Kui Linnavalitsus on kinnitanud 1994. aastal, et erastamisele kuulunud objekt on selleks toiminguks kõlbulik (st ei ole panditud või ei kuulu kellelegi peale Eesti Vabariigi)ja erastamistehingud on edukalt sooritatud, kas siis on normaalne, et linn võiks heausklike omanike suhtes algatada hagi, milles süüdistab erastajaid alusetus rikastumises, kuna linnal oli endal puudujääke paberiajamises, st ei selgitatud täpselt välja, kas objektile leidub õigusjärgseid subjekte, kes oleksid omandireformi käigus pidanud saama õiguse maatüki ja hoone tagastamisele?
Kas heausksetelt üürnikelt saaks linn enda poolt tekitatud segaduse ja lohaka uurimise tõttu nõuda välja raha (alusetu rikastumise paragraafide alusel)? Või tõsta neid välja erastatud eluasemelt?