Tundub,et olen väga õiges kohas,kust asja küsida.Minul siis selline,ilmselt mahamagatud jama või äkki polegi?? Isa suri ja kuna mina kui tema esimesest abielust laps olin selleks ajaks nii vana,et ise abielus ja ei elanud enam temaga koos,läks nii öelda minu ilus lapsepõlvekodu isa uuele naisele ja tema lapsele(minu isaga)Minule keegi mingit notariaalset kirja ei näidanud ega mind ka suusaõnaliselt ei teavitatud(naise poolt).Isal testamenti polnud.Ja kõik võtsid seda kui loomulikku asjade käiku,et mis minul siin saada on.Mina muidugi olin ise kah paras lammas ja ei hakanud endale miskit küsima,kuna oli koht kus elada.Nüüd aga olen juba mitmed aastad mõelnud,et tahaks äkki oma lastele kah midagi jätta või anda,aga polegi nagu miskit,kõik on minu jaoks absoluutselt võõrastesse kätesse läinud.Ja endal tuleb kah mööda üürikortereid hakkama saada,nii kaua kui veel tööd on ja jaksan maksta,aga kui kauaks sedagi,aeg ju läheb ja nooremaks ma ei saa.Kas sellised asjad aeguvad kah või ei?Ja üldse,kas notarid või isa naine kah nagu milleski süüdi minu ees on,et niiviisi minuga tegelikult käitutui,täiesti mängust välja jäeti?????????????