seda maja koormab veel mingi võlg ja midagi maksab ka minu elukaaslane.Mul on nii paha ja vastik, kui selle maja juures käime, aga tuleb käia, sest mehe kaks last elavad ju ka seal, me kunagi toas ei käi aga juba seal maja juures tänaval on ebameeldiv olla.Kusjuures minu elukaaslane peab üürikorteris elama, sest kõik jäi ju eksile, tema ütleb ka, et tookord tundus see õige otsus olevat , aga nüüd enam mitte ...nüüd tunneb tohutut kahetsust et ei suuda mulle midagi pakkuda.
Igatahes mina kavatsen küll elukaaslasele rääkida, et läheme kusagile teise eesti otsa, või siis isegi välismaale elama, et mitte iga kord selle maja vaatamine nii hinge ei kriibiks.soovitan sulle Kats sama, minge lihtsalt kaugemale elama, siis ei tee nii palju haiget.