Selline küsimus olekski.. Kas võiksin korteri müüa näiteks 10 euroga, kas selline tehing läheb notari juures läbi?
Tänan ette.

ei lähe.

ei usu mina et riigilõivu aluseks see 10 euri võetakse siin lähtub notar nii nagu kingi puhul, turuhindadest

Mulle meenub, et kui ma juristiga kunagi ühes asjas konsulteerisin, milles oli tarvis kiiresti kinnisvara omanikku vahetada. Jurist ütles, et see mis hinnaga tehing teostatakse on ostja-müüa omavaheline asi, et on see 5.- või 500.-.
Mõtlesingi, et ehk keegi siin teab omast kogemusest vms.

arvan, et kui notaril on kindel tasu ostu-müügi vormistamisel, siis ehk läheb läbi.Aga kui notari tasu sõltub vara turuhinnast, siis ta sellist tehingut ei tee.

see oleks inimõiguste räige rikkumine. kui ma ikka tahan oma kinnisvara 1€-ga maha müüa, siis peab seda saama teha - see ei ole kellegi asi.

Küsisin juristilt. 10 euroga oleks notari jaoks tõepoolest ilmselgelt näiline tehing ja ta ei laseks sellel toimuda.
Saab lasta notaril lepingusse lisada, et summa (peab jääma alla 200000.-eek) on tasutud enne tehingu sõlmimist ja kui mõlemad pooled seda kinnitavad, siis on kõik korras.

ei tea täpselt kuidas korteritega aga riigil on näiteks rahvusparkides ja looduskaitsealadel maa eelisostuõigus.
kujuta nüüd ette et saadki riigilt selle 10€ reaalselt kätte.

loomulikult võib! iga hinnaga võib müüa ja riigilõivud või nottari tasud ei puutu asjasse, neil on oma hinnakiri.

Kui notaril on kahtlus, et tegu võib olla näilise tehinguga, siis tal on õigus sellest keelduda. Nii olen mina aru saanud.

eestis on vist ainult 1 notar...

hm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ei tea täpselt kuidas korteritega aga riigil on nä
> iteks rahvusparkides ja looduskaitsealadel maa eel
> isostuõigus.
> kujuta nüüd ette et saadki riigilt
> selle 10€ reaalselt kätte.


Korter on eraisiku/ ettevõtte oma, rahvuspark ja looduskaitseala tavaliselt kuulubki riigile (kui eraisiku maa muudetakse looduskaitsealaks, siis on loogiline, et riigil on eelisostuõigus). Eraisiku kinnisvara müümisel/ ostmisel ei ole riigil üldse mingit õigust, sest eraisik majandab oma varaga nii nagu soovib.
Samas on 10 euroga müüdud korter ju ilmselge riigi petmine, s.t riigilõivust hoidumine.

No riigilõiv on väike summa võrreldes võimaliku tulumaksuga, mille riik kaotaks...

heino Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> eestis on vist ainult 1 notar...

Iroonia irooniaks, aga kõik nad on Notarite Koja liikmed ja ametijuhend ning -kohustused on samad.

Minul oli küll maja ostu puhul lepingus sees, et vallal on ostueesõigus olemas, kusjuures maja asub täiesti tavalises elamupiirkonnas. Ma sain notari selgitusest aru, et see pidi olema lausa kohustuslik lause igas lepingus sees. Tehing toimus 5 aastat tagasi, nii et päris kindel ma muidugi ei ole.

leping, sul oli "imelik" notar või sa said väga valesti aru. Maja puhul ei oska kahjuks kaasa rääkida, aga korterite puhul on ostueelisõigus nendel isikutel, kellele (seal kortermajas) juba mõni korter kuulub.
Kui korter kuulub riigile (s.t KOV-ile), siis küll on riigil ostueelisõigus ja kui riik loobub, siis võivad teised osta. Kuid eramajale ei saa olla mingit ostueelisõigust, kui maja kuulub vaid ühele isikule.
Näiteks kui soovin müüja oma maja, siis müün kellele tahan, aga kui soovin müüja oma korteri (mis asub 30 krt-ga majas), siis kõigepealt võivad ostule pretendeerida minu (kortermaja) naabrid ehk ülejäänud 29 korteri omanikud.
Kui ma hästi mäletan, siis ostueelisõigus kehtis 2 kuud (aga ma võin eksida, kuid mõned aastad tagasi oli).

uups, MÜÜA, mitte müüja. :)

kas te tõesti pole kuulnud, et riik ise lausa müüb sellise hinnaga, varem ühe krooniga. see ongi sümboolne hind, et müüki vormistada, tavaliselt on objektil siis mingid piirangud või kohustused, see ei ole midagi erilist.
mitte keegi ei saa müüjale hinda dikteerida, küll aga võib selle hinna eest osta asja ostu eesõigusega isik, kuid ka tema peab siis alluma lepingus olevatele piirangutele või kohustustele.
riigilõiv ega ka võimalik tulumaks ei puutu üldse asjasse.
alati on tehtud tehinguid sümboolse hinnaga, sest rahalise kasu saamine pole olnud üldse eesmärgiks.
nujah, aga lihtsustatud maailmapildiga mammonakummardajad ei näi seda muidugi mõistvat.

neeme, see sümboolse hinnaga varade müümine on "varade kantimine".
Ma ei tea ühtegi inimest, kes müüks oma vara "sümboolse" hinnaga (s.t vara eest raha saamine ei ole tema eesmärk), kui just ei ole tegemist sooviga vara ühelt isikult teisele ümberkirjutamisega (ja seda võimalikult soodsamalt).

Igatahes 10 euroga kortereid ei müü mitte keegi!

neeme Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kas te tõesti pole kuulnud, et riik ise lausa müüb
> sellise hinnaga, varem ühe krooniga. see ongi süm
> boolne hind, et müüki vormistada, tavaliselt on ob
> jektil siis mingid piirangud või kohustused, see e
> i ole midagi erilist.
> mitte keegi ei saa müüjal
> e hinda dikteerida, küll aga võib selle hinna eest
> osta asja ostu eesõigusega isik, kuid ka tema pea
> b siis alluma lepingus olevatele piirangutele või
> kohustustele.

Sa vist ise ka ei mõista hästi seda mida kirjutad.
Kui riik müüb midagi lepinguga, milles on kohustused jms, siis võib olla nii, nagu kirjutad. Kuid eraisik müüb oma vara "täielikult", sa ei saa müüa korterit teisele isikule, pannes talle lepingusse kirja, et tegelikult ta seda korterit nii mitu aastat kasutada ei tohi vms kitsendused. Vara müügiga lähevad kõik õigused ja kohustused selle ostjale, s.t kui sina mulle müüd korteri, siis mina olen omanik ja sina ei pane mulle enam mingeid kohustusi selles osas.
Vähemalt olen mina ostu-müügilepingu olemusest selliselt aru saanud...
Parandage mind, kui eksin.

saab kll panna kohustused ostjale.
näit: müüa korter mis on koormatud 30 aastase üürilepinguga ja üüri hind on lepingus fikseeritud.

eelmisele, kas sul on see enda "peast" näide või tead reaalset juhust?

Ma väga kahtlen, et sellist kinnisvara (mis on koormatud 30-aastase üürilepinguga ning fikseeritud üüritasuga) keegi ostab/ müüb, aga kes teab, võibolla leidub lolle, kes ostavad korteri ja lasevad seal 30 aastat (muutlike turuhindade jms juures) kellelgi seda kasutada ühesuguse summa eest.


Mis puutub aga teemasse, siis ma sain aru, et müük ei ole seotud "kohustustega", vaid lihtsalt tahetakse sümboolse hinnaga maha müüa, et saaks odavamalt. Kui leitakse notar, kes sellist "kahtlast" tehingut läbi viib, siis on ok. Aga ma arvan, et selliseid tuleb ikka otsida, sest üldiselt ei müü keegi oma vara "võileva hinnaga" maha, seega teemas lõhnab "vara kantimise" järele.

mu suguvõsas on selline asi olnud, et vend müüs vennale ühe krundi, kuhu see ehitas maja. hind oli sümboolne, st. 300 krooni ja mingit kantimise vajadust ei olnud, lihtsalt sugulaste värk.
müüjale ei saa dikteerida, et ta ei tohi oma vara sümboolse hinnaga müüa.

notari tasu määramise aluseks on tehinguväärtus mis ei saa olla väiksem turuväärtusest see millised summad liiguvad tehingu poolte vahel ei oma tähtsust
Notari tasust
http://www.notar.ee/481

mölaka antud lingist:
"Kui notariaaltoimingut taotlevad isikud avaldavad asja või õiguse hinna väiksemana kui on selle harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegis suuruse, hooneregistrisse kantud ehitise hinna, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks ka ajakirjanduses avaldatud kinnisvarade keskmised kohalikud turuhinnad vms. Vaatamata eelpooltoodud võimalustele on notaril sellistel juhtudel sageli siiski küllalt raske tehinguväärtust määrata, seepärast loetakse seaduse järgi kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot, kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa (näiteks erastatud korter) minimaalväärtuseks 3800 eurot ning abieluvara minimaalseks väärtuseks 6391 eurot. Absoluutseks ülempiiriks loetakse kõigi toimingute puhul 6 390 000 eurot.22

Seega ma nüüd ei tea, kas ikka saab sümboolse hinnaga....

müüa võib igasuguse hinnaga aga iga kinnisvaratehingu puhul on riigil õigus tagantjärele vara ise ära osta. täpsemalt siis kui müüd korteri 10 euroga siis notar vormistab selle küll ära aga kuu aja pärast maksab riik ostjale selle 10 eurot ja võtab korteri endale.

Ostueesõigus võib erinevatel juhtudel kellelgi muidugi olla, aga kust riik selle saama pidi? Riigil pole ometi ostueesõigust igale minu varale!
Sümboolse hinnaga saab müüa, aga notaritasu makstakse siis ilmselt minimaalväärtuselt, kui muudmoodi reaalset hinda ei leita.

ma ka mõtlen, et riigil ei saa ju ometi olla absoluutset ostueesõigust. iga asi peab olema ikka põhjendatud.

ja p'hjust võib alati leida. a la..linnal on vajadus osta sotsiaalkoter jne....

Müüa võid kas või 1 euroga või hoopis ilma rahat ära kinkida. Notari tasu avrutamisel lähtutakse vara tegelikust (turu)väärtusest. Nii näebki välja leping selline, et hind on 1EUR, kuid tehinguväärtus nt 15 000 eur. Üldiselt ei tohiks olla probleemi sellise tehingu sõlmimisel, aga es notar ikka küsib, miks nii sümboolse summa eest müüd.

Ostueesõigus on ainult seaduses sätestatud juhtudel:
1) kaasomanikel - siis kui müüakse kaasomandis olev ese. NB! üks korter korterelamust ei ole kõigi omanike kaasomandis ja korterit saab müüa, ilma et teised sama maja elanikud omaksid ostueesõigust.
2) riigil ja kohalikul omavalitsusel - siis kui asi asub kas muinsuskaitse- või looduskaitsealal, merekalda ehituskeeluvööndis. Päris tihti n need ostueesõigused kantud ka kinnistusraamatusse. Kui ese ei asu eelnimetatud aladel, siis ostueesõigust ei ole.
3) ostueesõiguses on võimalik osapooltel ka kokku leppida ja sellisel juhul on vastav märge kinnistusraamatus olemas.