Olin abielus 27 aastat. Siis selgus, et mees on elanud eluaeg mitmikelu, st tal on lapsi rohkem kui 15 peale meie kolme. Viimase sohinaise olemasolu (ja ülejäänud varasemad..rahvas hakkas lihtsalt rääkima)sain teada tänu mehe vähidiagnoosile, sest viimane sohinaine on arst ja mees lootis, et armuke aitab teda tutvuste ja oskustega. Armuke muidugi nägi sureva mehe puhul võimalust saada pärijaks. KAhjuks mees suri. Armuke saatis mulle ja mu kolmele lapsele kohtukirja, kus sees, et ta nõuab DNA testi. Kui teised sohilapsed sama teevad, siis kas on võimalik, et mu lapsed jagavad vara ülejäänutega? Kas tõesti makstakse toitjakaotuspensioni mehe kõikidele abieluväliselt sündinud lastele?

Toitjakaotus pensioni makstakse lastele kuni 18 aastaseni, Need 15 last ei saa olla ju kõik nii noored.

No mehel võivad olla ka 30 last enam-vähem üheealised :D

Kas aohilastele makstakse toitjakaotust, huvitav küsimus?

kui mees isana laste sünnitunnistustel, siis need saavad.

kui laste emad kohtu kaudu nõuavad laste isaduse tõestamist postuumselt ja kohus nende nõuded rahuldab siis saavad need lapsed omale ka uued sünnitunnistused kus kirjas isa nimi ja nende emad võivad need lapsed ka isa perenimele muuta.

saavad toitjakaotuspensioni ja neil on õigus pärandusele.
seega kui teil kõik on ühisvara siis pool sellest on sinu ja ülejäänud pool läheb jagamisele sinu ja kõigi mehe laste vahel...

issake kui irmus. suur kari lapsi saavad näiteks pool majast. teine pool ju naise oma.

ei saa poolt maja, naine saab sellest poolest majast 1/4 lisaks oma poolele.
ja lastekarja vahel hakatakse siis jagama seda veerandit - ka naise naisel 3 last on saajate seas ju!

Tiiu, milles sinu probleem on?
sinu lastelt ei sa keegi DNAd nõuda kuna nad on ja jäävad sinu mehe lsteks isegi siis kui nad seda ei ole!

saab küll nõuda DNA-d nendelt lastelt kui kohus selle määrab selleks et tuvastada teiste laste isa, st kohus kaitseb ju laste huve vastavalt seadusele ja iga lapse ema võitleb oma õiguste eest.

nt peab teisel naisel olema alus, millele ta tugineb, kui väidab, et laps on sinu mehe oma.
kui mehe sugulased tunnistavad need teised lapsed omaks siis enammingit DNA-d vaja pole. st kui mee son nende naisetga käinud oma sugilastel külas, rääkinud seal et laps on tema oma.

kui seda aga pole ja mees vaikselt nurgataga salaja niferdas ja teisi naisi kusagil avalikult ei demonstreerinud siis jah tuleb sinul ja su lastel teha DNA test.

Minu probleem on see, et mu lapsed pärisid isa vara (mina ametlikult loobusin), aga selgus, et mitmikelu elades kogunesid mehele suured võrad, mis nüüd tuleb tagasi maksta. Kui ilmub kari sohilapsi, siis on lihtsalt väga raske olukord.

minu arust- mida rohkem pärijaid seda vähem igaühel isa võlga maksta :)

koos varaga päritakse ka võlad. kui ilmub kari sohilapsi, siis saavad ka nemad nii varast kui võlgadest osa, st. saavad KOHUSTUSE võlgu maksta.

siis looda,et sohilapsi iolmuks välja võimalikult palju,siis igal lapsel väiksem osa völga maksta,kuna koos varaga päritakse ka võlad.

Esiteks. pärandvara väljaselgitamisel tehakse päringud ka pankadesse, registritesse jne. Seega pärijad pärivad kõik selle, mis paberil must-valgelt kirjas. Kui asi ei sobi, on neil õigus pärandist loobuda.
Minuarust on DNA analüüsiga nii, et kohtu korralduse alusel võetakse see ikkagi vist kohuarsti poolt surnud isiku kehalt, et võrrelda siis laste omaga. Mingid tunnistaja ütlused sellisel juhul küll kehtida ei saa.

Kreeka seadused on ranged, seal kaksikelu elav mees kaotaks kõik ja sohilaste emadki peavad ise vastutama, et abielumehe ees jalad harki ajas. Lapsi võiks teha ikka täie vastutustunde, mitte kiima ajendil.
Meil Eestis kannatajaks pooleks on truud ja ausad. Petised sõidavad tõllas nagu ammustel aegadelgi, midagi pole küll muutunud.
Ma aru ei saa, miks Eesti seadused võimaldavad sohilastel pärida - see on ju otsene mitmikelu soodustav faktor....edasi siit jõuame lasteni, kel puudub isa eeskuju...........ja kui veel kaugemale vaadata, siis võivad tulevikus armuda poolvennad ja õed ning väärarengutega laste sündimine on garanteeritud. Seega moraal ja eetika on vaid paberil ilus lugeda, tegelikus elus vohab petmine, ärakasutamine, valetamine, kiim.

tekkis küsimus, et miks need sohinaised mehe eluajal DNA analüüsi ja isaduse tuvastamist ei nõudnud? Miks mehe eluajal elatist välja ei nõudnud?
ja kas tõesti hakkab vallaslaps peale tema sigitaja väljaselgitamist toitjakaotuspensioni saama? See mees ei olnud ju selle lapse toitja, kui ta last enda omakski ei tunnistanud ja enda nimele ei võtnud.
Milleks üldse vallaslapsetoetused, kui DNA-ga annab isa kindlaks teha ja elatis väja mõista?

Tekib küsimus, et kui mees on kiimaline, seksisõltlane ja petis, siis riik peab sellise kiima kinni maksma ja lapsed ka kannatavad, sest kui isa ei tunnista, mis norm arengust siis juttu saab olla. Hüperaktiivseid lapsi on juba koolid täis. Järelikult peaks Eesti ka oma seadusi karmistama ja kui mees oma naist petab, siis selliselt kõik õigused ära võtma, loomulikult kohustused ka kaela. Ei siis julge mehed karata iga emast, kes lõdva püksikummiga. Ja naised ka ei saaks last mehe ärameelitamiseks kasutada.Enne tuleb ikka üks abielu ära lõpetada ja siis uuega alustada.

Aga pärandi vastuvõtmise hetkeks pidi kõik ju selge olema - kui palju on vara, kui palju võlgasid, ega need võlad siis pörast välja saanud ilmuda? Notaril on enne ikka kõigest selge pilt ja siis saavad pärijad otsustada, kas tasub päritavat vara üldse vastu võtta, sest siis, jah, võyavad ka kohustused. >kui vara väärtus väiksem kui võlad, ei hakka inimene ju seda vastu võtma - kui just pole tohutuid emotsionaalselt olulisi põhjuseid.

jama küll kui vara on piisavalt st jaguks kolmele, kasvõi kompensatsiooniks üleelamiste eest, aga kui pärijaid hulga, siis ei saa keegi eriti midagi ja ametlikud lapsed, keda peteti, on kõige suuremad kaotajad

saranane lugu oli mu tuttaval.
elasid 5 aastat lahus juba enne kui lahutasid
mehel uus pere ja seal 2 last, aga mehe nimel nad polnud
kui mees suri siis nn vallaslaste ema viskas mehe dokumendid exnaise ukse vahelt sisse ja teatas, et sinu vanem tütar (oli just saanud 18a) on mehe ainus tüisealine sugulane ja tema kohus on oma isa matta. mattiski siis exnaine mehe ja korraldas matused. Sugulased, mehe ema,vend ja õde, teisest riigist tulid kohale. Kiitsid kui kenad matused mehe elukaaslane teinud. Õhutul hilja sadasid mehe sugulased exnaise koju sisse, et jh mehe elukaaslasel seal oma vanbemad ja pole ruumi nend ejaoks, et tulevad siis exnaise koju ööbima.
Juhtumisi selgus, et nad olid toetanud ja tasunud mehe elukaaslasele ka matusekulud. kui exnaine siis tsekid ette näitas kui palju miski maksis ja kes mida korraldas siis ahhetas peoua ämm, et nad olid ju pea poole rohkem andnud kui matused maksma läksid ja et andsid veel ka valele inimesele.

Mõni aeg hiljem sai exnaine samuti kohtukutse kus elukaaslane soovis oma laste isadust postuumselt tõestada ja lapsele toitjakaotuspensioni saada.
kohus sisi tõestaski et jah lapsed saavad uued sünnitunnistused.

Kuna mehel mingit vara polnud oma nimel - exnaisega olid nad vallasvara jaganud ja mees oli suurema osa mööblist omale saanud, sest naine kolis väiksemasse korterisse oma 2 lapsega.
Kuid 3 päeva enne lahutust oli naine erastanud oma korteri ja nüüd sisi mehe elukaaslane vüitis kohtus, et see on tema laste isa ühisvara ja et 1/2 korterist kuulus mehele ja sealt on tena lastel õigus saada oma osa, ehk siis 1/8 korteri värtusest..

vot sellepärast tulebki notarilt tellida varade inventuur,siis selguvad nii vartad kui võlad.Muidu hakkab pärast neid võlakesi riburada mööda välja tulema ja pärijad muudkui maksku.Kui inventuur tehtud,siis pärijad vastutavad ainult selle osa suuruses,milles nad vara pärisid,omast taskust võlgu maksma ei pea,ilma inventuurita aga küll.

aa
14. august 2009, kl 09.21-le
Vale puha. Tutvuge Riho Sibula looga...