Eesti Pärimiisseadus on suhteliselt tolerantne pärandaja soovide suhtes ning pärandaja tahe on piiratud ainult "sundosa" instituudiga. St. et pärandaja ei tohi pärandist täielikult ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud, töövõimetut ja abivajavat sugulast või abikaasat. Muus osas on pärandaja valik vaba.
Et sundosale pretendeerida peab see isik samaaegselt:
1) Kuuluma sellesse pärijate järjekorda, kes pärima kutsutakse;
2) olema töövõimetu;
3) olema abivajav.
Eelduslikult töövõimetuteks ja abivajavateks loetakse ainult alaealisi; teiste suhtes tuleb nende töövõimetus ning abivajadus täpselt tõendada.
NB. Iga töövõimetu invaliid pole veel abivajav. On ju ka olemas väga heal majanduslikul järjel olevaid invaliide - sundosa saamiseks, peavad eksisteerima mõlemad asjaolud koos. Sama lugu on ka pensionäridega.